2-24-5332/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-5332

Kohtuasi

Q.U hagi X (X) vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.06.2024. a määrus (menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Q.U määruskaebus ja selle täiendus (10.07.2024 ja

30.09.2024 menetlusdokumendid)

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Hageja Q.U (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05.06.2024. a määrus muutmata.

2. Jätta Q.U määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Q.U kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

2-24-5332

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.U (hageja) esitas 03.04.2024 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt edastas kostja 28.12.2022 ringkonnaprokurörile hageja kohta

ebaõigeid väiteid ja laimu sisaldava e-kirja. Kostja kirja vahendusel sai ringkonnaprokurör

teada, et hageja mõjutab Y ja palub tal kohtus valetada. Ringkonnaprokurör taotles Yle kuni

kohtumenetluse lõpuni suhtluskeeldu hageja ja D. Q.U-ga. Maakohus keeldus 20.04.2023. a

määrusega hagi menetlusse võtmisest (tsiviilasi nr 2-23-2870), leides, et hagejale kahju

tekitamine ei olnud suhtlemispiirangu seadmisega võimalik. Maakohus leidis, et õpetaja kiri

prokurörile oli tema kui XXX kooli erivajadustega inimeste rühmajuhendaja iseloomustus ja

hinnang Y võimete ja käitumise kohta. Seega ei olnud kirja eesmärk hageja kohta andmete ja

väärtushinnangute esitamine.

1.2.

Hageja hinnangul ei tähenda andmete avaldamine võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses

ainult andmete avaldamist avalikkusele. Seadusest ja/või kohtupraktikast ei tulene, et isiku

õiguste rikkumine tema kohta ebaõigete andmete avaldamisega on võimalik ainult siis, kui

andmeid avaldatakse avalikkusele. Laimata saab ka n-ö suletud ja kitsa ringi inimeste ees ja

samuti kasvõi ainult ühe inimese ees, sest andmete avaldamine on andmete kolmandatele

isikutele teatavaks tegemine. Seega tekitas kostja hagejale mittevaralist kahju, mis kostjal

tuleb hüvitada, mõistes kostjalt hageja kasuks välja rahasumma kohtu äranägemisel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 05.02.2024. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning

jättis menetluskulud hageja kanda.

2.1.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-i 2 alusel keelduda, kuna hagi ei ole

esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja taotletud mittevaralise kahju

hüvitamise eelduseks on, et kostja avaldas hageja au teotavaid andmeid. Maakohus selgitas, et

kuigi andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes võib seisneda andmete teatavaks tegemises

vähemalt ühele juriidilisele või füüsilisele isikule peale andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta

andmeid avaldatakse, ei saa igale kolmandale isikule andmete teatavaks tegemist pidada

andmete avaldamiseks VÕS tähenduses. Ringkonnaprokurörile kriminaalasja

kohtumenetluses esitatud andmed ei ole käsitletavad andmete avaldamisena. Kolmanda

isikuna VÕS § 1047 mõttes ei saa käsitada kriminaalmenetluse menetlejat (praeguses asjas

ringkonnaprokurör), kellel on seadusest tulenev kohustus juhtida kohtueelset menetlust ja

tagada selle seaduslikkus ja tulemuslikkus ning esindada riiklikku süüdistust kohtus

(kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 30 lg 1).

Andmete avaldamist

ringkonnaprokurörile, prokuratuurile või kohtule, s.o õiguskaitseorganile sellise menetluse

läbiviimiseks, milleks riigil on seadusest tulenev kohustus, ei saa pidada andmete

avaldamiseks VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses. Riigil on kohustus kontrollida

õiguskaitseorganile tehtud avalduses esitatud väiteid ning kohustus anda hinnang nende

väidete paikapidavusele. Kui andmeid on avaldatud üksnes õiguskaitseorganitele ja üksnes

seaduses sätestatud menetluse läbiviimiseks, ei ole selline avaldamine VÕS § 1046 ega §

2-24-5332

1047 kaitsealas, mistõttu ei saa ka andmete avaldamist õiguskaitseorganitele lugeda andmete

avaldamiseks nende normide tähenduses.

2.2.

Maakohus leidis, et kuna kostja poolt ringkonnaprokurörile andmete esitamine pole

käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, siis hagi ei ole esitatud eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset ja hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Seetõttu jättis maakohus hagi TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel menetlusse võtmata.

2.3.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda, kuid neid

rahaliselt kindlaks ei määranud, kuna toimikust nähtuvalt ei olnud kindlaksmääratavaid

menetluskulusid tekkinud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas maakohtu hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagi menetlusse.

3.1.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud,

kuna maakohtu järeldused ei vasta tegelikele asjaoludele. Kostja saadetud kiri avalikustati

02.01.2023 toimunud avalikul kohtuistungil Viru Maakohtus. Menetlust jälgisid

ajakirjanikud, kes avalikustasid kohtuistungil toimunu ajakirjanduses Protsessi kajastati kõigis

uudistekanalites ning hiljem ilmusid põhjalikud kajastused Eesti Ekspressis ja Õhtulehes.

3.2.

Suhtluskeeld kehtestati hagejale mitte prokuratuuri, vaid kohtu poolt 02.01.2023

kohtuistungil pärast seda, kui ringkonnaprokurör avalikustas kostja kirja kohtuistungil.

Määruskaebusele lisatud kohtuistungi protokollist nähtub, et prokurör avalikustas kostja kirja

ning istungisaalis viibisid menetlusvälised isikud. Kostja e-kirjas hageja kohta avaldatud

ebaõiged faktiväited ja väärtushinnangud mõjutasid kohut hageja suhtes negatiivselt ja

eelarvamuslikult ning suunasid kohut tegema menetluslikke otsuseid, mis piirasid hageja

õigusi. Kostja faktiväide, et hageja kasutas Y juba kooliajal rahaliselt ja vaimselt ära, ei vasta

tõele. Y elas kooliskäimise ajal oma vanaema juures ning seetõttu ei saanud hageja teda

mõjutada. Alles pärast oma vanaema surma 06.10.2017 tuli Y hageja juurde elama. Samuti ei

vasta tõele ülejäänud kostja väited. Kostja kirjas esitatud valeväited on mõjutanud oluliselt

kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ning põhjustanud hagejale ränki hingelisi

kannatusi. Hageja on Y tema lapsepõlvest saadik alati aidanud ja toetanud, kuid kostja kirja

põhjal kujundati hagejast nii kohtule kui avalikkusele pilt kui manipulaatorist ja vaimse

puudega isiku ärakasutajast.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle

TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

6. Kolleegium nõustub maakohtuga, et esitatud hagi on perspektiivitu ning selle

menetlemisest tuli TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel keelduda. Maakohus leidis õigesti, et

kriminaalmenetluses menetlejale või kohtule andmete esitamine ei ole avaldamine VÕS §-ide

1046 ja 1047 tähenduses. Siinsel juhul avaldas X ringkonnaprokurörile hageja kohta

2-24-5332

kriminaalmenetlusega seonduvat infot. X tegevus võib olla käsitatav kuriteoteatena (KrMS §

195) või võib X pidada potentsiaalseks tunnistajaks (KrMS § 66). Igasugune kuriteo kohta

käiv asjakohane teave on riigi erilise huvi all, sest võib kaasa aidata kriminaalmenetluse

eesmärgile tuvastada tõde. Avalikkuse huvi on, et kõik kuriteo kohta teavet omavad isikud

saaksid seda vabalt menetlejale avaldada ega peaks kartma võimalikke eraõiguslikke

sanktsioone. Neil põhjustel on menetleja ja tõendi allika suhtlus kriminaalmenetluses

reguleeritud KrMS sätetega ega kuulu VÕS § 1046 ja 1047 kohaldamisalasse.

7. X ei saa pidada andmete avaldajaks kohtuistungil osalenud isikute suhtes. X saatis

kirja üksnes kriminaalmenetlejale, mitte ajakirjanikele, ega pidanud arvestama, et kirja

võidakse tsiteerida kohtuistungil. Samas nähtub 23.01.2023. a istungi protokollist (dtl 43), et

ringkonnaprokurör ei ole kostja kirja istungil ette lugenud. Prokurör üksnes viitas e-kirjale

seoses suhtluskeelu kehtestamise taotlusega ning kohus võttis kirja istungil vastu.

8. Vastuseks hageja seisukohale, et kostja kirjas hageja kohta avaldatud väited

mõjustasid kohut negatiivselt ja eelarvamuslikult ning suunasid tegema hageja õigusi

piiravaid otsustusi, selgitab ringkonnakohus, et viidatud väiteid ning etteheiteid

kohtumenetluse ja kohtuotsustuste kohta sai hageja esitada üksnes sama kriminaalasja

menetluses, mitte tsiviilhagi esitamisega..

9. Eelnevaid asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et kostja saadetud e-kirjaga seotud

toiminguid kriminaalmenetluses ei saa lugeda avaldamiseks VÕS §-de 1046 ja 1047

tähenduses. Maakohus on hagi menetlemisest perspektiivituse tõttu põhjendatult keeldunud

ning määruskaebus tuleb rahuldamata jätta.

10. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna

määruskaebust ei ole kostjale kätte toimetatud, ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud ning

neid ei ole vaja kindlaks määrata.

11. Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 372 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt