3-24-3110/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3110

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

esindaja Margit Toom

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – XXX

(registrikood aaaaaaaa)

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda luba Eesti

Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks

Eesti Vabariigi kasuks XXX ettemaksukontole summa 5 650

644,17 eurot täitumiseni.

Edasikaebamise kord

Määrusele võivad Maksu-ja Tolliamet ning isik, kelle õigusi

määrus puudutab

esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

Kohtu põhjendused

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). MKS § 1361 ei

sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa

andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks

toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue

rahalisele õigusele MKS ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130

lg 1 p 3).

4. MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust,

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus

on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-

68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine

tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud

informatsiooni põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema

kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel

tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama

ka kohus. Kohus saab eelkõige kontrollida, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt

välistatud (nt aegumise tõttu). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu

sooritamiseks (nt pangakonto või ettemaksukonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma

määramine olema siiski tõenäoline.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS

§ 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse

lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

7. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et

maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA alustas 16.03.2022 korraldusega nr

12.2-3/058052-1 XXX perioodi mai-oktoober 2019 toimunud struktureerimistehingutega seotud

ettevõtte tulumaksukohustust mõjutavate tehingute kontrolli, sh struktureerimistehingutega seotud

TSD lisades 7 deklareeritud andmete õigsuse kontrolli (dtl 3). MTA laiendas 15.12.2023

korraldusega nr 12.2-3/058052-3 menetluse perioodi (dtl 7). MTA koostas XXX-ile 18.12.2023

kontrollakti nr 12.2-3/058052-4 (dtl 20).

8. Taotluse kohaselt on kontrollimenetluste eesmärk MKS § 95 kohase maksuotsuse koostamine

XXX-ile summas 5 650 644,17 eurot. XXX kontrollimenetluse käigus on selgunud, et äriühing on

maksustamisperioodil jaanuar 2020 jätnud deklareerimata dividendide jaotamise, millelt on tasumata

tulumaks summas 5 650 644,17 eurot. MTA 18.12.2023 kontrollaktist nr 12.2-3/058052-4 nähtuvalt

asus maksuhaldur kogumis järeldusele, et XXX ja YYY osalesid tahtlikult tehingute ahelas

eesmärgiga saada maksueelis. FFF soetamine ja sellele järgnenud tehingute ahel ei olnud reaalselt

eluliselt või äriliselt põhjendatud ning sellega sooviti vältida XXX tasandil tulumaksukohustuse

tekkimist kasumi jaotamisel emaettevõttele. Struktureerimistehingutel puudus äriline ja majanduslik

sisu ning need olid tehtud vaid maksueelise saamise eesmärgil. Kuivõrd tehingute ahelal puudus

muu majanduslik ja äriline sisu ja selle ainuke eesmärk oli maksueelise saamine, siis seetõttu on

tegemist alusetu maksueelisega. Tehingute tulemusel oli muutunud XXX ja XXX ainuosaniku YYY

varade ja õiguste koosseis, st ühinemise tulemusena sai FFF XXX 5.10.2019 üle antud vara (sh FFF

koos sisse makstud omakapitaliga) ja FFFs sisaldunud ja sealt 2020 jaanuaris vastu võetud

omakapitalist maksuvabasid väljamakseid võimaldavate õiguste omanikuks. XXX tehtud

väljamakse ja üle antud vara kokku summas 23 811 879 eurot kuulub maksustamisele tulumaksuga

kui dividend ja muu (mitterahaline) kasumieraldis. XXX-l oli kohustus perioodis jaanuar 2020

deklareerida TSD lisa 7 koodil 7008 (maksustavad dividendid ja muud kasumieraldised) summat 23

811 879 eurot.

9. Taotluses välja toodud asjaolusid arvesse võttes, ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine

oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Samuti ei ole praegusel hetkel ületatud maksuotsuse

tegemise aegumistähtaegu ja maksuotsuse tegemine on kavandatud enne nende saabumist. Seega on

täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude

või kohustuse määramine.

10. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MKS § 1361 alusel

täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, et puudub kindel teadmine isiku

võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1;

30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22), mistõttu sättes märgitud kahtlus täitmise hilisemast

raskendatusest ei eelda seda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et takistada

võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate

toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Kohtu

hinnangul on see eeldus täidetud, sest määratava maksukohustuse suurus on märkimisväärselt suur,

5 650 644,17 eurot.

11. Kohtu hinnangul on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et maksukohustuslane võib oma

tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või

senisest oluliselt raskemaks. Eelnevat kinnitavad järgmised asjaolud:

a) XXX ei oma väärtpaberikontosid ning osalust teistes äriühingutes;

b) XXX omandis ei ole registervara;

c) äriühingul on (osaliselt) pangakonto(d) Šveitsi pangas (Bank J.Safra Sarasin AG), kuid nende

konto(de) staatuse ja saldo(de) osas info puudub. Lisaks on raskendatud pöörata Šveitsi panga

kontodel olevale rahale sissenõudmist;

d) XXX tegevus viitab sellele, et ta soovis maksude tasumist vältida;

e) XXX-l vahetus kontrollimenetluse kestel osanik, juhatus ja uueks enamusosanikuks (90%) on

alates 11.10.2022 Liechtensteini ettevõte QQQ. On tekkinud kahtlus, et maksumenetluse kestel

muutunud osanik võib olla seotud endise ainuosaniku YYY-ga. Äriühingul on võimalus oma varad

viia riigist välja;

f) võttes arvesse maksuotsusega määratava summa suurust, on tõenäoline, et selle tasumine on isegi

kasumlikule äriühingule suur summa;

g) äriühingul oli 2023. a lõpuks raha kontol 3 200 000 eurot, kuid see ei oleks määratava

maksusumma tagamiseks piisav;

h) immateriaalne vara moodustab enamiku põhivarast ja nende väärtus on hinnanguline;

i) ettemaksukontole kantud summa ei kata intressiarvestuse nõuet, mis lisandub ning mis

arvestatakse välja peale maksuotsuse väljastamist;

j) XXX on märtsis 2024 ettemaksukontole kantud vabade vahendite tagastustaotluse esitamisel

tekkiva nõude pantinud endise emaettevõtte YYYi kasuks. On alust arvata, et XXX-ile

maksuotsuse väljastamisel võib äriühing esitada ettemaksukonto vabade vahendite tagastustaotluse

või ümberkandetaotluse ja ettemaksukontol hetkel olevad vabad vahendid tagastatakse äriühingule

ning määratava maksusumma tasumine võib osutuda raskeks või isegi võimatuks.

12. Eelneva tõttu on maksude maksmise võimatuse vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba

võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse

kindlaksmääramist maksuotsusega. Arvestades määratava maksukohustuse suurust 5 650 644,17 eurot

on maksuhalduri taotletav täitetoiming proportsionaalne. Ettemaksukonto aresti ei saa pidada

ebaproportsionaalseks. Ettemaksukonto arest võimaldab XXX-l soovi korral jätkata äritegevust.

Teisalt on ettemaksukontole aresti seadmisega võimalik tagada maksude laekumine, mis on kaalukas

avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude vahenditega (vt ka Riigikohtu

30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).

13. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu isiku suhtes, kui isik esitab MKS §

120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise. Kui XXX soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on

kantava deposiidi väärtuseks 5 650 644,17 eurot.

14. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitmist tagavate toimingute

sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete

mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.

Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada.

15. Toimetada määrus MTA-le kätte. MTA-l tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel

täitetoimingute sooritamisest. Peale Maksu- ja Tolliameti teavitust edastab kohus määruse XXX-ile

.

(allkirjastatud digitaalselt)