3-23-2728/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

15. november 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-2728

Haldusasi

X.X.-i kaebus Eest Töötukassa 26. oktoobri 2023. a

vaideotsuse nr VO/23/2695 peale

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. augusti 2024.

a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Eesti Töötukassa

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X.X.-i taotlus kohtumenetluses esitatud tõendite tagastamiseks.

2. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. augusti 2024. a määruse

resolutsiooni punkt 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike

2 alusel.

3. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. augusti 2024. a määruse

resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel.

4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas Tartu halduskohtule kaebuse, milles viitas Eesti Töötukassale ning 26.

oktoobri 2023. a vaideotsusele nr VO/23/2695. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumise

kohustusest ning anda talle advokaat, kes koostaks nõuetekohase kaebuse.

2. Halduskohus jättis kaebuse 2. juuli 2024. a määrusega käiguta ning andis kaebajal 7-

päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Määruses selgitas halduskohus, et kui

vaideotsusega on jäetud kaebaja vaie rahuldamata, on asjakohane suunata kaebus esialgse

haldusakti vastu. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on mainitud haldusaktiks Eesti Töötukassa

2. augusti 2023. a töövõime hindamise otsuse nr TVH/23/029135, millega Eesti Töötukassa

tuvastas kaebajal puuduva töövõime.

Halduskohus tegi kaebajale ettepaneku esitada kohtule kaebus Eesti Töötukassa 2. augusti

2023. a töövõime hindamise otsuse nr TVH/23/029135 ja Eesti Töötukassa 26. oktoobri 2023. a

vaideotsuse nr VO/23/2695 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks lahendada

uuesti kaebaja taotlus töövõime tuvastamiseks. Seejuures rõhutas halduskohus, et kaebajal tuleb

selgitada, kuidas rikub töövõime tuvastamise otsus kaebaja õigusi, arvestades, et otsusega

tuvastati kaebajal puuduv töövõime viieks aastaks.

3. Tartu Halduskohus 30. augusti 2024. a määrusega tagastas kaebuse (resolutsiooni punkt 1),

jättis läbi vaatamata taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni punkt

2) ning jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni punkt 3).

Halduskohus selgitas, et kaebaja vastas halduskohtule pärast kaebajale kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist. Kuid ka siis ei kõrvaldanud kaebaja kaebuse puudusi.

Kaebaja ei täpsustanud kaebuse nõudeid ega esitanud kaebuse põhjendust. Kohus ei saa hakata

kaebust kaebaja eest sisustama, vaid kohtule esitava(d) nõude(d) ja kaebuse faktilised asjaolud

peab kaebaja ise esile tooma. Kui kaebaja seda ei tee, ei ole kohtul võimalik asja edasi

menetleda. Seetõttu kuulub kaebus tagastamiseks vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 2. Kaebuse

tagastamise tõttu ei ole vaja lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Riigi õigusabi määramine ei ole vajalik, kuna kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

4. Kaebaja esitas määruskaebuse, millest võib aru saada, et kaebaja taotleb halduskohtu 30.

augusti 2024. a määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Ühtlasi soovib kaebaja riigi õigusabi ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Lisaks

palub kaebaja tagastada talle kohtumenetluses esitatud tõendid 56-l lehel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul halduskohus 30. augusti 2024. a määrusega põhjendatult

tagastas kaebuse. Kuigi üldjuhul võib olla kaebaja tahe mõistetav ka kaebuse põhjenduste

pinnal ja seega kohtule arusaadav, millise nõudega ning mis põhjusel kaebaja kohtusse pöördus,

siis praeguses asjas see nii ei ole. Kaebaja ei väljendanud kaebuses ega ka kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks esitatud menetlusdokumendis selget soovi Eesti Töötukassa 26. oktoobri 2023.

a vaideotsuse nr VO/23/2695 ja/või 2. augusti 2023. a töövõime hindamise otsuse nr

TVH/23/029135 tühistamiseks ega ka ühegi teise HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõude

esitamiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja jättis oma tahte väljendamata vaatamata sellele, et

halduskohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et kaebajal endal tuleb selgelt määrata, millist

haldusorgani haldusakti või toimingut ta vaidlustab ja millise nõude ta selleks esitab.

Tavaolukorras võib kaebaja rahulolematusest vaideotsuse ja selle põhjendustega aru saada, et

kaebaja soovib nii tema õigusi rikkuva haldusakti kui ka vaideotsuse tühistamist. Praeguses

asjas on aga Eesti Töötukassa 2. augusti 2023. a töövõime hindamise otsusega nr

TVH/23/029135 tuvastanud kaebajal töövõime puudumise. See otsus võiks kaebaja õigusi

rikkuda eelkõige juhul, kui kaebaja hinnangul tuvastati tal töövõime puudumine olukorras, kus

tal tegelikult on töövõime vähemalt osaliselt säilinud. Kaebaja väidetest ilmneb aga, et kaebaja

rahulolematuse põhjuseks on see, et Eesti Töötukassa hinnangul ei ole mõnes valdkonnas

kaebaja poolt esile toodud tegutsemispiirangud kinnitust leidnud. Samas ei saa Eesti Töötukassa

seisukohtade ümberhindamine viia teistsuguse otsuse tegemiseni, sest kaebajal on juba

tuvastatud töövõime täielik puudumine. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on vajalik Eesti

Töötukassa töövõime tuvastamise otsuse või vaideotsuse põhjenduste kohtulik kontroll, kui see

ei muuda asja lahendamist. Eelkõige ei ole kaebaja seisukohtadest ja põhjendustest arusaadav,

millist õiguslikku kasu (positiivset mõju oma subjektiivsetele õigustele) kaebaja kaebusega

taotleb.

6. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et nendel asjaoludel ei saanud kohus asuda

kaebaja asemele sisustama kaebuse nõuet ega oletada, millise õiguse kaitseks kaebaja

halduskohtusse pöördus. Juhul, kui kaebaja soovib muus haldusmenetluses tugineda

tegutsemispiirangutele, mille olemasolu Eesti Töötukassa ei kinnitanud, siis on kaebajal

võimalik tõendada piirangute esinemist selle muu haldusmenetluse raames. Eesti Töötukassa

otsuse põhjendused ei ole siduvad ning on muude tõenditega ümberlükatavad. Seetõttu ei ole

kaebaja õiguste kaitseks vajalik Eesti Töötukassa töövõime hindamise ja/või vaideotsuse

põhjenduste iseseisev vaidlustamine. Liiati ei garanteeriks põhjenduste õigusvastasuse

tuvastamine, et muus haldusmenetluses kogutavate tõendite pinnal võiks siiski järeldada

asjakohaste tegutsemispiirangute puudumist.

7. Kuna kaebaja seega jättis kõrvaldamata kaebuse puudused, mis takistavad kaebuse

menetlusse võtmist ja lahendamist, tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult HKMS § 121 lg

1 p 2 aluse.

8. Ringkonnakohus mõistab määruskaebuse seisukohti ja taotlusi selliselt, et kaebaja ei nõusta

ka halduskohtu otsustustega jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks ja jätta rahuldamata taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus põhjendatult läbi vaatamata kaebaja

taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning jättis õiguspäraselt määramata

kaebajale riigi õigusabi, põhjendades ja selgitades piisavalt taotluste läbi vaatamata jätmise ja

rahuldmata jätmise asjaolusid. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu

määruse tühistamiseks. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu

Halduskohtu määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 vaidlustamiseks esitatud määruskaebus

käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

9. Määruskaebuse taotlus kaebaja poolt kohtumenetluses 56-l lehel esitatud tõendite

originaalide tagastamiseks kaebajale jääb rahuldamata, sest kaebaja ei ole haldusasja nr 3-23-

2728 menetluses esitanud tõendeid oma terviseseisundi kohta.

10. Määruse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga tema eriliigiliste

isikuandmete kaitseks vastavalt HKMS § 175 lg-le 3 koostoimes HKMS § 178 lg-ga 3 ja § 179

lg-ga 4.

(allkirjastatud digitaalselt)