2-24-11561/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11561

Kohtuasi

O.Q avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks

(täiteasi nr 008/2013/3099)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) O.Q (isikukood XXX)

Puudutatud isikud:

Sissenõudja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ

(registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan

Vahar

Kohtutäitur Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 09.09.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Vabastada võlgnik kaebuse esitamisel tasuda tulnud riigilõivu 30 euro

riigituludesse tasumise kohustusest.

4. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud O.Q kanda ning mõista välja O.Q-lt

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks viimase menetluskulude katteks 120

eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb O.Q-l tasuda Era Liisingu

Inkassoteenused OÜ-le viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. O.Q (avaldaja/võlgnik) esitas 30.07.2024 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 008/2013/3099. Täitemenetluse algatamise

aluseks oli Harju Maakohtu 09.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-13-19030, mille kohaselt

mõisteti Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (sissenõudja) kasuks võlgnevus 513,04 eurot.

Lahend jõustus 28.01.2014. Sissenõudja avalduse ja maakohtu kohtuotsuse alusel algatas

Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (kohtutäitur) 19.12.2013 täitemenetlus nr 008/2013/3099.

2. Avaldaja taotles menetlusabi ja palus vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Sissenõudjal puudusid vastuväited täitemenetluse lõpetamisele. Sissenõudja hinnangul

oleks avaldaja pidanud pöörduma kohtutäituri poole, kes oleks saanud täitemenetluse

tunduvalt lihtsamalt ja kulusid tekitamata lõpetada. Avaldaja ei esitanud kohtuväliselt

täitemenetluse lõpetamise taotlust. Kohtusse pöördumine oli ennatlik. Kohtutäituri juures

oleksid avalduse läbivaatamise kulud olnud poole väiksemad. Menetluskulude jätmine

sissenõudja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane, sest tal oli võlgniku vastu rahaline nõue, mida

võlgnik ei täitnud. Samuti ei täidetud seda nõuet täitemenetluses. Seega tuli jätta sissenõudja

menetluskulud avaldaja kanda. Samasugusele seisukohale jõudis ka sarnases kohtuasjas Tartu

Ringkonnakohus 19.04.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-13130.

4. Kohtutäituri avaldas, et talle polnud teada asjaolusid, mis võiksid tingida täiteasjas

aegumise peatumise ja/või katkemise. Võlgnik ei pöördunud kohtutäituri poole. Samuti

puudus kohtutäituril teave, kas avaldaja oleks sissenõudjaga sõlminud kokkuleppeid või

graafikuid nõude tasumise osas.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 008/2013/3099 nõude

aegumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153, TsMS § 477 lg-te 1,

5 ja 7, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 ja § 48 lg 1 p 4 ning tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 157 lg 1, § 158 - § 167 alusel. Menetluskulud jäid avaldaja kanda vastavalt TsMS §

172 lg-le 1. Kohus mõistis võlgnikult sissenõudja kasuks välja viimase menetluskulude

katteks 180 eurot ning kohustas võlgniku tasuma sellelt summalt viivist seaduses ettenähtud

ulatuses ja määras.

Kohus tuvastas, et avaldaja suhtes algatati täitemenetlus nr 008/2013/3099 Harju Maakohtu

09.12.2013 tsiviilasjas nr 2-13-19030 tehtud kohtulahendi ja sissenõudja avalduse alusel.

Kohtule ei esitatud aegumise katkemise/peatumise aluseid ning kohtule polnud selliseid

aluseid teatavaks saanud, mistõttu nõude täitmine aegus ja täitemenetlus tuli lõpetada.

Kuivõrd lahend tehti avaldaja huvides, siis jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kohus

leidis, et avaldaja võis valida, kas pöörduda avaldusega kohtusse või kohtutäituri poole.

Mõlemal juhul pidi võlgnik arvestama avalduse esitamisel tekkida võivate kulutustega.

Avaldaja oleks võinud pöörduda kohtutäituri poole, kes oleks saanud täitemenetluse lõpetada

ning avaldajal poleks olnud vaja kohtusse pöörduda. Avalduse kohtusse esitamine põhjustas

sissenõudjale menetluskulude tekkimise.

Avaldaja määruskaebus

6. Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse, lõpetada täitemenetluse täies ulatuse seoses

aegumisega ning jätta vastaspoole menetluskulu koos viivistega avaldajalt välja mõistmata.

Alternatiivselt palus avaldaja tühistada maakohtu määruse ja tagastada avaldus maakohtule

asja uueks arutamiseks. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest.

Määruskaebuse kohaselt polnud võlgnik nõus menetluskulude jaotusega ja väljamõistmisega.

Kohtulahend sellisel kujul muudab kogu aegumise kohaldamise sisutühjaks ja kasutuks.

Sellised lahendid ei olnud seaduseandjale eesmärgiks seadusemuudatust sisse viies. Võlgnik

viibis kinnipidamisasutuses ja tal puudusid rahalised vahendid kulude tasumiseks.

Kohtulahend raskendaks avaldaja rahalist seisundit, sest tema võlgnevused võrreldes

varasemaga suurenesid. Vangistuses viibivatel isikutel puudub suuremas enamikus võimalus

pöörduda otse kohtutäituri poole (sellisel juhul tuleb tasuda kulleriteenuse eest 5,08 eurot ja

kohtutäituri tasu 18,30 eurot). Sissenõudja oli ettevõte, kelle põhiülesandeks oli võlgnevuste

väljanõudmine. Seega polnud põhjendatud eraldi lisatasu väljamõistmine. Ettevõte ei pidanud

juriidilist nõustamist eraldi sisse ostma. Samuti olid esitatud kulud põhjendamatud.

Sissenõudja vastuskiri oli kopeeritud sadade sarnaste seast valitud lõikudest. Ilmselgelt

aegunud nõudele polnud vajalik esitada vastuväidet. Võlgniku hinnangul oli sissenõudja

käitumine pahatahtlik.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus vabastas võlgniku määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest kohustusega

see määruskaebuse rahuldamata jätmisel riigile hüvitada. Kohus võttis määruskaebuse

menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele vastamiseks.

8. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur

kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks.

Vaidluse all ei ole enam täitemenetluse lõpetamise seaduslikkus ja valitseb üksmees, et

maakohus on täitemenetluse nõude aegumise tõttu õigesti lõpetanud.

11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

TMS sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu. Kuivõrd avaldaja valis oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumise,

võttis ta sellega ühtlasi riski, et tal tuleb avalduse rahuldamise korral kanda puudutatud isiku

menetluskulud. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Maakohtu lahend on põhjendatud ja seaduslik ning kooskõlas TsMS § 465 lg-ga 8 nõudega.

Kaebuse väited ei anna alust muuta lahendit ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistetud

suuruse osas. Maakohus ei ole kaalutluspiire ületanud ja menetluskulude jätmine avaldaja

kanda oli õiguspärane.

12. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Kuigi avaldaja vaidleb

menetluskulude hüvitamise taotlusele vastu, on puudutatud isiku taotlus seaduslik.

Puudutatud isik on palunud välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 192 eurot

(käibemaksuta). Lepingulisel esindajal on kulunud määruskaebusega ja kohtu 16.09.2024

kirjaga tutvumisele 30 minutit, kaebusele vastuse koostamisele 1 tund ning menetluskulude

nimekirja koostamisele 10 minutit. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot

(käibemaksuta). Puudutatud isik palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.

Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse

osutamise tasusid, on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot põhjendatud.

Ringkonnakohus peab, hinnates koostatud vastuse mahtu ja sisu (mh asjaolu, et vaidluse all

oli eelkõige menetluskuluga seonduv), menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise ning

esitamise põhjendatud ajakulu kokku 1 tunni ulatuses. Avaldajal tuleb hüvitada

apellatsioonimenetluse kulu 120 eurot.

13. Puudutatud isiku taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

14. Maakohus rahuldas 16.09.2024 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse ja vabastas ta

määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest kohustusega see määruskaebuse rahuldamata

jätmisel riigile hüvitada. TsMS § 190 lg 4 lause 1 järgi tuleks riigilõivu summa võlgnikult

riigi kasuks välja mõista. Võlgnik tõi esile, et ta on kinnipeetav ja praegu sissetulek puudub.

Ringkonnakohus vabastab neil asjaoludel TsMS § 190 lg 7 alusel võlgniku kaebuse esitamisel

tasuda tulnud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest kaebuse rahuldamata jäämisel.

Maakohus 16.09.2024 määruses riigilõivu summat ei märkinud. Riigilõivu suuruseks on RLS

§ 59 lg- te 10¹ ja 15 kohaselt on 30 eurot.

15. Täitmise aegumise kohta tehtud määruse kui hagita asja lõpplahendi vaidlustamisel tehtud

ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TMS § 223¹ lg 4,

TsMS § 696 lg 4). Riigilõivu tasumisest vabastamise otsustus (määruse resolutsiooni p 3) ei

ole vaidlustatav.

(allkirjastatud digitaalselt)