1-12-9235/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-12-9235

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2024, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-12-9235 (11240106204)

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Kohtuistungi sekretär

Ilona Pudova

Kriminaalasi

R P süüdistuses KarS § 424 (kehtivas redaktsioonis

KarS § 424 lg 1) järgi lühimenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Günter Koovit

Süüdistatav

R P xxx; elukoha andmed rahvastikuregistris puuduvad;

Eesti Vabariigi kodakondsus; xxx; emakeel vene keel;

töökoha puudub; kehtivaid kriminaalkaristusi 2; tõkend

elukohast lahkumise keeld alates 12.12.2011–29.10.2012,

Viru Maakohtu 29.10.2012 määrusega kuulutati

tagaotsitavaks ja määrati tabamisel vahistada

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev määratud korras

Kohtuistungi toimumise aeg

11.10.2012, 17.12.2020, 08.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 2 ja KarS § 81 lg 1 p 2 alusel menetlus kriminaalasjas nr

1-12-9235 R P süüdistuses KarS § 424 (kehtivas redaktsioonis KarS § 424 lg 1)

ettenähtud kuriteo toimepanemises süüteo aegumise tõttu.

2. Puksiirteenuse osutamise kulu 96 eurot, kohtueelses menetluses osutatud õigusabi

kulu summas 77,56 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu summas 138,48

eurot jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda.

3. Toimiku tagakaanel asuv väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega

jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Määruse ärakiri saata prokuratuurile, kaitsjale ning R P .

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

1-12-9235

Asjaolud ja menetluse käik

1.

27.09.2012 registreeris Viru Maakohus Viru Ringkonnaprokuratuuri lühimenetluse korras

süüdistusakti R P süüdistuses KarS § 424 järgi. Viru Maakohtu 08.10.2012 kohtumäärusega anti

R P kohtu alla. Kohtu alla andmisel määras kohus kindlaks asja arutamise aja ja koha ning

kohtuistungile kutustavate isikute ringi. Lisaks otsustas kohus R P kohaldatud tõkend elukohast

lahkumie keeld jätta muutmata.

2. R P on kohtu alla antud selles, et ta juhtis 11.12.2011 kella 01.45 ajal Narvas Võidu tänaval

mootorsõidukit Land Rover Range Rover riikliku registreerimisnumbriga xxx olles

alkoholijoobeseisundis (väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,82 mg/l laiendmääramatus 0,07

mg/l – lõplik lugem 0,75 mg/l). Sellise käitumisega rikkus R P liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille

kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus R P sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 4

p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma

tegevusega R P , kelle poolt väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,75 mg/L kohta, pani toime

alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424

alusel.

3.

11.10.2012 toimus istung ilma süüdistatava R P osavõtuta. Kohtukutse kättetoimetamine R

P ebaõnnestus, kohtukutse tagastati kohtule märkega, et saaja ei viibinud kohal. Kohus teatas, et

R P on kuulutatud tagaotsitavaks Harju Maakohtu poolt. Prokurör asus seisukohale, et istung

tuleb edasi lükata, kaitsja toetas prokuröri seisukohta. Viru Maakohtu 29.10.2012 määrusega R

P kriminaalasja arutamine lükati edasi, R P kuulutati tagaotsitavaks ning tema suhtes kohaldati

tõkendina vahistamist ja määrati võtta ta vahi alla kinnipidamise hetkest.

5. Politsei- ja Piirivalveamet alustas 01.11.2012 R P suhtes jälitusmenetluse nr 1224000454.

Menetluse kestel laekus kohtule Politsei- ja Piirivalveametist 11.02.2015 info, et aadressil xxx R

P ei ela, aadress oli viimati kontrollitud 11.03.2014. Aadressil xxx isik ka ei ela, korter on

müüdud uuele omanikule. 2012. aastal R tuttav A P teatas, et tema teada, R pidi minema

Inglismaale. 08.2013 vesteldud M B , kellel puuduvad andmed oma endise elukaaslase tegeliku

asukoha kohta. PPA-l puuduvad andmed R P asukoha kohta. Politsei- ja Piirivalveamet on

05.02.2018 kohut teavitanud, et tagaotsitavaks kuulutatud R P on ületanud Eesti-Venemaa piiri

Venemaa suunas ja tagasi tulnud ei ole. Isik ei ületa Eesti-Soome piiri Soome suunas ja Eesti-

Rootsi piiri Rootsi suunas ega vastupidi. Tagaotsitava asukoht on teadmata.

4.

17.12.2020 toimunud korraldaval kohtuistungil arutati süüteo aegumise küsimust. Kohus

asus 30.12.2020. a määruse seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamine R P suhtes KarS §

424 (kehtivas redaktsioonis KarS § 424 lg 1) sätestatud süüteo toimepanemises esitatud

süüdistuses on seisuga 30.12.2020 ennatlik.

7.

08.11.2024 kohtuistungil asus prokurör seisukohale, et süüdistatavale etteheidetav tegu ei

ole aegunud. Kuigi üldine aegumistähtaeg teise astme kuritegude puhul on 5 aastat, siis KarS §

81 lg 7 p 1 kohaselt peatub süüteo aegumine mh isiku kõrvalehoidumisega kohtust ja lg 8

kohaselt ei uuene aegumine nimetatud alusel, kui kuriteo lõpuleviimisest on möödunud 15 aastat.

1-12-9235

R P on jätkuvalt kriminaalmenetlusest kõrvale hoidev isik. Kaitsja nõustus prokuröri

seisukohaga.

8.

14.11.2024 saatis Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohtu 05.11.2024 päringule. Vastuse

kohaselt tagaotsimistoimik nr 1224000454 ei ole käesoleval ajal aktiivne alates 13.09.2023 a.

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel lõpetas 30.12.2020 Viru Maakohus kriminaalmenetluse nr

11240106204 R P suhtes. Seoses sellega tagaotsimistoimik nr 1224000454 lõpetati 13.09.2023.

Lisaks eelnevale, PPA-l puudub informatsioon R P asukoha kohta, viimastel andmetel viibis

isik Ameerika Ühendriikide territooriumil.

Maakohtu seisukoht

5. Vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetlus R P

suhtes tuleb lõpetada kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

6. KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui kuriteo aegumistähtaeg on

möödunud. KrMS § 274 lg-st 1 tulenevalt lõpetab kohus määrusega kriminaalmenetluse, kui

kriminaalasja kohtulikul arutamisel tuvastatakse KrMS § 199 lg 1 p-s 2 sätestatud

kriminaalmenetlust välistav asjaolu.

7. R P süüdistatakse KarS § 424 (kehtivas redaktsioonis KarS § 424 lg 1) järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille

aegumistähtaeg on viis aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani R P kuriteo toime

11.12.2011.

8. Kuivõrd süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu on süüdistusakti kohaselt toime pandud

11.12.2011, siis tõusetub küsimus süüteo aegumisest KarS § 81 sätete kohaselt. Vastavalt KarS §

81 lg 1 p 2 ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada kui kuriteo

toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise

astme kuriteo toimepanemisest. Vastavalt KarS § 81 lg 5 loetletud põhimõtetele kuriteo

aegumine katkeb isiku suhtes tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisega, sh p 1 kohaselt

kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks

oleva vara arestimisega, p 2 kohaselt süüdistatava kohtu alla andmisega, p 3 kohaselt kohtuliku

arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral, p 4 kohaselt kohtulikul

arutamisel süüdistatava ülekuulamisega ja p 5 kohaselt kohtulikul arutamisel ekspertiisi või

täiendavate tõendite kogumise määrusega. KarS § 81 lg 6 kohaselt kui kuriteo aegumine on

katkenud, algab aegumine uuesti KarS § 81 lg 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Samas

KarS § 81 lg 6 teise lause kohaselt ei tohi isikut kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega

karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on

möödunud KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

9. R P suhtes teostati KarS § 81 lg 5 tähenduses kuritegude aegumist katkestavaid toiminguid

12.12.2011 (elukohast lahkumise keeld), 08.10.2012 (kohtu alla andmine, elukohast lahkumise

keeld) ja 29.10.2012 (tagaotsitavaks kuulutamine, vahistamine, kohtuliku arutamise edasi

lükkamine süüdistatava kohtuistungile ilmumata jäämise tõttu). Seega viimane aegumise

katkemise tinginud toiming tehti 29.10.2012. Nimetatud kuupäevast hakkas kulgema 5-aastane

aegumistähtaeg, mis on tänaseks möödunud.

1-12-9235

10. KarS § 81 lg 7 sätestab süüteo aegumise peatumise asjaolude loetelu, millest üheks on

kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumine kohtueelsest menetlusest,

kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja

juurde. Kaitsja ja prokurör on seisukohal, et R P hoidis/hoiab kohtumenetlusest kõrvale ja see

välistab süüdistuse kohaselt aastatel 2011 toime pandud teo aegumise tulenevalt aegumistähtaja

peatumisest KarS § 81 lg 7 p 1 alusel. Prokurör tugineb KarS § 81 lg-le 8, kuna kuriteo

lõpuleviimisest ei ole möödunud viisteist aastat ja KarS § 81 lg 7 p-s 1 ette nähtud aegumise

peatumise aluse äralangemisel kuriteo aegumine üldjuhul uueneb.

11. Kohus menetlusosaliste seisukohta ei jaga. Esiteks seetõttu, et KarS § 81 lg-s 5 sätestatakse

küll kuriteo aegumise katkemise tingimused, kuid sama paragrahvi lõige kuus määratleb

absoluutse aegumistähtaja, milleks on paragrahvi lõikes üks sätestatust viie aasta võrra pikem

tähtaeg, siis on teise astme kuriteo absoluutseks aegumistähtajaks kümme aastat arvates kuriteo

toimepanemisest (RKKKo 3-1-1-53-09 p 9). Kuivõrd käesoleval juhul on tuvastatud süüteo

katkemise alused, siis aegumistähtaja kulgema hakkamist tuleb arvestada alates 29.10.2012,

seega aegumistähtaeg möödus 29.10.2022. Absoluutse aegumistähtaja möödumisel kaob kuriteo

eest karistamise vajadus, sõltumata riigi sisulisest tegevusest kriminaalasja menetlemisel.

12. Kaitsja ja prokuröri hinnangul on R P süüks arvatud mootorsõiduki joobes juhtimine

aegumine KarS § 81 lg 7 p 1 alusel peatunud alates tema tagaotsitavaks kuulutamisest s.t 29.

oktoobrist 2012. a. Kuna isikut ei ole tabatud, siis ei ole peatumise alus äralangenud ja periood

29. oktoobrist 2012 kuni käesoleva ajani tuleb KarS § 81 lg 7 p 1 alusel kuriteo aegumise

tähtajast välja jätta, mis tähendab, et kuritegu aegub selle toimepanemise ajal kehtinud õiguse

kohaselt siis, kui teo toimepanemisest on möödunud 15 aastat. Seega tuleb kuriteo aegumise üle

otsustamiseks järgnevalt vastata küsimusele, kas R P hoidis/hoiab kriminaalmenetlusest

kõrvale.

13. Kohtukutse kohtuistungile ilmumiseks saadeti isikule 05.10.2012 tema elukoha aadressile.

Kohtukutset süüdistatavale kätte anda ei õnnestunud, kuna süüdistatav ei viibinud kohal. Harju

Maakohtu 28.01.2016. a määrusest nr 1-11-13463 nähtub, et Harju Maakohus andis 19.12.2014.

a R P suhtes välja Euroopa vahistamismääruse. PPA Põhja prefektuur teatas 13.02.2014. a

Harju Maakohtule, et R P tegelik asukoht on politseile teadmata, PPA kasutuses olevates

andmekogudes isiku piiriületusi fikseeritud ei ole. Käesolevas kriminaalasjas teatas 05.02.2018

PPA kohtule, et süüdistatava asukohta tagaotsimismenetlusega tuvastatud ei ole.

14. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu andmeid, mille alusel saaks

tõsikindlalt järeldada, et R P hoidis kohtust kõrvale ja mis välistaksid süüdistuse kohaselt 2011.

a toime pandud teo aegumise tulenevalt aegumistähtaja peatumisest KarS § 81 lg 7 p 1 alusel.

15. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine eeldab isiku tahtlikku

käitumist, millega ta püüab vältida enda suhtes menetluse läbiviimist. Kõrvalehoidumine

kriminaalmenetlusest võib põhimõtteliselt seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses. Juhul, kui

menetleja hinnangul seisneb kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine tegevusetuses, tuleb ära

näidata, milliste isikult nõutavate käitumisaktide tegematajätmist saab kõrvalehoidumisena

käsitada. Olukord, kus isiku asukoht on teadmata ja menetleja ei suuda seda välja selgitada, ei

pea aga iseenesest tähendama seda, et see isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale (RKKKo 3-

1-1-78-10).

16. Seega olukord, kus isiku asukoht on teadmata ja menetleja ei suuda seda välja selgitada, ei

täheda seda, et see isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. Kutse peale kohtusse ilmumata

1-12-9235

jätmist ei saa käsitleda kohtumenetlusest kõrvalehoidumisena, kuna R P ei olnud teadlik enda

väljakutsumisest kohtuistungile, kohtukutse kättetoimetamine ebaõnnestus. Lisaks on

kohtupraktikas jõutud ka seisukohale, et isiku kunagisest kõrvale hoidumisest ei saa teha

automaatselt järeldust, et ta hoidub kõrvale kuni tänase päevani. Ajapikku kaotab aktiivne

menetlusest kõrvale hoidumise toiming (nt välismaale minemine) kõrvale hoidumisest rääkides

oma aktuaalsuse ja kõrvale hoidumise jaatamine eeldab mõningast eesmärgistatud toimimist

(määrus nr 1-07-12674 p 23). Seega ei nähtu kriminaalasja materjalidest andmeid, mille alusel

saaks tõsikindlalt järeldada, et olles teadlik enda suhtes käivast kriminaalmenetlusest hoidis R P

kohtust kõrvale, ja mis välistaksid toime pandud joobes juhtimise aegumise KarS § 81 lg 7 p 1

kohaselt aegumistähtaja peatumise tõttu.

17. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, kuna süüdistuses kirjeldatud mootorsõiduki

juhtimine joobeseisundis, mis leidsid aset 11.12.2011, toimepanemisest on möödunud KarS § 81

lg 1 p-s 2 märgitust viie aasta võrra pikem aeg, on kuritegu kehtiva KarS § 81 lg 6 teise lause

kohaselt alates 29. oktoobrist 2022. a aegunud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb R P suhtes KarS §

424 (kehtivas redaktsioonis KarS § 424 lg 1) järgi alustatud kriminaalmenetlus lõpetada seoses

kuriteo aegumistähtaja möödumisega.

18. Vastavalt KrMS §-le 183 hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik.

Menetluskuludeks on puksiirteenuse kulu ja õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda.

19. Kriminaalasja toimiku tagakaanel asuv väljavõte alkoholisisalduse mõõtmistulemuste kohta

jätta kriminaalasja materjalide juurde arhiveerimise eesmärgil.

20. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 2 ja § 274.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik