Legislator Case Law & Legislation
2-22-12351/32 AI generated

2-22-12351/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-12351/32
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 24.10.2023 otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas Määrata kindlaks S.E menetluskulude rahaline suurus ja mõista OÜ-lt Proart

Legislator headnote

AI generated

2-22-12351/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu 24.10.2023 otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas Määrata kindlaks S.E menetluskulude rahaline suurus ja mõista OÜ-lt Proart

Keywords

AI generated
reimbursement of transport costs parking space replacement fee maximum and minimum prices repair costs minimum wage commuter allowance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-12351

Kohtuasi

OÜ Proart service hagi S.E vastu finantskohustuse

täitmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.10.2023 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Proart service apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3503,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Proart service (registrikood 12689981),

lepinguline esindaja Suido Västra

Kostja S.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Martin Kirsipuu

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 21.10.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24.10.2023 otsus vaidlustatud osas muutmata.

2. Harju Maakohtu 24.10.2023 otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas

OÜ Proart service hagi S.E vastu osaliselt ja mõistis S.E-lt OÜ Proart service

kasuks välja 351,38 eurot ning viivise põhinõudelt 350 eurot alates 23.08.2022 kuni

põhinõude täitmiseni.

3. Jätta OÜ Proart service apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Proart service kanda.

5. Määrata kindlaks S.E menetluskulude rahaline suurus ja mõista OÜ-lt Proart

service S.E kasuks välja menetluskulud 752,30 eurot.

6. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Proart service tasuda viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-22-12351

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Proart service (hageja) esitas 22.08.2022 Harju Maakohtule S.E (kostja) vastu hagi

(täiendatud 08.09.2022), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse

remonditeenuse eest 2056 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 8,11 eurot ja edasiulatuva

viivise põhivõlgnevuselt 2056 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras alates

23.08.2022 kuni põhinõude tasumiseni ning parkimiskoha üüritasu 1626 eurot. Hageja palus

menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt tegi hageja 06.09.2021 kostjale saadetud päringu

ja fotode alusel kostja sõidukile MiniCooper, registreerimisnumbriga XXXXXX,

remonditööde mittesiduva hinnapakkumise. Hageja teatas kostjale, et fotode alusel ei ole

võimalik tuvastada töömahtu ning tuleb teha korralik vaatlus.

3. Pärast sõiduki toomist hageja parklasse 17.09.2021 tehti avariiliste detailide ülevaatus.

27.09.2021 palus hageja kostjal kohale tulla, et kooskõlastada lõplikult töömaht ja hind, sest

sõidukil olid varjatud puudused ja remondikulud olid suuremad. 28.09.2021 kooskõlastati

kostjaga lõplik tööde maht summas 2130 eurot, millele lisandus käibemaks. Pärast tööde

kooskõlastamist ja hinnaga nõustumist tasus kostja ettemaksu 500 eurot. Hageja viis tööd

lõpuni 04.10.2021. Tööde lõpetamisest teavitati hagejat 04.10.2021 telefoni teel. Kostja lubas

sõidukile hiljemalt neljapäeval 07.10.2021 järele tulla. Kostja sõidukile järele ei tulnud.

Kostja jättis tasumata hageja 04.10.2021 esitatud arve summas 2056 eurot koos

käibemaksuga.

4. Hageja teatas 23.11.2021 kostjale e-kirja teel, et sõiduk on valmis ja seisab hageja parklas.

Hageja palus kostjal tulla sõidukile järele või tasuda alates 24.11.2021 parkimistasu 10 eurot

päevas, millele lisandub käibemaks. Kuna kostja sõidukit ära ei viinud, siis nõustus ta

parkimistasuga. Kostja on jätnud tasumata parkimistasu 24.11.2021 kuni 22.08.2022 271

ööpäeva eest. Hageja vähendas üüritasu suurust 10 eurolt 5 euroni, nõudes parkimistasu 271

päeva x 5 eurot = 1355 eurot ilma käibemaksuta ning koos käibemaksuga 1626 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Kostja võttis telefoni teel hagejaga ühendust, et saada pakkumine sõiduki remonditööde

tegemiseks. Pärast telefonikõnet saatis kostja hagejale 06.09.2021 e-kirja, millega ta saatis

2-22-12351

hagejale fotod, et hageja saaks hinnata tööde mahtu. Hageja saatis kostjale 06.09.2021 e-kirja

koos pakkumise ja eelarvega. Hageja pakkus tööde maksumuseks 1400 eurot. Kostja vastas

06.09.2021 ja küsis, kas on võimalik teha sõiduki keretööd ilma värvimiseta, millele hageja

vastas 06.09.2021 jaatavalt. Seega leppisid pooled kokku sõiduki keretööde tegemises ilma

värvimiseta.

7. Kostja viis auto hageja töökotta. Kostja viis hagejale ka sõiduki jaoks uue küljepleki.

Kohapeal ei esitanud hageja uut pakkumist ega maininud, et eelnevalt märgitud hind võib

muutuda. Kostja läks 28.09.2021 hageja töökotta ja tasus hageja nõudel ettemaksu 500 eurot

sularahas. Seejärel mainis hageja, et tööde maksumus on tõusnud, millega kostja ei

nõustunud. Sellest hoolimata väljastas hageja kostjale ettemaksu dokumendi summale 2130

eurot, millele märgiti käsikirjaliselt 500 euro tasumine.

8. Kostja ei nõustunud ettemaksu dokumendis esitatud kalkulatsiooniga ja keeldus seda

tekkinud vaidluse tõttu tasumast. Kostja ei pea tasuma tööde eest, mida ta ei ole soovinud.

Hageja esitas kostjale arve alles koos 01.08.2022 pretensiooniga. Korrektset arvet, mis lähtuks

esialgsest siduva eelarvega kalkulatsioonist, kostjale esitatud ei ole. Kuna esialgse pakkumuse

kohaselt oli remonditööde hind 1400 eurot, millest tuleb maha arvestatud värvimistööd koos

materjaliga 550 eurot, siis on remonditööde hinnaks pooled kokku leppinud 850 eurot millest

kostja on tasunud 500 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale 350 eurot, mille ta on valmis

hagejale tasuma eeldusel, et talle esitataks korrektne arve. Kuna hageja ei ole esitanud

korrektset arvet, on alusetu ka viivise nõue.

9. Kostja ei ole hagejaga sõlminud parkimisteenuse osutamise lepingut. Kostja ei ole teinud

otsest ega kaudset tahteavaldust parkimislepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole andud ka

vaikimisi nõusolekut sellise lepingu sõlmimiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 24.10.2023 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 351,38 eurot, millest 350 eurot on töövõtutasu ja 1,38 eurot hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka viivise

põhinõudelt 350 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 23.08.2022 kuni

põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1800 eurot. Maakohus tegi pooltelt väljamõistetud

summade osas tasaarvestuse, märkides, et tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista 1448,62 eurot.

11. Hageja ja kostja kui tarbija sõlmisid omavahel sõiduki remonditööde tegemiseks

töövõtulepingu. VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 järgi loetakse

tarbijatöövõtulepinguks lepingut oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja

tarbijast tellija vahel, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes.

12. VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on

töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on

siduv. VÕS § 639 lg 2 näeb ette, et mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja

nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel

juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata

jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on

2-22-12351

alusetult rikastunud. VÕS § 639 lg 3 sätestab, et kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise

tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu.

13. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud, et kostja saatis 06.09.2021 hagejale foto sõiduki

küljest ja soovis saada sõiduki remondipakkumise, s.o teavet, millise hinnaga saaks sõiduki

külje remontida. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud, et hageja tegi kostjale 06.09.2021

pakkumuse tööde teostamiseks. Hageja vastas kostjale, et eeldatavaks pakkumiseks on

komplekteerimise osas 250 eurot, plekitöö osas 600 eurot, värvimistööde osas 340 eurot ja

värvimaterjalide osas 200 eurot ehk kõik kokku 1400 eurot. Kuna hageja avaldas kostjale, et

sõidukit on vaja ka näha, siis ei olnud tegemist siduva eelarvega pakkumisega. Samas ei

avaldanud hageja, millises ulatuses võib tööde maht või hind muutuda. Kostja nõustus hageja

pakkumusega, ja kostja küsimusele, kas on võimalik teha töid ilma värvimiseta, vastas hageja,

et see on võimalik. Pooled ei vaielnud selle üle, et peale eeltoodud kokkulepet viis kostja

sõiduki koos ühe keredetailiga hageja juurde. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et hageja teostas

sõidukile tööd ja teatas kostjale, et viimane võib sõidukile järele tulla. Vaidlust ei olnud selles,

et kostja kohtumenetluse eelselt sõidukile järele ei läinud. Kostja sai sõiduki valduse tagasi

kohtumenetluse ajal.

14. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud, et kostja tasus hagejale 28.09.2021 sularahas

ettemaksuna 500 eurot. Hageja esitatud dokumendist pealkirjaga „ettemaksu sisetasumine nr

31“, milles on märgitud, et kostja tasus 500 eurot vastavalt kooskõlastatud pakkumisele

28.09.2021 summas 2130 eurot, millele lisandub käibemaks, ei saa järeldada, et see oleks

olnud saadetud kostjale enne töödega alustamist. Hageja on kohtumenetluse käigus esitanud

mitu erineva hinnaga tööde kohta koostatud dokumenti, kuid ühestki tõendist ei nähtu, et

kostjale oleks esitatud lõplik hinnapakkumine summas, nagu nõuab hageja kostjalt tasuna

kohtumenetluses.

15. Tunnistaja Q 04.10.2023 istungil antud ütluste kohaselt tuli kostja 28.09.2021 hageja

juurde, et arutada lõplikku värvimistööde hinda, mida tunnistaja ei mäletanud, ning selle

leppis kostjaga kokku hageja prokurist, kelle juhiste alusel koostas tunnistaja dokumendi,

kuhu märgiti kostja nõudel ettemaksu summa. Tunnistaja ütlustest järeldub, et tegelikult

tunnistaja hageja väidetud hinnakokkuleppe sõlmimise juures ei viibinud ning koostas

dokumendi hageja esindaja juhiste kohaselt. Tunnistaja avaldas, et väidetava hinnakokkuleppe

sõlmimise ajaks olid plekitööd täielikult valmis, kuigi sõiduk ei olnud veel kokku pandud.

Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et kuigi plekitöödele kulus algse e-kirja teel saadetud

pakkumisega võrreldes suurem summa, ei teavitatud sellest kostjat viivitamatult enne tööde

tegemist, vaid tööd teostati ning asuti selle eest nõudma kostjalt täiendavat tasu. Samuti

nähtub tunnistaja ütlustest, et kostjal ei olnud võimalik hageja uue pakkumusega

mittenõustumisel sõidukit koheselt ära viia, sest sõiduk oli komplekteerimata.

16. Samal 04.10.2023 istungil vande all ütlusi andnud kostja avaldas, et ta läks 28.09.2021

hageja juurde, et tasuda sularahas ettemaksu, mida hageja oli soovinud ning alles kohtumisel

teatas tunnistaja kostjale, et hind on muutunud, millega kostja ei nõustunud. Algse

kokkuleppe kohaselt oli 1400 eurot kõigi tööde eest kokku. Kostja ei soovinud värvimistöid

ega midagi rohkemat. Kostja sooviks 28.09.2021 oli vaid sõiduki komplekteerimine, et see

ära viia.

17. Hageja sõnumitest kostjale, et sõiduk on valmis, kostja lubadusest sellele järele tulla, ning

hageja 01.08.2022 pretensioonist, milles on esmakordselt mainitud, et kostjal on tasumata

04.10.2021 arve 2556 eurot tasumise tähtajaga 06.10.2021, ei tõenda samuti kogumis hageja

2-22-12351

väidet, et pooltel oli 28.09.2021 sõlmitud suuline kokkulepe tööde teostamiseks hinnaga 2556

eurot.

18. Kuigi hageja väidab kohtumenetluses, et tegelikult tehtavate tööde maht suurenes

oluliselt, sest sõidukil selgusid varjatud puudused, siis ei ole hageja välja toonud ega

tõendanud, millised olid need varjatud puudused või täiendavad tööd, mida algse pakkumise

tegemisel ei olnud tal võimalik ette näha. Hageja ei tõendanud, et ta on kostjaga kokku

leppinud hinna olulises suurenemises või et hageja oleks ka mittesiduva ja ettenägematu

eelarve puhul kostjat eelnevalt hinna suurenemisest teavitanud. Olukorras, kus eelarvet

ületavad plekitööd olid osaliselt juba teostatud, ei ole hageja kostjat teavitanud eelarve

ületamisest viivitamatult. Maakohus ei pidanud usutavaks, et kui kostja oleks kohtumisel

hagejaga nõustunud sedavõrd suures ulatuses tööde kallinemisega ning nõustunud lisaks

värvimistöödega, ei oleks ta selle kohta andnud kirjalikku kinnitust hageja koostatud

dokumendile. Sellise kirjaliku kinnituse puudumine toetab kostja vande all antud ütlusi, et

pooltel tekkis hinna osas vaidlus.

19. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kordagi kostjale esitanud ühtegi täiendavat

hinnapakkumist, vaid kostjale koostati üksnes dokument muuhulgas juba teostatud tööde

maksumuse kohta, millele märgiti kostja nõudel ettemaksu summa. Selleski dokumendis

märgitud hind erines käibemaksu võrra hinnast, mida hageja asus kostjalt nõudma

kohtumenetluse käigus. Enne ligi aasta hiljem ehk 01.08.2022 pretensiooni saatmist ei väitnud

hageja kordagi üheski kostjale saadetud pöördumises, et hind oleks olnud kokku lepitud

28.09.2021 kohtumisel. Eelviidatud vastuolude tõttu leidis maakohus, et tunnistaja Q ütlused

hinna osas kokkuleppe sõlmimist ei tõenda.

20. Kuna hageja ei ole tõendanud kostjaga hinna osas teistsuguse kokkuleppe sõlmimist,

samuti kokkuleppe sõlmimist värvimistööde osas, ei saa hageja kostjalt nõuda kokkulepet

ületava hinna tasumist. Kuna poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, siis on välistatud

samadel asjaoludel tasu nõudmine lepinguvälisel alusel. Kuigi eelarvet ületavate tööde eest

oleks hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 639 lg 2 alusel tasu ulatuses, milles tellija on

alusetult rikastunud, siis ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, milline oli eelarvet

ületanud töö keskmine kohalik turuväärtus.

21. Kuivõrd pooled sõlmisid kokkuleppe plekitööde tegemiseks hinnaga 850 eurot, millest

kostjal on tasumata 350 eurot, siis ei kuulu hageja nõue rahuldamisele suuremas ulatuses.

Hageja põhinõude osalise rahuldamise tõttu, kuulub osalisele rahuldamisele ka viivisenõue.

22. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja viis sõiduk hageja juurest ära kohtumenetluse ajal

ning koostas selle kohta dokumendi 30.01.2023. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest

nähtuks parkimislepingu sõlmimist tema ja kostja vahel. Kostja ei ole väljendanud ega

kinnitanud soovi parkimise eest maksta. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et hagejale oleks

olnud alternatiivselt õigus nõuda parkimistasu sõiduki pandiõiguse teostamisest tulenevalt.

23. Hagi osalisele rahuldamisele vaatamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest kostja

nõustus juba vastuses hagile, et tasub hagejale kompromissina 350 eurot (s.o ulatuses, milles

hagi osaliselt rahuldatakse), kuid hageja keeldus sellest. Maakohus määras kindlaks kostjale

hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1800 eurot.

2-22-12351

Apellatsioonkaebus

24. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 24.10.2023

otsus osas, millega maakohus jättis hageja nõude rahuldamata ning jaotas menetluskulud.

Hageja palub tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning välja mõista kostjalt

hageja kasuks remonditeenuste eest 1706 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6,73 eurot,

edasiulatuv viivis põhinõudelt 1706 eurot (2056–350) eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 23.08.2022 kuni põhinõude tasumiseni ning parkimistasu 1626 eurot.

25. Maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning

rikkunud oluliselt otsuse põhjendamiskohustust ja jätnud seetõttu ebaõigesti hagi osaliselt

rahuldamata.

26. Maakohus on jätnud otsuses välja toomata, et pooled ei vaielnud selle üle, et hageja värvis

kostja sõiduki lisaks plekitöödele ja komplekteerimisele. Kostja ei vaielnud vastu värvimistöö

hinnale. Hageja eeldas, et kostja kui mõistliku isikuga sõlmitud kokkuleppe kohaselt peab

peale plekitööde tegemist sõiduki ka värvima, sest vastupidisel juhul ei saaks sõidukiga

liigelda.

27. Kostja ei esitanud vastuväiteid, et kõigi tööde tegemiseks kulus hagejal 52,64 tundi

tunnihinnaga 35 eurot. Kõigi tööde tegemine kokku hinnaga 1400 eurot, millest maha arvata

värvi hind 300 eurot, ei ole võimalik 31,43 tunniga (1100/35).

28. Kui kohus ei rahulda hageja nõuet töövõtulepingust tulenevalt, tuleb hageja nõue

rahuldada käsundita asjaajamise sätetele tuginedes. Maakohus ei ole põhjendanud miks ei ole

hagejal õigus nõuda kostjalt tasu sõiduki kõigi remonditööde eest ega sõiduki parkimistasu

ühelgi õiguslikul alusel.

Vastustaja seisukoht

29. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

31. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hageja hagi ei rahuldanud ning jättis

menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus

hagi osaliselt rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 350 eurot, viivise

1,38 eurot ning viivise põhinõudelt 350 eurot alates 23.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

32. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata.

2-22-12351

33. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

34. Hageja on esimest korda apellatsioonkaebuses esitanud väited, et pooled leppisid

töövõtulepingu sõlmimisel kokku tööde teostamiseks tundide arvu ja tunnitasu suuruse.

Samuti on hageja esitanud uued väited seonduvalt kokkulepitud tööde teostamiseks mõistlikus

tundide arvus ja mõistlikus tunnihinnas. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab uue asjaolu esitamise

lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise

lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Asjaolu, et hageja esitatud tõenditel,

s.o kostjale esitatud arvetel nähtuvad tunniarvud ja tunnitasu suurus, ei saa olla mõjuvaks

põhjuseks, miks hageja ei saanud juba maakohtus tugineda asjaolule, et pooled leppisid

töövõtulepingu sõlmimisel kokku tunnitasus ja tunnihinnas. Seega ringkonnakohus hageja

uute väidetega ei arvesta ja jätab need tähelepanuta. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et

apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega

laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti.

35. Hageja etteheited, et maakohus ebaõigesti tuvastas asjaolusid ja hindas tõendeid, ei ole

põhjendatud. Kolleegium selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus

hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, §

7). Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3

järgi esile tooma pooled. Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama

pool, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Praegusel juhul oli pooltele selge

tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning

tulenevalt menetlusdokumentidest oli hagejale teada, mis asjaolud tuleb kohtu ette tuua.

36. Maakohus on otsuses märkinud, et pooled ei vaielnud selle üle, et hageja teostas sõidukile

tööd. Kuna hageja nõudis kostjalt sõidukile teostatud tööde, s.o pleki- ja värvimistööde

teostamise eest tasu maksmist, siis on tuvastatud vaidlustamata asjaoluna silmas peetud, et

pooled ei vaielnud selle üle, et hageja teostas kostja sõiduki pleki- ja värvimistööd.

37. Maakohus ei tuvastanud, et pooled on sõlminud kostja sõiduki värvimistööde teostamiseks

töövõtulepingu. Seega ei ole asja lahendamisel tähtsust asjaolul, kas kostja esitas

värvimistööde hinna osas vastuväiteid. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama

isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või

tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled

on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20

2-22-12351

lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt,

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku

vormi.

38. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud, et pooled sõlmisid

töövõtulepingu kostja sõiduki plekitööde teostamiseks teistsuguse tasuga, kui see oli märgitud

hageja 06.09.2021 e-kirjas kostjale, millega kostja nõustus. Samuti ei ole hageja tõendanud, et

pooled sõlmisid töövõtulepingu, milles on kokku lepitud lisaks kostja sõiduki plekitööde

teostamisele ka värvimistööde teostamises. Asjaolust, et hageja arvates tuleks lisaks

plekitöödele sõiduk ka värvida, ei ole võimalik iseenesest järeldada poolte kokkulepet sõiduki

värvimiseks ja selle eest tasu maksmiseks. Töövõtuleping loetakse sõlmituks nagu kõik

teisedki võlaõiguslikud lepingud kokkuleppe saavutamisega. TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause

järgi on lepingu sõlmimiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 alusel

võib töövõtulepingu sõlmimiseks teha tahteavalduse mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette

nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles avaldub sõnaselgelt

tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne,

väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo

17.03.2021, 2-19-11650, p 11; RKTKo 05.11.2014, 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk

konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele

võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 17.03.2021, 2-

19-11650, p 11; RKTKo 21.10.2020, 2-18-109972/115, p 12). TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale

isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui

tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse

tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu

tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Praegusel

juhul oli kostja hagejale otsesõnu avaldanud, et tema ei soovinud sõiduki värvimist. Kuivõrd

hageja kinnitas kostjale, et plekitööde tegemine on võimalik ka ilma värvimistöödeta, siis ei

ole võimalik järeldada, et poolte ühine tahe töövõtulepingu sõlmides poleks saanud olla vaid

plekitööde teostamiseks (ilma värvimistöödeta).

39. Olukorras, kus maakohus on märkinud, et hageja esile toodud asjaoludel ei ole

põhjendatud hageja nõuete rahuldamine muul õiguslikul alusel, ei ole maakohtule

etteheidetav, et maakohus ei kontrollinud hageja nõude võimalikku rahuldamist asjaolude

alusel, mida pole maakohtu ette toodud.

40. Kolleegiumi arvates ei ole käesoleval juhul võimalik hageja nõuet värvimistööde eest tasu

saamiseks ja soovitud tasu plekitööde eest käsitada käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste

hüvitamise ja mõistliku tasu maksmise nõudena VÕS § 1023 lg-te 1 ja 2 alusel. Hageja ei ole

esile toonud asjaolusid, mille põhjal järeldada, et kostja on soodustatud isikuna teostatud

remonditööd, sh värvimistööd heaks kiitnud. Asjaolust, et kostja pole peale sõiduki äraviimist

seda hageja nõudel tagasi toonud värvimis- ja ettevalmistustööde eemaldamiseks ei ole

võimalik järeldada kostja heakskiitu tööde teostamiseks. Olukorras, kus kostja on

selgesõnaliselt teada andnud, et tema ei soovi värvimistööde teostamist ning ei ole nõustunud

tööde teostamisega, mida ta ei ole hagejalt tellinud, ei ole põhjendatud järeldada, et selliste

tööde teostamine, millega kostja pole ka nõustunud, oleks vastanud kostja kui soodustatu

huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p-d 1 ja 2). Kolleegium juhib

tähelepanu, et soodustatu teavitamine tehtavatest töödest on nõutav ka käsundita asjaajamise

puhul (VÕS § 1020) (RKTKo 13.06.2018, 2-15-123028, p 29).

2-22-12351

41. Hageja väitis alles 26.02.2023 menetlusdokumendis, et teostab alternatiivselt kostja

sõiduki suhtes pandiõigust, hageja täpsustas 15.05.2023 kohtuistungil, et teostab pandiõigust

alates 04.08.2022. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja parkimistasu nõuet ei olnud

põhjendatud rahuldada alternatiivselt pandiõigusele tuginedes. Kuigi VÕS § 654 lg 1 alusel

on pandiga tagatud kõik töövõtja töövõtulepingust tulenevad nõuded tellija vastu ja

asjaõigusseaduse (AÕS) § 287 lg 1 p 1 kohaselt on pandipidaja kohustuseks panditud asja

säilitada ja korras hoida ning AÕS § 287 lg 2 järgi kannab asja säilitamise ja korrashoiu

kulutused eelduslikult pantija (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 41.4), siis käesoleval juhul

ei ole hageja esile toonud asjaolusid ega tõendeid, millest järeldada, et hageja nõutud

parkimistasu on pandiõiguse teostamisest olnud kostja sõiduki säilitamiseks vajalik kulu ning

seetõttu pandiõigusega hõlmatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

43. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid.

Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.

44. Apellatsioonimenetluses on kostja palunud mõista hagejalt kostja kasuks välja lepingulise

esindaja tasu 524,60 eurot (4,3 tundi tasumääraga 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks)

ning esindaja tasu seoses kohtuistungiks ettevalmistumisega 1 tund ja kohtuistungil

osalemisega tasumääraga 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Hageja jättis

menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohtu otsustada.

45. Kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu kokku maakohtu otsuse ja

apellatsioonkaebusega tutvumiseks, õigusliku hinnangu kujundamiseks, apellatsioonkaebusele

vastuse koostamiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks, on kokku 4,3 tundi.

Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on

kolleegiumi arvates menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu põhjendatud ja vajalik.

Samuti on põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1 tund ja

kohtuistungil osalemise aeg arvestusega, et kohtuistung kestis 52 minutit. Kostjale osutatud

õigusteenuse tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o kokku 122 eurot ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on kinnitanud TsMS § 174 lg

10 alusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada.

46. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 752,30 eurot

(524,60+227,70). Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

47. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

2-22-12351

(allkirjastatud digitaalselt)