2-22-11651/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-11651

Kohtuasi

Osaühingu HERMANOS hagi ICE Finants OÜ

vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.04.2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

ICE Finants OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1756 eurot 59 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing HERMANOS

(registrikood

10569474), lepinguline esindaja Kerli Kaasik

Kostja ICE Finants OÜ (registrikood 12748324),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Armand

Reinmaa ja Piret Rummi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlemata ICE Finants OÜ 27.10.2023 taotlus Osaühingult HERMANOS

ja OÜ-lt EVO Furniture dokumentide välja nõudmiseks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 06.04.2023. a otsus osas, millega maakohus mõistis

ICE Finants OÜ-lt Osaühingu HERMANOS kasuks välja menetluskulud 2891

eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Rahuldada ICE Finants OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada.

4.2. Mõista ICE Finants OÜ-lt OÜ HERMANOS kasuks välja kahjuhüvitis 1615

eurot 43 senti.

2-22-11651

4.3. Mõista ICE Finants OÜ-lt OÜ HERMANOS kasuks välja viivis

kahjuhüvitiselt 1615 eurot 43 senti alates 10.08.2022 kuni hüvitise täieliku

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.4. Jätta menetluskulud maakohtus ICE Finants OÜ kanda.

4.5. Mõista ICE Finants OÜ-lt OÜ HERMANOS kasuks välja maakohtu

menetluskulud 2891 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 2541 eurot on kulu

õigusabile.

4.6. Mõista ICE Finants OÜ-lt OÜ HERMANOS kasuks välja viivis

menetluskuludelt 2891 eurolt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud ICE Finants OÜ kanda.

6. Mõista ICE Finants OÜ-lt OÜ HERMANOS kasuks välja ringkonnakohtu

menetluskulud 1015 eurot.

7. Mõista ICE Finants OÜ-lt OÜ HERMANOS kasuks välja viivis menetluskuludelt

1015 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.1. Osaühing HERMANOS (hageja) esitas 10.08.2022 Harju Maakohtule hagi ICE Finants

OÜ (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja tagamisega põhjustatud kahju 1615,43 eurot.

1.2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt menetles Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-22-

3513 kostja hagi hageja vastu. Harju Maakohus tagas 14.03.2022 määrusega hagi ja arestis 48

000 euro ulatuses hagejale kuuluvad arvelduskontod SEB Pank AS-is. 21.03.2022 määrusega

arestis maakohus 33 058,32 euro ulatuses hageja LHV Pank AS-i arvelduskontod. Kontodel

arestiti rahalisi vahendeid kokku 48 000 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.06.2022

määrusega maakohtu 14.03.2022 määruse ja 21.03.2022 määruse tervikuna ning tegi uue

määruse, millega jättis hagi tagamise taotlused rahuldamata.

2-22-11651

1.3. Hageja edastas Tallinn Ringkonnakohtu 30.06.2022 määruse 07.07.2022 kohtutäiturile.

Kohtutäitur vabastas 12.07.2022 hageja kontod aresti alt ning hageja sai hakata päev hiljem

raha kasutama.

1.4. Igapäevase majandustegevuse jätkamiseks võttis hageja 17.03.2022 OÜ-lt Evo Furniture

25 000 eurot laenu tähtajaga 1 aasta ja intressiga 20% aastas. Hageja tagastas laenu

13.07.2022 ning tasus intresse kokku 1616,43 eurot. Hageja majandustegevuseks on

tolliagentuuri teenuse pakkumine. Selleks, et äriühing saaks tolliagentuurina tegutseda, peab

tal seadusest tulenevalt olema paigutatud raha Maksu- ja Tolliameti deposiitkontole või antud

muu Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritav tagatis. Ilma vastava deposiidi/tagatiseta ei saa

äriühing tolliagentuurina tegutseda.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ainuüksi hagi tagamise

määruse tühistamine ei tähenda, et kostjal puudus nõue, sest vaidlus on endiselt kohtu

menetluses. Kostja ei ole taotlenud hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud kautsjoni tagasi.

2.1. Tõendamata on, et tagamise meetmete rakendamine tekitas hagejale olukorra, kus ta pidi

oma igapäevaste kohustuste täitmiseks laenu võtma. Hagejal oli bilansi kohaselt raha 170

624,54 eurot ja vara mitu korda rohkem kui arestitud summad. Hageja ei ole tõendanud, miks

ja mille eest ta pidi 17.03.2022 tasuma Maksu- ja Tolliametile 13 906,59 eurot. Igal juhul ei

olnud sellises mahus laenu võtmine vajalik.

2.2. Hageja nõue on kunstlikult tekitatud. Laenulepingus on mitmeid veidraid eksimusi ning

sellele on lisatud tühised tingimused. Lepingupoolteks olevate äriühingute asukoha aadress on

vale ning kokkuleppe kohaselt on kohtualluvus Tallinna Linnakohtul, mida ei ole olemas.

2.3. Hagi tagamise ja väidetava kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Intressinõude

kujunemine ei ole selge. Kahjunõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Tõendamata on,

et hageja tasus intresse. Hageja võttis laenu liiga suure intressiga. Mingil juhul ei ole võimalik

pidada põhjendatuks intressimäära üle 10% aastas. Alternatiivselt palus kostja hageja

kahjuhüvitist võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg 1 või § 140 lg 1 alusel vähendada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 06.04.2023. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 1615,43 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 2926 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle:

-

kostja esitas 09.03.2022 hageja vastu hagi koos hagi tagamise avaldusega, milles palus

arestida hageja arvelduskontod;

-

Harju Maakohus rahuldas 14.03.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-3513 hagi tagamise

taotluse ning arestis 48 000 euro ulatuses hagejale kuuluvad arvelduskonto SEB Pank

AS-is;

-

Harju Maakohtu 21.03.2022 määrusega rahuldas kohus kostja uue taotluse ja arestis 33

058,32 euro ulatuses hageja arvelduskonto LHV Pank AS-is;

-

hageja esitas määruste tühistamiseks määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus

30.06.2022 määrusega rahuldas ja maakohtu hagi tagamise määrused tühistas;

2-22-11651

-

Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 30.06.2022;

-

kohtutäitur vabastas hageja LHV Pank AS-i konto 12.07.2022 ja AS-i SEB Pank konto

13.07.2022.

3.2. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 järgi rahuldamata

kostja tõendite kogumise taotluse.

3.3. TsMS § 391 lg 1 p 2 sätestab, et hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi

tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui muuhulgas ilmneb, et

hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise alus. Eeltoodust tuleneb sisuliselt see, et kui hagi

tagamise määrus on tühistatud hagi tagamiseks vajaliku aluse puudumise tõttu, vastutab

tagamist taotlenud pool teisele poolele tagamisega tekitatud kahju eest.

3.4. Kuna hagi tagamine tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 määrusega, kohaldati

hagi tagamist alusetult. Sellega on täidetud TsMS § 391 lg 1 p 2 järgne kahju hüvitamise

eeldus.

3.5. Maakohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et laenuandja EVO Furniture OÜ kandis

hagejale 25 000 eurot ja hageja tagastas laenu. Hageja tasus arvete alusel 1616,43 eurot

intressi. Kuna hageja pidi igapäevaste maksukohustuste täitmiseks laenu võtma, oli tema

täiendavaks kuluks ehk kahjuks laenult tasutav intress.

3.6. Hageja tegutseb tolliagentuurina. Hageja tasus 2016. aastal Maksu- ja Tolliametile

tagatise 45 000 eurot. 17.03.2022 tasus hageja tolli- ja käibemaksuna kokku 13 906,59 eurot.

25.03.2022 tasus hageja käibemaksuna veel 4088,27 eurot ja 28.03.2022 tolli- ja

käibemaksuna 8073,07 eurot. Kokku tasus hageja 25.03.2022 ja 28.03.2022 12 161,34 eurot.

Maakohtu hinnangul ei oma sisulist tähtsust see, milliseid makse hageja tasus või kas ta tegi

seda oma klientide eest või mitte. Hagejal tuli majandustegevuses tegutseva ettevõttena tasuda

ettevõtlusega seotud makse ning seda ei oleks ta saanud teha, kui tema kontol ei oleks olnud

rahalisi vahendeid.

3.7. Maakohus ei nõustunud kostja väidetega, et kahjuhüvitist tuleb vähendada, sest hageja

oleks saanud laenu võtta madalama intressimääraga. Kostja esitas tõendid, et oleks saanud

laenu soodsama intressiga, kuid jättis tähelepanuta, et tagatiseta laenu puhul oleks hageja

pidanud tasuma lisaks intressile täiendavaid tasusid ja kandma täiendavaid kulusid.

3.8. Maakohus leidis, et ebakohasused laenulepingus ei võimaldanud kohtul tuvastada, et

laenulepingut ei ole sõlmitud. Isegi juhul, kui mõni laenulepingu tingimus oleks tühine, ei

tooks see kaasa laenulepingu kui terviku tühistamist.

3.9. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras menetluskulude

rahaliseks suuruseks 2926 eurot ja mõistis need kostjalt hageja kasuks välja.

Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulu õigusabile ja riigilõivu 385 eurot.

Õigusabi osutati tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta) ning 18 tunni 9 minuti ulatuses.

Seega olid õigusabikulud 2541 eurot. Maakohus leidis, et õigusabikulu on vajalik ja

põhjendatud ning esindaja tunnitasu suurus on mõistlik.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista need

välja koos seadusjärgses määras viivisega.

2-22-11651

4.1. Maakohus jättis nõuetekohaselt tuvastamata, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise

alus ning et hagejale üldse tekkis kahju ning esineb põhjuslik seos hagi tagamise ja tekkinud

kahju vahel. Maakohus jättis kohaldamata kahjunõude sisu ja ulatust reguleerivad

õigusnormid.

4.2. Maakohus võttis ebaõigesti vastu hageja 08.03.2023 hilinemisega esitatud tõendid.

Maakohus jättis ebaõigesti kostja 24.03.2023 taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata ja

esitatud tõendid vastu võtmata. Maakohus kohtles tõendite vastuvõtmisel pooli ebavõrdselt.

Maakohus käitus vastuoluliselt, sest 13.01.2023 kirjas tegi maakohus hagejale ettepaneku

esitada täiendavaid tõendeid. Maakohus leidis lahendis, et hageja väited on tõendatud ning

tugines omal algatusel teises kohtuasjas tehtud määruse andmetele bilansi kohta.

4.3. Maakohus leidis ekslikult, et hagejale on tekkinud kahju. Maakohus andis kohtuasjas 2-

22-3513 tuvastatud asjaoludele vastukäiva hinnangu. Tsiviilasjas nr 2-22-3513 leidis kohus, et

hagejal on piisavalt vara, mistõttu ei ole tagamine põhjendatud. Praeguses asjas leidis kohus,

et hagejal ei olnud rahalisi vahendeid ja ta pidi neid laenama. Kostja jääb esitatud seisukoha

juurde, et laenuleping ei ole tegelik ja intresside tasumine on tõendamata. Ebaõige on

maakohtu hinnang, et hageja ei oleks saanud odavamalt laenu.

4.4. Maakohus leidis ebaõigesti, et kahju on põhjuslikus seoses hagi tagamisega. Maakohus ei

teinud kindlaks, miks hageja laenu võttis ja milleks ta seda kasutas. Maakohus ei teinud

kindlaks, miks kandis hageja 17.03.2022 Maksu- ja Tolliametile 13 906,59 eurot ja kui pikalt

hageja oma kohustusest ette teadis. Samad asjaolud on selgitamata teiste maksete kohta.

Maakohus ei võimaldanud kostjal tõendada, et hageja kliendid hüvitasid hageja tehtud

maksed. Igal juhul ei saa hageja kahjuks olla intress aja eest, mil hageja pidas kirjavahetust

kohtutäituriga.

4.5. Maakohus jättis menetluskulud ekslikult kostja kanda. Maakohus ei analüüsinud kostja

põhjendust, et kostja on käitunud heas usus. Maakohtu põhjendused menetluskulude

kindaksmääramise kohta on liiga üldsõnalised. Igal juhul on maakohus mõistnud ekslikult

välja riigilõivu 35 eurot. Hageja esialgne hagis esitatud nõue kostja vastu oli 2608,81 eurot,

millelt tuli tasuda 385 eurot riigilõivu. 26.08.2022 vähendas hageja nõuet 1616,43 eurole,

millelt tuli tasuda riigilõivu 350 eurot.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus mõistis menetluskulud välja 2891 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jääb

maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Kolleegium lahendab esmalt kostja menetlusliku taotluse. Kolleegium jätab menetlemata

kostja 27.10.2023 taotluse hagejalt ja OÜ-lt EVO Furniture dokumentide välja nõudmiseks.

Hageja taotles tõendi kogumist TsMS § 652 lg 3 p 1 järgi põhjusel, et maakohus jättis taotluse

ebaõigesti rahuldamata. Sellise taotluse oleks hageja pidanud TsMS § 330 lg 1 järgi esitama

apellatsioonitähtaja jooksul (08.05.2023). Taotluse menetlemine põhjustaks asja lahendamise

2-22-11651

viibimist TsMS § 3311 lg 1 mõttes ning kostja ei ole põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv

põhjus.

8. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu asja lahendamisel aluseks.

9. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus mõistis kostjalt ekslikult välja riigilõivu 35

eurot. Hageja esialgne hagis esitatud nõue kostja vastu oli 2608,81 eurot, millelt tuli

riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 järgi tasuda 385 eurot riigilõivu. Enne hagi menetlusse võtmist

vähendas hageja nõuet 1616,43 eurole, millelt tuleb tasuda riigilõivu 350 eurot. Seega mõistis

maakohus ekslikult kostjalt välja 35 eurot riigilõivu.

10. Ülejäänud osas on maakohus hagi õigesti rahuldanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

11. Kolleegium ei nõustu etteheitega, et maakohus kohtles tõendite vastuvõtmisel pooli

ebavõrdselt. Maakohus lähtus tõendite vastuvõtmisel õigesti muuhulgas sellest, kas tõendi

vastuvõtmine põhjustab asja lahendamise viibimist (TsMS § 331 lg 2). Maakohus leidis

õigesti, et hageja ja kostja olid erinevas olukorras, sest kostja tõenditaotluse rahuldamine

oleks kaasa toonud asja lahendamise viibimise.

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu otsus vastuolus kohtu 13.01.2023 eelmenetluses

tehtud kirjaga. 13.01.2023 kirjas märkis maakohus, et hageja ei ole vastanud kostja väidetele,

et hageja enda esitatud tõendite kohaselt oli tal raha 170 624,54 eurot, mis oluliselt ületas

arestitud summat. Sama kirjaga andis maakohus pooltele tähtaja täiendavate väidete ja

tõendite esitamiseks. Põhjendamatu on kostja etteheide, justkui ei oleks hageja nimetatud

asjaolu kohta midagi esitanud. 08.03.2023 seisukohas avaldas hageja, et hagi tagamise ajaks

olid bilansis märgitud näitajad muutunud ning pangakontode seis kinnitas, et kogu raha mis

oli, arestiti (p 2.12). Eelmenetluse korraldustega ei olnud vastuolus see, et maakohus luges

hageja viimati nimetatud väite tõendatuks.

13. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et maakohus on samale asjaolule (hageja varaline seis)

andnud vastukäiva hinnangu. Esiteks ei ole tegemist sama asjaoluga. Hagi tagamisel

tsiviilasjas nr 2-22-3513 pidi kohus TsMS § 377 lg 1 järgi hindama, kas asjas teha võidava

lahendi täitmine võib osutuda raskendatuks. Praeguses asjas on hageja esile toodud asjaoludel

kahju tekkimise eelduseks, et tagamise hetkel ei olnud hagejal likviidseid vahendeid. Kuigi

mõlemad asjaolud seonduvad üldjoontes hageja varalise seisundiga, on need oma sisu poolest

erineva tähendusega.

Teiseks ei ole neile asjaoludele antud hinnangut samas tsiviilasjas. Kohtulahendis vastuolude

esinemise keeld TsMS § 442 lg 8 tähenduses piirdub üksnes ühe ja sama kohtuasjaga.

14. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohtu otsus on menetluskulude

kindlaksmääramise osas piisavalt põhjendamata. Ringkonnakohtu praktikas on korduvalt

leitud, et kohus ei pea minutilise täpsusega analüüsima iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna (vt TrtRnKo 30.10.2020 2-18-

8830, p 25; vt ka TrtRnKo 18.03.2016 2-15-5983, p 8).

2-22-11651

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kolleegium jätab apellatsioonimenetluse kulu TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 2 järgi kostja

kanda. Kuigi kolleegium rahuldas kaebuse osaliselt, tuleb menetluskulu jätta täies ulatuses

kostja kanda. Kaebuse menetlusse võtmisel juhtis ringkonnakohus poolte tähelepanu

maakohtu eksimusele riigilõivu 35 eurot välja mõistmisel ja tegi pooltele ettepaneku sõlmida

seda arvestades kompromiss. Hageja nõustus kohtu ettepanekuga, kostja mitte. Seega on alus

TsMS § 163 lg 2 järgi jätta apellatsioonimenetluse kulu tervikuna kostja kanda.

15.1. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel.

15.2. Hageja taotles apellatsioonimenetluses menetluskulude 1100 eurot hüvitamist

(õigusteenuse ajakulu 7 tundi 45 minutit ning tunnitasu määr 140–160 eurot tund ilma

käibemaksuta). Hageja taotluse kohaselt kulus esindajal otsuse ja kaebusega tutvumiseks ja

seisukohtade koostamiseks 7 tundi tasumääraga 140 eurot tund (kokku 980 eurot).

Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 45 minutit tasumääraga 160 eurot tund.

15.3. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-13, p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on

senises praktikas peetud 120–140 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest

kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud.

15.4. Kolleegiumi hinnangul on menetluskulude nimekirja koostamise mõistlik ajakulu 15

minutit ning tasumäär 140 eurot tund, s.o toimingu eest kokku 35 eurot. Kolleegium määrab

hageja õigusabikulu suuruseks 1015 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4

märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja

tasuma seadusjärgses määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt