3-23-1911/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-1911

Haldusasi

Sõrve Haldus OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 10. mai 2023. a otsuse ja 28. juuli

2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks rahuldada

Sõrve Haldus OÜ 2. septembri 2022. a maksetaotlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sõrve Haldus OÜ, esindajad Mirjam-Mari Marastu

ja Mari-Liis Lega

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, esindaja Lisbet Sadam

Asja läbivaatamine

Istung 5. juunil 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sõrve Haldus OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16. detsembril 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-23-1911

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sõrve Haldus OÜ esitas 31. märtsil 2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (PRIA) taotluse toetuse saamiseks põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse

nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja

kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) alusel Saaremaa valda Üüdibe külla Käära

kinnistule (katastritunnus 72101:001:1279) pesumaja, rekreatsiooniala, tee ja platsi rajamiseks

(toimik nr 64002100255). Abikõlblik summa oli 373 582,60 eurot ja taotletud toetuse summa

149 433,04 eurot.

2. PRIA määras 17. juuni 2021. a otsusega nr 13-30.3/21/1608 Sõrve Haldus OÜ-le toetuse

summas 149 433,04 eurot. 10. maiks 2023 oli makstud toetusest kolme maksetaotluse alusel

välja 127 572,96 eurot.

3. Sõrve Haldus OÜ esitas 2. septembril 2022 PRIA-le maksetaotluse 16 390,40 euro

tasumiseks.

4. PRIA otsustas 10. mai 2023. a otsusega nr 13-30.3/23/661 jätta Sõrve Haldus OÜ 2.

septembri 2022. a maksetaotluse nr 13-30.3/22/982 summas 16 390,40 eurot rahuldamata

(punkt 1); tunnistada PRIA 17. juuni 2021. a otsuse nr 13-30.3/21/1608 kehtetuks (punkt 2)

ning nõuda Sõrve Haldus OÜ-lt tagasi alusetult makstud toetus summas 127 572,96 eurot

(punkt 3).

Otsuse kohaselt lõi Sõrve Haldus OÜ määruse nr 25 § 8 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustele

vastamiseks kunstlikud tingimused. Tema investeeringuobjekt on osa Läätsa Holiday Homes

puhkekompleksist. PRIA rahuldas OÜ Saaremaaholiday sama programmiperioodi taotluse

sama puhkekompleksi tarbeks spaa, teede ja platside rajamiseks summas 149964,31 eurot –

seega on toetuslage ületatud pea kahekordselt. Oktoober OÜ ehitab Käära kinnistule puhke- ja

toitlustushoonet. Investeeringu tegelikuks kasusaajaks pole Sõrve Haldus OÜ, vaid toetus

koondub tegelikule maaomanikule Tiit Reinfeldile, kes on Oktoober OÜ ja OÜ

Saaremaaholiday ainuosanik. Investeeringuobjektiks oleva ehitise 19. märtsi 2021. a

ehitusteatise kohaselt on ehitise omanikuks OÜ Saaremaaholiday. Tiit Reinfeldile kuuluv

Merkoland OÜ annab kaebajale laenu investeeringuga seotud arvete tasumiseks. Sõrve

Haldus OÜ ning Oktoober OÜ, Merkoland OÜ ja OÜ Saaremaaholiday vahel on ühise

majapidamise tunnused.

5. Sõrve Haldus OÜ esitas 9. juunil 2023 PRIA 10. mai 2023. a otsuse peale vaide, mille

PRIA jättis 28. juuli 2023. a vaideotsusega nr 13-30.3/23/940-2 rahuldamata.

6. Sõrve Haldus OÜ esitas 28. augustil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 10. mai

2023. a otsuse nr 13-30.3/23/661 ja 28. juuli 2023. a vaideotsuse nr 13-30.3/23/940-2

tühistamiseks. Lisaks esitas kaebaja nõude, et kohus kohustaks PRIA-t rahuldama Sõrve

Haldus OÜ maksetaotluse nr 13-30.3/22/982 summas 16 390,40 eurot ning mitte tunnistama

kehtetuks PRIA 17. juuni 2021. a otsust nr 13-30.3/21/1608, millega rahuldati kaebaja taotlus

nr 64002100255 ning määrati talle toetus summas 149 433,04 eurot.

Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse PRIA 10. mai 2023. a otsuse ja

28. juuli 2023. a vaideotsuse täitmise peatamiseks.

7. Kohus võttis 1. septembri 2023. a määrusega menetlusse Sõrve Haldus OÜ kaebuse PRIA

10. mai 2023. a otsuse nr 13-30.3/23/661 ja 28. juuli 2023. a vaideotsuse nr 13-30.3/23/940-2

2(13)

3-23-1911

tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks rahuldada Sõrve Haldus OÜ 2. septembri 2022. a

maksetaotlus nr 13-30.3/22/982. Kohus jättis sama määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

8. PRIA esitas 2. oktoobril 2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.

9. Menetlusosalised esitasid 29. mail 2024 täiendavad seisukohad.

10. Asjas toimus 5. juunil 2024 kohtuistung.

11. Menetlusosalised esitasid 20. juunil 2024 täiendavad seisukohad ja tõendid ning 18.

juulil 2024 vastuväited vastaspoole seisukohtadele. Kaebaja esitas 19. juulil 2024 taotluse

jätta vastustaja 18. juuli 2024 seisukohas esitatud selgitused õigusraamistiku ja valeandmete

esitamise kohta tähelepanuta või alternatiivselt anda kaebajale täiendav tähtaeg seisukohtade

esitamiseks.

12. Kohus uuendas 9. oktoobri 2024. a määrusega asja arutamise ning andis

menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.

13. Kaebaja esitas 23. oktoobril 2024 täiendavad seisukohad ning vastustaja esitas 5.

novembril 2024 vastuväited. Kaebaja esitas 8. novembril 2024 vastuväited vastustaja 5.

novembri 2024. a menetlusdokumendile.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

14. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

14.1. Vastustaja järeldus, et kaebaja ja Saaremaaholiday OÜ moodustavad ühise

majandusüksuse, on ekslik. Toetuse tegelikuks kasusaajaks on kaebaja: ta soovib hakata

opereerima pesumaja ja rekreatsiooniala koos välibasseiniga. Asjaolu, et mõned kaebaja

tulevased kliendid võivad kasutada Saaremaaholiday OÜ teenuseid või vastupidi, ei muuda

kahe eraldiseisva äriühingu investeeringuobjekte ühtseks tervikuks. Kaebajat ja

Saaremaaholiday OÜ-d ühendab üksnes asukohtade lähedus. Puhke- ja toitlustushoonet

arendatakse 6,1 ha suuruse kinnistu teise otsa. Kaebaja on saanud Läätsa Holiday Homes’ilt

kinnituse, et veebilehel saaremaaholiday.ee ei reklaamita kaebaja rekreatsiooniala ja

välibasseini. Kaebaja on oma äritegevuses vaba. Laenuleping ei anna OÜ-le Merkoland õigust

sekkuda kaebaja äritegevusse. Küll aga on kaebajal võimalik saada laenu tagasimaksmisel

Käära kinnistu omanikuks. Kaebaja näeb oma klientidena kõiki kohalikke majutusasutusi,

mitte üksnes Läätsa Holiday Homes puhkekompleksi. Tiit Reinfeld ei oma kaebaja üle

valitsevat mõju.

14.2. PRIA on üllatuslikult ümber hinnanud kaebaja toetustaotluse põhjal teada olnud

faktilised asjaolud, millele ta oli toetuse määramisega aktsepti andnud. Muu hulgas oli PRIA-

le teada kaebaja hoonestusõiguse geograafiline lähedus Saaremaaholiday OÜ asukohale. Ka

tegelike kasusaajate osas ei ole pärast toetuse määramist muudatusi toimunud. Kaebaja

avaldas PRIA-le juba toetuse saamisel, et tema üheks finantseerijaks on OÜ Merkoland.

Samuti pole muutunud hoonestusõiguse asukoht. Kaebaja on juba varem Käära kinnistu

kaasomaniku OÜ-ga Merkoland hoonestusõiguse aluse maa väljaostmise võimaluses kokku

leppinud.

3(13)

3-23-1911

14.3. Kaebaja ei ole toetuse taotlemisel esitanud ebaõigeid andmeid ega jätnud vajalikke

andmeid esitamata. PRIA-l oli määruse nr 25 § 13 lg 1 alusel kohustus kontrollida esitatud

taotluse nõuetele vastavust, taotluses esitatud andmete õigsust ning taotletava tegevuse

vastavust EL õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses

(ELÜPS), Eesti maaelu arengukavas (MAK) ja määruses nr 25 sätestatud nõuetele. Pärast

kolmanda osamakse väljamaksmist on põhjendamatu, ebaõiglane ja ebaproportsionaalne

tugineda asjaoludele, mis olid PRIA-le teada juba toetustaotluse esitamise ajal. Selline

tegevus ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning on seadnud kaebaja ebaõiglasesse

olukorda. Toetustaotluse rahuldamisega tuleb taotlejale tagatud teatud õiguskindlus, kuid

kaebaja puhul pole seda tehtud. Kaebaja on täitnud kõik toetuse saamise tingimused.

15. Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt

järgmised.

15.1. EL määruse nr 2021/2116 art 62 keelab anda toetust isikutele, kes formaalselt küll

täidavad toetuse saamise nõuded, ent on nõuetele vastavuse tekitanud kunstlikult.

15.2. Kaebaja ja Tiit Reinfeldiga soetud ettevõtete tegevus on tüüpiline ettevõtte põhitegevuse

tükeldamine erinevate ettevõtete vahel. Kaebaja investeeringuprojekt on planeeritud osana

Läätsa Holiday Homes’i puhkekompleksist. Puhkekompleks on jagatud erinevate juriidiliste

kehade vahel pelgalt toetusraha saamiseks. Kui kaebajal oleks iseseisev äritegevus, peaks

tema investeeringuobjekt puhkekompleksiga konkureerima. Puhkekompleksi omanik on aga

läbi teiste ettevõtete andnud kaebajale investeeringuobjekti loomiseks hoonestusõiguse, ning

lisaks ka laenu, et tagada kaebaja omafinantseeringu nõude täitmine. Eluliselt ei ole usutav, et

teist ettevõtet abistatakse endale konkurentsi loomiseks. Kaebaja ei ole suutnud kõrvaldada

vasturääkivusi, mis viitavad kaebaja tegutsemisele Tiit Reinfeldi, sh puhkekompleksi,

hüvanguks.

15.3. Lisaks toetuse saamise tingimuste kunstlikule täitmisele on kaebaja esitanud ka

valeandmeid. PRIA-le toetustaotlusega esitatud ehitusprojekti ning ehitisregistris oleva

ehitusprojekti erisused osutavad PRIA-le esitatud projektiga manipuleerimisele. Sama

projekti erinevate versioonide esitamine erinevate tellijate nimedega näitab katset varjata

tegelikke omandisuhteid ja kasusaajaid.

KOHTU SEISUKOHT

16. Kaebuse rahuldamine sõltub eeskätt sellest, kas PRIA 10. mai 2023. a otsus, millega

PRIA jättis kaebaja 2. septembri 2022. a maksetaotluse rahuldamata, tunnistas 17. juuni 2021.

a otsuse kehtetuks ning nõudis väljamakstud toetuse tagasi, on õiguspärane.

17. PRIA 17. juuni 2021. a otsusega anti kaebajale maapiirkonnas majandustegevuse

mitmekesistamise investeeringutoetus. Tegemist on MAK 2014–2020 meetmega, millega

toetati investeeringuid mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. EL õiguses näeb vastava

toetuse andmise ette EL määruse nr 1305/2013 art 19 lg 1 p b. Riigisiseses õiguses reguleerib

nimetatud toetuse andmist ELÜPS2015 § 67 lg 2 alusel kehtestatud määrus nr 25, mis kehtib

seniajani (vt ELÜPS2023 § 132 lg 1).1

1 ELÜPS2015 tähistab 1. jaanuaril 2015 jõustunud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seadust, mis kehtis 31. detsembrini 2022. ELÜPS2023 tähistab 1. jaanuaril 2023 jõustunud Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seadust.

4(13)

3-23-1911

18. Kaebaja taotles 31. märtsi 2021. a taotlusega toetust pesumaja ja rekreatsiooniala

(välibasseini, puhkeala ja lastemänguväljaku) ning tee ja platsi rajamiseks (dtl 83–125).

19. PRIA 10. mai 2023. a otsuses esitatud põhjenduste põhjal on arusaadav, et PRIA

hinnangul lõi kaebaja toetuse saamise tingimused kunstlikult, selleks et Läätsa Holiday

Homes puhkekeskuse arendaja saaks samal programmiperioodil samast meetmest suurema

toetuse, kui määruse nr 25 § 8 lg-ga 2 on ühele toetajale toetuse maksimaalse suurusena ette

nähtud.

Kuigi kaebusest nähtuvalt on ka kaebaja mõistnud otsuse tegemise põhjust, peab kohus siiski

vajalikuks juhtida PRIA tähelepanu otsuse põhjenduste ebasüsteemsusele. Haldusakti

põhjenduses tuleb tuvastatud faktilised asjaolud siduda neile vastava õigusnormi koosseisuga

ning viiteid asjassepuutumatutele õigusnormidele tuleks vältida. PRIA 10. mai 2023. a otsus

ei vasta täiel määral nimetatud nõuetele. Siiski pole põhjendamispuudused sedavõrd tõsised,

et tingiksid otsuse tühistamise.

20. PRIA 10. mai 2023. a otsuses on märgitud õiguslike alustena EL määruse nr 2021/2116

art 62, ELÜPS § 64 lg 4 p 1, § 65 lg 4 p-d 1 ja 4 ning § 132 lg 1, samuti määruse nr 25 § 8

lg-d 2 ja 3, § 15 lg-d 5 ja 6 ning § 18 lg-d 3 ja 4.

21. EL määrus nr 2021/2116 käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja

seiret. Määruse IV jaotis „Kontrollisüsteemid ja karistused“ sätestab liikmesriikidele

kohustuse tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse. Muu hulgas tuleb liikmesriikidel kehtestada

õigusnormid, mille eesmärk on kõrvaldada õigusnormide rikkumised, tagada kelmuste ja

pettuste vastu tõhus kaitse ning nõuda alusetud maksed koos intressiga tagasi (art 59 lg 1 p-d

b, c ja e). Siiski säilitab toetuse saaja määruse art 59 lg 5 kolmanda lõigu kohaselt õiguse

toetusele juhul, kui toetuse saamise tingimustele mittevastavus on tingitud vääramatust jõust

või erandlikest asjaoludest. Nimetatud erandite mitteammendav loetelu on sätestatud sama

määruse art-s 3.

Määruse samas jaotises paiknev art 62 sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et

põllumajandusalastes õigusaktides ette nähtud eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele

isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud

tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.

Sarnast kõrvalehoidumisklauslit on sisaldanud ka EL varasemad õigusaktid (sealhulgas EL

määruse nr 1306/2013 art 60). Klausli sisuks on keeld kasutada EL õigusnorme pettuse või

kuritarvituse eesmärgil (vt nt Euroopa Kohtu 4. juuli 2024. a otsus asjas nr C-708/22:

Asoprovac, p 39).

Euroopa Kohus on ühise põllumajanduspoliitika asjades korduvalt selgitanud, et kui liidu

õigusnormidest tuleneva soodustuse saamiseks vajalikud tingimused olid loodud kunstlikult,

osutub saadud soodustus igal juhul alusetuks ja selle tagastamise kohustus on seetõttu

põhjendatud (vt nt Euroopa Kohtu 4. oktoobri 2024. a otsus asjas C-721/22 P: komisjon vs.

PB, p 46 ning 29. veebruari 2024. a otsus asjas C-437/22: Eesti Vabariik (Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet, p 57). Seega nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et toetuse

saamiseks vajalike tingimuste kunstliku loomise korral tuleb toetusesaajale määratud toetus

tagasi nõuda.

22. Riigisiseses õiguses reguleerib toetuse tagasinõudmist Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seadus.

5(13)

3-23-1911

22.1. ELÜPS2023 § 138 lg 1 kohaselt nõutakse enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetus tagasi alates 1.

jaanuarist 2023 kehtivas seaduses sätestatud alustel ja korras.

22.2. ELÜPS2023 § 123 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse maksmist selgub, et toetus on

makstud toetuse andmise ja kasutamise nõuetele mittevastavuse, nõuete rikkumise või

kaitsemeetmete kohaldamise tõttu alusetult, võib toetuse nõuda toetuse saajalt osaliselt võib

täielikult tagasi muu hulgas EL määruses nr 2021/2116 sätestatud alustel.

ELÜPS2023 § 123 lg 1 näeb haldusorganile ette kaalutlusõiguse nii toetuse tagasinõudmise kui

ka tagasinõudmise määra üle otsustamisel. Siiski tuleb riigisisese õiguse sätteid tõlgendada

kooskõlas EL õigusega. Kuna EL määruse nr 2021/2116 art-s 62 sätestatud juhul tuleb

liikmesriigil toetus tagasi nõuda, puudub PRIA-l EL määruse nr 2021/2116 art 62 ja

ELÜPS2023 § 123 lg 1 samaaegsel kohaldamisel kaalutlusõigus.

22.3. Samamoodi tuleb tõlgendada ka ELÜPS2023 § 65 lg-t 4, mis reguleerib maaelu arengu

toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Sarnaselt ELÜPS2023 § 123 lg-le 1

näeb ka § 65 lg 4 haldusorganile nii toetuse tagasinõudmise kui ka tagasinõudmise määra üle

otsustamisel ette kaalutlusõiguse. Kuna EL määruse nr 2021/2116 art 62 kohustab PRIA-t

toetust tagasi nõudma, eeldab see vältimatult toetuse määramise otsuse täielikult kehtetuks

tunnistamist – kehtiv haldusakt takistaks haldusakti alusel saadu tagasinõudmist.

22.4. Toetuse maksmisest keeldumist reguleerib ELÜPS2023 § 66, mille lõige 3 sätestab PRIA-

le kohustuse teha toetuse maksmisest keeldumise otsus, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid

enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused. ELÜPS2023 § 64

lg 4 sätestab, et EL määruse nr 1306/2013 art-s 60 sätestatud juhul tehakse toetuse taotluse

rahuldamata jätmise otsus. Kuna viiteid EL määrusele nr 1306/2013 käsitatakse viidetena

määrusele nr 2021/2116 (EL määruse nr 2021/2116 art 104 lg 2), järeldub ELÜPS2023 § 66

lg-st 3 koosmõjus § 64 lg-ga 4, et EL määruse nr 2021/2116 art 62 kohaldamisel tuleb PRIA-l

toetuse maksmisest keelduda.

22.5. Samamoodi tuleb tõlgendada määruse nr 25 § 18 lg-t 4.

22.6. Eesti kohtupraktikas on ka varem leitud, et toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste

loomise korral tuleb PRIA-l keelduda toetuse väljamaksmisest ja tühistada toetuse määramise

otsus, sest sellises olukorras ei ole lubatud anda isikule EL vahendite arvel finantseeliseid

(Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus haldusasjas nr 3-19-1474, p 20).

23. Lisaks juhtumile, kus toetuse saaja on loonud toetuse saamiseks tingimused kunstlikult,

näeb EL õigus toetuse andmise otsuse täieliku tühistamise kohustuse ette ka muude väga

raskete rikkumiste korral. Nii näiteks tuleb komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 art

35 lg 1 kohaselt toetus tühistada, kui toetuse saaja on rikkunud toetuskõlblikkuse kriteeriume.

Toetus tühistatakse määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 alusel täielikult ka juhul, kui toetuse saaja

esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata.

Viimati nimetatud juhul arvatakse toetuse saaja välja sama meetme või tegevusliigiga seoses

toetuse saamisest nii rikkumise avastamise aastal kui ka sellele järgneval aastal. Kuigi määrus

nr 640/2014 tunnistati alates 1. jaanuarist 2023 kehtetuks, kohaldatakse seda määrust EL

määruse nr 2022/1172 art-s 13 sätestatud juhtudel ka hiljem.

6(13)

3-23-1911

PRIA 10. mai 2023. a otsusest nähtuvalt ei kohaldanud PRIA EL määruse nr 640/2014 art 35

lg-t 1 või 6 ega arvanud kaebajat mõne toetuse saamisest välja.

24. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus, kas PRIA 10. mai 2023. a otsuses tehtud järeldus

kunstlike tingimuste loomise kohta on õige.

25. Euroopa Kohus on selgitanud, et võimaliku toetusesaaja kuritarvituse tõendamiseks on

nõutav nii objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Objektiivne koosseis on täidetud juhul,

kui vaatamata õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole

õigusnormidega taotletud eesmärki saavutatud. Subjektiivne koosseis väljendub tahtes saada

liidu õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saamiseks vajalikud tingimused (vt

nt Euroopa Kohtu 4. juuli 2024. a otsus asjas nr C-708/22: Asoprovac, p 41). Sama on

selgitatud ka Eesti kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-16-567/18, p

10).

26. PRIA asus 10. mai 2023. a otsuses seisukohale, et kaebaja on rikkunud määruse nr 25 § 8

lg-id 2 ja 3. Määruse § 8 lg 2 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 150

000 eurot arengukava programmiperioodil kokku. Määruse § 8 lg 3 täpsustab, et ühte

kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju

kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui ühe taotleja kohta

sätestatud maksimaalse toetuse suuruse ulatuses programmiperioodil kokku. Kuna PRIA oli

rahuldanud samal programmiperioodil sama meetme raames Saaremaaholiday OÜ taotluse

spaa, teede ja platside rajamiseks (taotluse toimik nr 64001900058), said Saaremaaholiday

OÜ ja kaebaja toetust kokku 299 397,35 eurot, mis ületab maksimaalse toetussumma pea

kahekordselt. PRIA hinnangul moodustavad Saaremaaholiday OÜ ja kaebaja ühe

majandusüksuse ning nende mõlema investeeringuobjektid on osa Läätsa Holiday Homes’i

puhkekompleksist. Ühtlasi koondub kogu toetus Tiit Reinfeldile, kes on Saaremaaholiday

OÜ, samuti ka Käära kinnistu omanikuks oleva Oktoober OÜ, ainuosanik. PRIA otsuse

kohaselt koonduvad toetused omavahel seotud isikute kätte, samas kui avaliku raha arvel

makstavad toetused peaksid jõudma võrdsetel tingimustel kõigi õigustatud isikuteni. Ainult

toetuse saamise eesmärgil loodud näiliselt sõltumatute, kuid majanduslikult siiski ühise

majapidamisena toimetavatele ettevõtetele jagatav toetusraha seab ebavõrdsesse olukorda

need toetusi saama õigustatud isikud, kes kunstlikke ärivõrgustikke ei loo ning jäävad seetõttu

toetusest ilma. Selline teguviis läheb vastuollu Euroopa Liidu fondidest rahastamise

eesmärkidega ning toetuse taotlemisel on rikutud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mistõttu

ei tohi toetust anda (otsuse p-d 2.1.2, 2.1.10, 2.2.1, 2.2.4, 2.3.6 ja 2.3.13).

28. juuli 2023. a vaideotsuses on PRIA lisanud, et MAK 2014–2020 kohaselt on tegevuse liigi

„Investeeringud

majandustegevuse

mitmekesistamiseks

maapiirkonnas

mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ üldeesmärk maapiirkonnas püsiva majandusliku

baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomise soodustamiseks mitmekesistada ja

arendada ettevõtlust väljaspool põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse valdkonda. MAK

eesmärk ei ole toetusraha kasutamisest saadava majandusliku kasu koondumine kitsa ringi

isikute kätte (vaideotsuse p 2.2.9).

Kohtu hinnangul on PRIA 10. mai 2023. a otsuses ja vaideotsuses piisavalt selgelt

põhjendanud, milles seisneb asjakohaste EL õigusnormidega taotletav eesmärk ning miks see

on jäänud saavutamata. Vastustaja on õigesti lähtunud MAK-s sätestatud eesmärgist

mitmekesistada maapiirkonnas mittepõllumajanduslikku ettevõtlust. Kui tegelikkuses

toetatakse erinevate ettevõtluste asemel ühe ja sama investeeringuobjekti rajamist, jääb

ettevõtluse mitmekesistamise eesmärk saavutamata.

7(13)

3-23-1911

27. Järgnevalt kontrollib kohus asjas esitatud tõendite põhjal, kas kaebaja eesmärk oli saada

eelis toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomise kaudu.

28. Kohtupraktika kohaselt ei pruugi üksnes äriühingute omandisuhetest tulenev seotus olla

piisav järeldamaks, et toetuse saamiseks on loodud kunstlikud tingimused (vt Tartu

Ringkonnakohtu 28. mai 2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-859, p 20). Praeguses asjas on

PRIA asunud seisukohale, et kaebajal on äriühingutega Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja

Saaremaaholiday OÜ nii isikulised, asukohalised kui ka tehingulised seosed (otsuse p 1.12).

29. PRIA 10. mai 2023. a otsusest nähtuvalt tugineb PRIA järeldus järgmistele asjaoludele:

1) kaebaja taotles toetust, et rajada investeeringuobjekt Saaremaa vallas Üüdibe külas asuvale

Käära kinnistule. Käära kinnistu omanik oli alates 15. juulist 2020 Oktoober OÜ. Alates

15. juunist 2022 on Käära kinnistu Oktoober OÜ ja osaühing Merkolandi kaasomandis.

Oktoober OÜ ja kaebaja vahel 24. märtsil 2021 sõlmitud lepinguga seati Käära kinnistule

kaebaja kasuks hoonestusõigus tähtajaga 7 aastat;

2) Käära kinnistu külgneb Mäeranna, Metsaveere ja Kala kinnistutega ning nende üheks

omanikuks on Oktoober OÜ või Tiit Reinfeld;

3) äriregistri andmetel on nii Oktoober OÜ, Saaremaaholiday OÜ kui ka OÜ Merkoland

juhatuse liige ja ainuosanik Tiit Reinfeld;

4) veebilehel https://saaremaaholiday.ee/ reklaamitakse Läätsa Holiday Homes’i

puhkekompleksi ühe osana suurt soojendusega välibasseini koos terrassiga;

5) Käära kinnistu omanik Oktoober OÜ ehitab ehitisregistri andmetel Käära kinnistule

samaaegselt puhke- ja toitlustushoonet (EHR 121351764), mis moodustab kaebaja

investeeringuobjektiga ühtse terviku;

6) kaebaja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on andnud Tiit Reinfeldile kuuluv ja Käära

kinnistu kaasomanikuks olev OÜ Merkoland kaebajale investeeringuga seotud arvete

tasumiseks laenu;

7) investeeringuobjektiks oleva ehitise (EHR 121356238) 19. märtsi 2021. a ehitusteatises nr

2111201/07322 on märgitud ehitise omanikuks Tiit Reinfeldile kuuluv Saaremaaholiday

OÜ;

8) PRIA on rahuldanud Saaremaaholiday OÜ toetusetaotluse Kala kinnistule spaa, teede ja

platside rajamiseks summas 149 964,31 eurot.

Kaebaja ei ole nimetatud asjaoludele vastu vaielnud. Küll aga ei nõustu kaebaja nende

asjaolude põhjal PRIA otsuses tehtud järeldusega.

30. Kaebaja peamise vastuväite kohaselt on ta oma majandustegevuses iseseisev ning tema

investeeringuobjekt ei ole osa Läätsa Holiday Homes’i puhkekompleksist.

30.1. Kohtule arusaadavalt käsitab vastustaja Läätsa Holiday Homes’i puhkekompleksina

Käära (katastritunnus 72101:001:1279), Kala (katastritunnus 72101:002:0854), Mäeranna

(katastritunnus 72101:002:0856) ja Metsaveere (katastritunnus 72101:002:0857) kinnistutel

asuvaid ehitisi (vt dtl 175; vt konkreetsete kinnistute asukoha kohta kaebuse p-s 2.12.4

esitatud plaani, dtl 8). Kohtu hinnangul pole asja lahendamisel määrav, millised nimetatud

kinnistutel asuvad ehitised moodustavad ühe ja sama puhkekompleksi. Oluline on aga välja

selgitada, kas kaebaja investeeringuobjekt on planeeritud olema osa mõnel nimetatud

8(13)

3-23-1911

kinnistul asuvast puhkekompleksist, mis omakorda võib osutada kinnistutel opereerivate

isikute ühistele majanduslikele huvidele.

30.2. Kohus peatub esmalt vastustaja väitel, et kaebaja on seotud Saaremaaholiday OÜ-ga.

30.2.1. Vastustaja on 10. mai 2023. a otsuses tuginenud veebilehel https://saaremaaholiday.ee/

avaldatud reklaamile. Kuna vastustaja pole otsuses nimetatud veebilehel kajastatud teabe

kohta kohtule tõendit esitanud, ei võta kohus PRIA 10. mai 2023. a otsuse p-s 1.10 kajastatud

teavet asja lahendamisel arvesse.

30.2.2. PRIA 10. mai 2023. a otsuse kohaselt on Saaremaaholiday OÜ tegevusalaks

puhkemajad ning Kala kinnistule on seatud Saaremaaholiday OÜ kasuks hoonestusõigus

tähtajaga 31. detsember 2035. Nii Kala kinnistu piir kui ka sellel asuvad ehitised asuvad

kaebaja investeeringuobjekti vahetus läheduses (dtl 8). Vastustaja esitatud plaanilt nähtuvalt

asub kaebaja rajatav välibassein Kala kinnistu poolsel küljel, kinnistuid ühendab jalgtee ning

kinnistute vahele pole rajatud piirdeaeda (dtl 175).

30.2.3. Vastustaja on esitanud kohtule kaebaja investeeringuobjektiks oleva abihoone kahe

ehitusprojekti tiitellehed ja seletuskirjad (dtl 176–210 ning dtl 214–256). Esimese projekti töö

nr on TEN210315_EP_, seletuskirja koostamise kuupäev 19. märts 2021 ning töö tellijaks

Saaremaaholiday OÜ (dtl 176). Teise projekti töö nr on TEN210315_, seletuskirja koostamise

kuupäev 31. märts 2021 ning töö tellijaks Sõrve Haldus OÜ (dtl 214). Mõlema projekti

seletuskirja kohaselt on töö eesmärk koostada Käära kinnistule Läätsa Holiday Homes’i

puhkekeskuse eelneva puhke- ja toitlustushoone projektiga ettenähtud basseinialale alla 60 m2

ehitusaluse pinnaga abihoone rajamiseks ehitusprojekt. Objekti nimetuseks on märgitud

puhke- ja koolitushoone (dtl 178 ja 217). Samuti on mõlemas seletuskirjas märgitud järgmist:

„Projekteeritav ühekorruseline abihoone paikneb Käära kinnistu kagunurgas, Metsaveere,

Teeääre ja Kala kinnistute nurgal. Kuna nimetatud naaberkinnistutega kuulub projekteeritav

abihoone ühte turismiteenuseid pakkuvasse kompleksi ning neil on ühine operaator ja omanik,

siis projekteeritav abihoone on ettenähtud teenindama eelneva projektiga ettenähtud

basseiniala ja kogu kompleksi.“ (dtl 182 ja 221).

30.2.4. Kaebuses esitatud väide, et kaebajat ja Saaremaaholiday OÜ-d ühendab üksnes

asukohtade lähedus, ei ole eeltoodu põhjal veenev. Projektide võrdlusest nähtuvalt muudeti

kaebaja toetustaotluse esitamise ajaks (s.o 31. märts 2021) ehitusprojektis tellija nimi, kuid

projekti eesmärk jäi samaks: teenindada kogu puhkekompleksi. Selline tegevus osutab selgelt

soovile luua ehitise tegelikust tellijast petlik ettekujutus.

30.3. Vastustaja on esitanud kohtule ka Käära kinnistule rajatud teise hoone ehitusprojekti

seletuskirja (töö nr TEN201218_EP_, „puhke- ja toitlustushoone“), mis on koostatud 29.

detsembril 2020 ning mille tellijaks on Oktoober OÜ (dtl 257–301). Nimetatud dokumendis

on muu hulgas märgitud järgmist: „Lisaks eelnevale rajatakse kinnistu kagunurka, Teeääre

kinnistu kõrvale uus lisabassein terrassiga, analoogselt Teeääre kinnistul oleva basseiniga,

moodustades eelpoolmainitu[…]ga ühtse rekreatsiooniala“ (dtl 262). Samuti on asja

materjalide hulgas joonis, millel on kaebaja rajatava välibasseini juures kirje „Eelnevalt

projekteeritud terrass basseiniga ehitusloa nr 2112271/00702 projekti koosseisus“ (dtl 253).

Ehitusluba nr 2112271/00702 väljastati Oktoober OÜ ehitatud puhke- ja toitlustushoonele

(EHR 121351764).

30.4. Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses ehitusprojektide sisu ja eesmärgi kattuvuse

kohta selgitusi esitanud.

9(13)

3-23-1911

30.5. Kohtu hinnangul kinnitavad nii otsuse p-s 17.2.3 kui ka p-s 17.3 nimetatud tõendid, et

kaebaja investeeringuobjektiks oleva ehitise rajamisest on majanduslikult huvitatud nii

Saaremaaholiday OÜ kui ka Oktoober OÜ ning see ei ole planeeritud iseseisvalt

opereerimiseks, vaid moodustab osa Läätsa Holiday Homes puhkekompleksist. Kaebaja

esitatud äriplaan (dtl 969 ja 981) ning fotod investeeringuobjektist (dtl 977) ei mõju vastustaja

tõendite kõrval veenvalt.

30.6. Kohus analüüsib järgnevalt vastustaja väidet kaebaja tehingulise seotuse kohta Oktoober

OÜ-ga ja OÜ-ga Merkoland.

Kohtule on esitatud kolm kaebaja sõlmitud lepingut.

30.6.1. 24. märtsil 2021 on Oktoober OÜ ning OÜ Ostergaard ja Joost sõlminud

hoonestusõiguse seadmise lepingu, millega seati Käära kinnistule OÜ Ostergaard ja Joost

kasuks hoonestusõigus tähtajaga seitse aastat (dtl 945). Äriregistri andmetel on OÜ

Ostergaard ja Joost kaebaja endine ärinimi. Uus ärinimi Sõrve Haldus OÜ kanti äriregistrisse

26. märtsil 2021, s.o mõned päevad enne vaidlusaluse toetuse taotlemist. Hoonestusõiguse

seadmise lepingust nähtuvalt on hoonestajal õigus püstitada Käära kinnistule välibassein,

terrass ja abihoone (lepingu p 3.1). Hoonestusõiguse seadmise eest tasub hoonestaja

omanikule tasu 2000 eurot aastas. Esimene makse tuleb teha hiljemalt 1. märtsil 2022,

edaspidi igal hoonestusõiguse kehtivuse aastal (lepingu p 2.4). Kui pooled ei lepi kokku

teisiti, siis hoonestusõiguse tähtaja saabumisel hoonestusõigust ei pikendata (lepingu p 2.2).

Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu jääb hoonestusõiguse oluliseks

osaks olev ehitis kinnistu omanikule ning kinnistu omanik ei pea kinnistule jääva ehitise eest

hoonestajale hüvitist tasuma (lepingu p 3.3).

30.6.2. Kaebaja ja OÜ Merkoland vahel 31. märtsil 2021 sõlmitud laenulepingu nr 300321

kohaselt kohustus OÜ Merkoland andma kaebajale laenu kuni 200 000 eurot. Laenu

kasutamise sihteesmärk on Käära kinnistule pesumaja hoone ja rekreatsiooniala rajamine.

Laen tuleb tagastada aastamaksetena (20 000 eurot aastas) koos intressiga (4% laenujäägilt)

hiljemalt 31. märtsil 2033 ning esimene makse tuleb teha 31. jaanuaril 2023. Lepingu kohaselt

seatakse laenu tagatiseks kaebaja kasuks Käära kinnistule seatud hoonestusõigusele hüpoteek

summas 250 000 eurot (dtl 954).

30.6.3. OÜ Merkoland ja kaebaja on sõlminud 30. novembril 2022 Käära kinnistu mõttelise

osa võlaõigusliku müügilepingu (dtl 384). Lepingu kohaselt kohustus kaebaja tasuma

müügihinna 10 500 eurot ühe aasta jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Pooled olid kokku

leppinud, et nad sõlmivad asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks esimesel võimalusel pärast

nendevahelise laenulepinguga nr 300321 võetud kohustuste täitmist, eelduslikult hiljemalt 30.

novembril 2030. Pooled leppisid müügilepingus kokku, et kinnistusraamatusse ei tehta

kaebaja kasuks omandamist tagavat eelmärget.

30.6.4. Kohtu hinnangul ei kinnita nimetatud lepingutes kokkulepitu kaebaja väidet, et talle on

tagatud õigus jääda pärast hoonestusõiguse tähtaja saabumist investeeringuobjekti omanikuks

ja kasutajaks. Pelgalt võlaõigusliku müügilepingu sõlmimine kinnistusraamatusse eelmärget

tegemata ei anna kaebajale õigust saada Käära kinnistu mõttelise osa omanikuks. Seepärast ei

nõustu kohus ka kaebaja väitega, et kaebajale on OÜ-le Merkoland laenu tagastamise korral

tagatud õigus saada Käära kinnistu mõttelise osa omanikuks (kaebuse p 2.12.5 ja 20. juuni

2024. a menetlusdokumendi p 2.6.2; dtl 8 ja 964). Küll aga nähtub hoonestusõiguse seadmise

lepingust, et lepingu lõppemisel saab investeeringuobjekti omanikuks Käära kinnistu omanik.

10(13)

3-23-1911

31. Kaebaja majanduslikule seotusele Oktoober OÜ-ga osutab ka vastustaja poolt kohtule

esitatud kaebaja pangakonto väljavõte ajavahemiku 1. märts 2022 kuni 15. september 2022

kohta (dtl 301–309). Nagu vastustaja 29. mai 2024. a menetlusdokumendi p-s 9 esile tõi (dtl

172), kajastab kaebaja pangakonto väljavõte Oktoober OÜ 14. aprilli 2022. a makset

kaebajale summas 3840 eurot ning Oktoober OÜ 1. septembri 2022. a makset kaebajale

summas 1500 eurot. Kaebaja omakorda on maksnud 14. aprillil 2022 Epto Ehitus OÜ-le 3800

eurot ning 1. septembril 2022 1500 eurot. Kaebaja esitatud Käära kinnistu abihoone tööde

aktist nähtuvalt teostab Epto Ehitus OÜ abihoone ehitustöid (dtl 983). Kohus loeb kaebaja

pangakontolt nähtuva põhjal tõendatuks, et lisaks OÜ-le Merkoland on aidanud

investeeringuobjekti ehitamist rahastada ka OÜ Oktoober.

32. Kohtu hinnangul tuleb asja lahendamisel võtta arvesse ka sündmuste ajalist kulgu.

Kaebaja esitas toetustaotluse PRIA-le 31. märtsil 2021. Nädal aega varem, 24. märtsil 2021

sõlmis kaebaja OÜ-ga Oktoober hoonestusõiguse seadmise lepingu. 26. märtsil 2021 muutis

kaebaja ärinime ning 31. märtsil 2021 sõlmis OÜ-ga Merkoland laenulepingu Käära

kinnistule ehitise rajamiseks. Võttes arvesse, et veel nädal aega enne toetustaotluse esitamist,

s.o 19. märtsil 2021, esitati investeeringuobjektiks oleva abihoone (EHR 121356238)

ehitisteatis nr 2111201/07322 ehitisregistrile Saaremaaholiday OÜ nimel (PRIA 10. mai

2023.a otsuse p 2.3.8), toetab sündmuste ajaline kulg vastustaja järeldust, et kaebaja on koos

OÜ-ga Oktoober, OÜ-ga Merkoland ja OÜ-ga Saaremaaholiday OÜ loonud vaidlusaluse

investeeringutoetuse saamiseks kunstlikud tingimused.

33. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et vastustaja on 10. mai 2023. a otsuses põhjendatult leidnud,

et kaebaja ning Oktoober OÜ, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ tegevus vaidlusaluse

investeeringuobjekti rajamisel on kantud ühisest majanduslikust huvist. Vastustaja esitatud

tõendid kinnitavad, et kaebaja ei taotlenud investeeringutoetust üksnes enda ettevõtluse

arendamiseks, vaid peaasjalikult Tiit Reinfeldi kontrolli all olevate äriühingute Oktoober

osaühing, OÜ Merkoland ja Saaremaaholiday OÜ põhitegevuse hüvanguks, s.o Läätsa

Holiday Homes’i puhkekompleksi arendamiseks. Seega on vastustaja kaebajaga seotud

asjaolude põhjal õigesti järeldanud, et kaebaja soovis tekitada toetuse saamiseks vajalikud

tingimused kunstlikult.

Eeltoodust tulenevalt oli PRIA kohustatud kaebajale määratud toetuse EL määruse nr

2021/2116 art 62 alusel tagasi nõudma ning seetõttu tuli ELÜPS2023 § 65 lg 4 alusel taotluse

rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ning ELÜPS2023 § 66 lg 3 ja määruse nr 25 § 18 lg 4

alusel toetuse väljamaksmisest keelduda.

34. Vastuseks kaebaja väitele, et kolmandatel isikutel puudub tema üle valitsev mõju, märgib

kohus, et määruse nr 25 § 8 lg 3 ei kohustanud PRIA-t 10. mai 2023. a otsuse tegemisel

tuvastama, kas mõni isik omab kaebaja üle valitsevat mõju. Määruse nr 25 § 8 lg 3 sätestab, et

ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju

kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui ühe taotleja kohta

sätestatud maksimaalse toetuse suuruse ulatuses programmiperioodil kokku. Nimetatud sättest

tuleneb, et isegi juhul, kui kaebaja oleks määruse nr 25 § 8 lg-s 3 nimetatud isik, ei oleks tal

õigus saada toetust üle § 8 lg-s 2 sätestatud määra. Ühtlasi ei mõjuta määruse nr 25 § 8 lg 3

EL määruse nr 2021/2116 art 62 kohaldamist.

35. Kaebaja väitel hindas PRIA 10. mai 2023. a otsusega üllatuslikult ümber kaebaja

toetustaotluse põhjal teada olnud faktilised asjaolud, millele ta oli toetuse määramisega

11(13)

3-23-1911

aktsepti andnud. Sisuliselt väidab kaebaja, et tal tekkis toetuse saamise ja toetuse

väljamaksete tegemisega õigustatud ootus, et toetuse andmise otsus jääb kehtima.

Kohus märgib esmalt, et EL õiguse normid ei sätesta PRIA-le keeldu võtta toetuse

tagasinõudmise otsuse tegemisel arvesse asjaolusid, mis olid talle toetuse andmise ajal teada

(vt ka Tartu Ringkonna kohtu 31. märtsi 2022. a otsus asjas nr 3-19-1831, p 12). Samuti ei ole

õigusaktides seatud toetuse tagasinõudmise lubatavust sõltuvusse toetuse väljamaksete

tegemisest.

Kui tegemist on toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisega, siis esinevadki toetuse

tagasinõudmise aluseks olevad peamised asjaolud juba toetuse andmise ajal. Küll aga ei

pruugi toetuse andjale olla toetuse andmise ajal ilma põhjalikuma analüüsita arusaadav, kas

faktiliste asjaolude põhjal saab teha järelduse, et toetuse saamiseks on loodud tingimused

kunstlikult. Võttes arvesse, et kunstlike tingimuste loomisel soovitaksegi sageli peita toetuse

saaja ja tegeliku kasusaaja vahelisi seoseid, saab pidada tavapäraseks, et sellised seosed

ilmnevad kontrolliasutusele alles toetuse kasutamise ajal või veelgi hiljem. Praeguses asjas ei

teinud vastustaja kaebajalt toetuse tagasinõudmise otsuse üksnes toetuse ajal teada olnud

asjaolude põhjal. PRIA 10. mai 2023. a otsuses on tuginetud muu hulgas ehitisregistri

andmetele ning kaebaja pangakonto 2022. a väljavõttele. Kohus peab usutavaks kohtuistungil

vastustaja esitatud selgitust, et toetuse andmise ajal ei ole taotluste rohkuse ja ajasurve tõttu

võimalik kõiki asjaolusid kontrollida (kohtuistungi protokoll, 01:42:12; dtl 359).

Õiguskindluse põhimõte kui osa õigusriigi põhimõttest kehtib ka EL õiguse kohaldamisel.

Õiguskindluse põhimõttest tulenevalt peavad liidu õigusnormid võimaldama

asjassepuutuvatel isikutel täpselt teada saada, millised kohustused on neile õigusnormidega

pandud (vt nt Euroopa Kohtu 29. veebruari 2024. a otsus asjas C-437/22: Eesti Vabariik

(Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, p 55). Küll aga ei ole isikul, kes on

loonud toetuse saamiseks kunstlikud tingimused, õigustatud ootust toetuse andmise otsuse

kehtima jäämise suhtes pelgalt põhjusel, et talle toetus anti. Sellise arusaama korral ei olekski

kuritarvituse korral toetuse tagasinõudmine võimalik. Olukord on vastupidine. Isikud, kes on

toetuse saamise õigust kuritarvitanud, peavad arvestama sellega, et neilt võidakse nõuda

toetuse tagasimaksmist (vt Euroopa Kohtu 29. veebruari 2024. a otsus asjas C-437/22: Eesti

Vabariik (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, p 62).

Kaebaja väitis kohtuistungil, et ta ei olnud teadlik, et toetuse andmise tingimused keelasid

laenu võtmise isikult, kelle äriühing on toetust saanud või keelasid selliselt isikult kinnistu

omandamise (kohtuistungi protokoll, 00:42:39; dtl 356). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väide

veenev. Selliseid keelde pole toetuse saajale õigusaktidega kehtestatud ning selliste keeldude

olemasolust ei lähtunud vastustaja ka 10. mai 2023. a otsuses. Keelatud pole mitte kaebaja

osutatud tehingud, vaid toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomine. Nii kunstlike

tingimuste loomise keeld kui ka toetuse maksimaalset suurust sätestav norm kehtisid ka

toetuse taotlemise ajal (vt EL määruse nr 1306/2013 art 60, ELÜPS2015 § 79 lg 4 ning määruse

nr 25 § 8 lg 2) ning nende sisu on selge.

23. Kuna vastustaja ei kohaldanud 10. mai 2023. a otsuses EL määruse nr 640/2014 art 35 lg-t

1 või 6 ega arvanud kaebajat mõne toetuse saamisest välja, ei pea kohus vajalikuks peatuda

menetlusosaliste väidetel valeandmete esitamise kohta.

24. Samuti ei oma kunstlike tingimuste loomise tuvastamise tõttu asja lahendamisel tähtsust,

kas kaebaja täitis toetuse saamise ja kasutamise tingimused.

12(13)

3-23-1911

25. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et PRIA 10. mai 2023. a otsus on õiguspärane. Seepärast ei

ole nimetatud otsuse tühistamiseks alust. Kaebaja ei ole PRIA 28. juuli 2023. a vaideotsuse

õiguspärasuse kohta eraldi väiteid esitanud, mistõttu mõistab kohus, et kaebaja on esitanud

vaideotsuse tühistamise nõude õigusselguse huvides. Kuna kohus ei tühista PRIA 10. mai

2023. a otsust, jätab kohus vaideotsuse tühistamise nõude rahuldamata. Samuti puudub PRIA

10. mai 2023. a otsuse kehtima jäämise tõttu alus kohustada vastustajat kaebaja 2. septembri

2022. a maksetaotlust uuesti lahendama. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks ning seega jäävad kaebaja menetluskulud (sh kaebuse esitamisel

kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõiv ning kaebaja õigusabikulud)

tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud.

Seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

13(13)