4-24-2139/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr

4-24-2139

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.10.2024.a, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-2139

Kohtukoosseis

Kohtunik Merle Parts

Kohtuistungi sekretär

Kadri Vlassov

Kohtuasi

Estonian Lines OÜ (reg kood 12483162) väärteokaebus nr

4-24-2139

Vaidlustatud lahend

Transpordiameti 03.06.2024.a otsus väärteoasjas nr.

950024000007.

Asja läbivaatamise kuupäev

07.08, 05.09, 01.10.2024.a

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja seaduslik esindaja P. K.

kaebuse esitaja kaitsja Janne-Liisa Ottis

kohtuvälise menetleja esindaja, Transpordiameti esindajad

K. O., K. J.

RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuvälise menetleja Transpordiameti 03.06.2024.a otsus väärteoasjas nr. 950024000007

täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse esitaja kaitsja Janne-Liisa Ottise taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt

ning mõista Eesti Vabariigilt Estonian Lines OÜ kasuks välja 1414,58 eurot valitud kaitsjale makstud

tasu katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel,

kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise

soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades

kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks

tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 14.11.2024.a.

Asjaolud

Transpordiameti veonduse järelevalve osakonna järelevalvespetsialist K. J. koostas 02.05.2024.a

väärteoasjas nr. 950024000007 väärteoprotokolli Estonian Lines OÜ-le selle eest, et 22.02.2024.a kell

17:54, Tallinna bussijaamas, Lastekodu 46, Tallinnas, Harju maakonnas, järelevalveametnikud viisid

läbi järelevalvetoiminguid, läksid kontrollima Estonian Lines OÜ riigisisest kaugliini nr X. Ametnikud

ootasid Tallinna bussijaamas riigisisest kaugliini nr X teenindava Estonian Lines OÜ ühissõiduki

saabumist liiniloa nr KL-585 kinnitatud sõiduplaani ja riiklikus ühistranspordiregistris avalikustatud

sõiduplaani kohaselt kell 18:00. Liini nr X teenindanud ühissõiduk, riikliku registreerimismärgiga

XXX, liikumisteel xxx, saabus Tallinna bussijaama kell 17:54. Kontrollimisel majandustegevuse

registrist selgus, et sõitjate vedu liinil nr X teostati ühissõidukiga, millel kontrolli hetkel oli väljastatud

ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ainult ettevõttele X OÜ. Ühissõidukil puudus kehtiv ühenduse

tegevusloa tõestatud koopia Estonian Lines OÜ nimele.

Estonian Lines OÜ korraldas tasu eest sõitjatevedu ühissõidukiga registreerimismärgiga XXX,

millel puudus ühenduse tegevusloa tõestatud koopia Estonian Lines OÜ nimele, kui T. O., X OÜ

juhatuse liikme ja Estonian Lines OÜ poolt renditud bussijuhina saatis kaugliini nr X teenindama

bussi, millel puudus ühenduse tegevusloa tõestatud koopia Estonian Lines OÜ nimele. Hoolsa

töökorralduse korral oleks pidanud Estonian Lines OÜ-l olema reservis nõuetekohane ning korras

dokumentidega asendusbuss ning eelnevalt täpsemalt juhendama renditavat bussijuhti T. O.

olukordades, kui põhibuss peaks katki minema ja on vaja võtta asendusbuss, kuid juhatuse liikme P. K.

telefoni teel ühendust ei saa. Väärteoprotokolli kohaselt rikuti sellega ühistranspordiseaduse nõudeid,

kuivõrd tasu eest korraldatav sõitjatevedu bussiga, välja arvatud sõitjatevedu trollibussiga, on

ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata keelatud. T. O. tegutses juriidilise

isiku huvides ehk siis juriidilise isiku tegevusega seonduvalt, kuivõrd juriidiline isik sai veoteenuse

osutamise eest tasu. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Estonian Lines OÜ ühistranspordiseaduse § 41

lg 1 sätet, pannes sellega toime ühistranspordiseaduse § 87 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Transpordiameti veonduse järelevalve osakonna järelevalvespetsialist K. J. koostas 03.06.2024.a

väärteoasjas nr. 950024000007 Estonian Lines OÜ suhtes väärteootsuse ning KarS § 14 lg 1 p 2, § 56

lg 1, § 63 lg 1 ja VTMS § 73 lg 1 p 1 alusel karistas Estonian Lines OÜ-d ühistranspordiseaduse § 87

lg 2 alusel rahatrahviga 800 eurot.

Estonian Lines OÜ kaitsja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis esitas eelnimetatud otsuse peale kaebuse

Harju Maakohtule. Kaebuses palub kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ning lõpetada

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, samuti palub jätta menetluskulud Transpordiameti kanda.

Kaebuse kohaselt puudub vaidlus selles, et 22.02.2024.a toimus sõitjatevedu bussiga, millel puudus

Estonian Lines OÜ nimele välja antud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia. Vaidlus seisneb selles,

kas liiniveoks korralduse andnud T. O. teo saab KarS § 14 lg 1 kohaselt omistada juriidilisele isikule.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole T. O. kunagi olnud Estonian Lines OÜ veokorraldaja,

mistõttu ta ei vastutanud selle eest, et bussidel oleksid ühenduse tegevusload ning T. O. ei saa seetõttu

käsitada Estonian Lines OÜ pädeva esindajana. Bussivedu bussiga reg nr. XXX korraldamist ei

nõudnud Estonian Lines OÜ juhtkond, vaid T. O. tegi isetegevust. T. O. tegevus oli Estonian Lines OÜ

jaoks vältimatu (KarS § 37¹), kuivõrd Estonian Lines OÜ ei olnud T. O. tegevusest teadlik.

Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja seaduslik esindaja P. K., et jäädakse esitatud kaebuse juurde. Ta

selgitas, et T. O. ei ole Estonian Lines OÜ töötaja, tal ei ole õigust vahetada Estonian Lines OÜ nimel

liinile määratud busse ning 22.02.2024.a ei andud keegi Estonian Lines OÜ-st nõusolekut bussi

vahetuseks, kuivõrd ei oldud teadlikud antud olukorrast.

Kaitsja lisaks kaebuse esitatule selgitas istungil, et X OÜ-le oli liini teenindamiseks Estonian Lines

OÜ poolt antud üle nõuetele vastav buss koos nõuetele vastava dokumentatsiooniga. Kaebaja ei oleks

saanud enam hoolsam olla, et kontrollida, et liinile läheks õige buss, sest kaebuse esitajale ei olnud

teada, et koostööpartner poole päeva pealt vahetab kaebuse esitajale teadmata viisil bussi.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et pole vahet, kas bussi juhib bussijuht

töölepingu alusel või võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik, sest veokorraldajale kehtivad kohustused

neid reeglitest teavitada ja vedaja vastutab selle eest, et tema poolt oma tegevuseks kasutatavad

sõidukijuhid täidaksid kõiki kehtestatud nõudeid ning ettevõttes vedusid tegevaid sõidukijuhte nõuete

täitmise osas pidevalt juhendatakse ja kontrollitakse. Kohtuvälise menetleja hinnangul valitseb

kaebuse esitaja töökorralduses segadus ning vedaja kohustused on pidevalt täitmata. Kohtuvälise

menetleja esindaja leidis, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse

lõpetamiseks puudub põhjus, sest teos on väärteotunnused. 22.02.2024.a oleks xxx-xxx liini pidanud

nõuetekohaselt teenindama Estonian Lines OÜ, ehk et liini teenindamise eest on vastutav Estonian

Lines OÜ.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 41 lg 1 kohaselt on tasu eest korraldatav sõitjatevedu bussiga, välja

arvatud sõitjatevedu trollibussiga, ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata

keelatud.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et vedajale Estonian Lines OÜ on väljastatud

riigisisene kaugliini luba nr KL-585 teenindamaks liini nr x xxx-xxx. Nimetatud asjaolu kinnitab ka

Maanteeameti poolt 15.12.2020.a väljastatud bussiliini luba, millest nähtuvalt on luba nr KL-585

kehtiv 27.12.2020-26.12.2025.a (lk 66).

Niisamuti puudub vaidlus selles, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas viisid

järelevalveametnikud läbi järelevalvetoiminguid ning kontrollisid Tallinna bussijaamas riigisisest

kaugliini nr x (xxx-xxx) teenindava Estonian Lines OÜ ühissõiduki saabumist. Transpordiameti poole

kinnitatud sõiduplaani kohaselt pidi liini nr x teenindav buss saabuma Tallinna bussijaama kell 18:00

(lk 67). Samuti puudub vaidlus selles, et liini nr x teenindanud ühissõiduk, reg nr XXX, saabus

Tallinna bussijaama kell 17:54, bussi juhtis P. R.. Seda kinnitab riikliku järelevalve läbiviimise käigus

koostatud kontroll-leht (lk 70-71).

Niisamuti puudub vaidlus selles, et 22.02.2024.a riigisisesel kaugliinil nr x teostati tasu eest

sõitjatevedu bussiga reg nr. XXX, millel puudus kehtiv ühenduse tegevusloa tõestatud koopia Estonian

Lines OÜ nimele. Seda kaebuse esitaja ka ei eita ning seda kinnitab esmalt riikliku järelevalve

läbiviimise kontroll-leht (lk 70, 71), samuti Majandustegevuse registri väljatrükk, millest nähtuvalt oli

sõidukile reg nr. XXX väljastatud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia X OÜ nimele (lk 73).

Seega on tõendamist leidnud, et rikuti ühistranspordiseaduse § 41 lg 1 sätet.

Käesolevas väärteoasjas seisneb vaidlus selles, kas antud konkreetseks liini teenindavaks sõiduks

bussiga reg nr XXX, korralduse andud isiku T. O. tegu saab omistada juriidilise isikule Estonian Lines

OÜ-le. Kaebuse esitaja leiab, et ei saa, kohtuvälise menetleja esindaja on vastupidisel seisukohal.

KarS § 14 lg 1 p 2 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema

huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud mistahes isik KarS § 14 lõike 1 punktis

1 nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve

tõttu.

Kohus asub seisukohale, et liiniveoks korralduse andnud isiku, X OÜ juhatuse liikme T. O. tegu ei saa

KarS § 14 lg 1 p 2 kohaselt omistada juriidilisele isikule Estonian Lines OÜ-le. Kaebuse esitaja

seaduslik esindaja P. K. selgitas kohtuistungil, et teine buss, s.o buss reg nr. XXX, mis omas

tegevusloa tõestatud koopiat Estonian Lines OÜ nimele, anti T. O. üle P. K. abikaasa V. T. poolt

22.02.2024.a kella 14 paiku ja Estonian Lines OÜ-l puudus igasugune teave selle kohta, et liinivedu

läks teostama teine vastava loata buss. Sellekohaste ütlustega riimuvad tunnistaja T. O. poolt kohtus

antud ütlused, kes samuti kinnitas, et kahjuks neile Estonian Lines OÜ poolt üle antud buss läks katki

(t kd 1 lk 176), ta ei saanud Estonian Lines OÜ juhatuse liikme P. K.ga kontakti telefoni teel, ta ei tea,

kas tema poolt saadetud sõnum läks kohale, ka ei püüdnud ta helistada P. K. abikaasale, kuigi

eelnevalt oli talle selgitatud, et kontakti mittesaamisel tuleks seda teha (t kd 1 lk 168, 174, 176 jt). T.

O. otsustas saata liinile tema ettevõttele X OÜ, mitte Estonian Lines OÜ-le kuuluva bussi reg nr. XXX.

Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et Estonian Lines OÜ oleks olnud teadlik bussi vahetusest selle

liinile asumisel ega asjaolust, et nende poolt üle antud buss reg nr. xxx läks katki.

Kohtus üle kuulatud tunnistaja P. R. ütlustest nähtuvalt sai ta vahetult T. O. korralduse minna teenust

osutama liinile nr x vahetatud bussiga reg nr. XXX. Seega ka antud tunnistaja ütlusest ei nähtu, et

busside vahetusse oleks sekkunud või oleks seda korraldanud kaebuse esitaja Estonian Lines OÜ. Ka

kinnitas kaebuse esitaja seaduslik esindaja kohtus, et T. O. ei ole õigust Estonian Lines OÜ nimel

vahetada liinile määratud busse.

Kohtule esitati Estonian Lines töökorralduse reeglid (t kd 2 lk 5-11), mida kohus aga tõendina ei

käsitle, kuna see dokument on allkirjastamata, ning sel puudub ka kuupäev. Küll aga riimuvad P. K.

ütlustega tunnistaja T. O. kohtus antud ütlused, kes kinnitas, et ta teeb Estonian Lines OÜ-le

alltöövõttu X OÜ alt, kõik töökorraldusreeglid ja muud seda puudutav sai läbi räägitud siis, kui nad

koostööd alustasid (t kd 1 lk 165-166). Ta selgitas, et enne liinile minekut peab ta veenduma, et buss

oleks töökorras, et kõik vajalikud dokumendid oleksid bussis olemas ning töö lõppedes peab

veenduma, et tal järgmiseks päevaks oleksid töövahendid korras liini teenindamiseks (t kd 1 lk 166).

Niisamuti selgitas tunnistaja, et kui buss läheb katki, siis ta kõigepealt üritab fikseerida põhjuse,

seejärel teavitab Estonian Lines OÜ omanikku ning kontakti mittesaamisel tuleb proovida helistada P.

K. naisele. Samuti riimuvad eelnimetatud tõenditega kohtule esitatud 01.01.2023.a allkirjastatud

teenuse osutamise leping kaebuse esitaja ja X OÜ vahel (t kd 2 lk 1-4), millisest nähtub samuti, et

käsundisaaja (X OÜ) peab bussi üle vaatama enne reisi (p 2.7.2); teavitama juhtkonda, kui buss on

avariitunnustega (p 2.7.5); teavitama käsundiandjat kõigist asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada

teenuse osutamist või selle tulemust (p 2.8.4); informeerima käsundiandjat jooksvalt kõigist

asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada teenuse osutamist või selle tulemust või mis sunnivad

käsundisaajat viidatud juhiseid muutma, samuti kõigist asjaoludest ja teenuse käigus tekkinud

probleemidest, mis võivad ohustada käsundiandjat, tema mainet või vara (p 2.8.6).

Kohtus ei leidnud tõendamist, et antud busside vahetust puudutavas osas informatsiooni

mitteliikumises oleks olnud roll juriidilise isiku puudulikul töökorraldusel (või- järelevalvel). Nimelt

kinnitas kohtus P. K. muuhulgas ka seda, et bussidel mida nemad kasutavad liiniveos on kõigil

korrektsed dokumendid sees ja vastavalt juhenditele peavad juhid veenduma, et bussis on dokumendid

olemas ja kui neid ei ole, võtma kohe ühendust tema või tema abikaasaga (t kd 1 lk 123). Ka on antud

korraldus bussijuhtidele, et nad peavad kontrollima dokumentide olemasolu enne väljasõitu (t kd 1 lk

125). Tunnistaja T. O. kinnitas, et Estonian Lines OÜ töökorraldus on talle olnud selge, arusaadav ja

alati oli võimalus üle küsida (t kd 1 lk 173). Vastusena kohtule selgitas tunnistaja, et tema võttis otsuse

vastu, aga paberid olid kontrollimata ja tema on süüdlane (t kd 1 lk 180).

Kohus selgitab, et tühised vastuolud üksikutes detailides ei mõjuta tõendi kvaliteeti, kuna sündmustest

on möödunud hulk aega ja isikud ei pruugigi täpseid detaile mäletada, küll aga P. K. ja tunnistajate

ütlused ning teised tõendid riimuvad olulises osas, selles, et alltöövõtja oli teadlik oma kohustustest,

kuid sellest hoolimata neid ei täitnud, tegutses omapäi ja kaebuse esitaja ei teadnud mitte midagi bussi

vahetusest ega rikkumise võimalikkusest. Kohus märgib, et kohtule esitatud telefonikõnede, sõnumite

väljavõtteid (pildid telefoni ekraanist) kohus tõendina ei arvesta kuna need ei ole ametliku päringu

tulemina saadud vastused telefonioperaatorilt ning pole kontrollitav, kas antud pildid kajastavad kõiki

tegelikkuses aset leidnud kõnesid.

Seega saab kohtus uuritud ja eelrefereeritud, kohtu poolt arvestatavate tõendite pinnalt asuda

seisukohale, et kaebuse esitaja tegi kõik endast oleneva seaduste täitmiseks ning töökorraldusreeglid

antud ettevõttes ei olnud puudulikud, kuna alltöövõtja oli teadlik kohustustest, ta lihtsalt eiras neid.

Kuna alltöövõttu teostanud T. O. ei olnud Estonian Lines OÜ-lt saanud korraldust Estonian Lines OÜ

bussi vahetuseks, niisamuti ei leidnud tõendamist, et Estonian Lines OÜ töö oli puuduliku

töökorraldusega või puuduliku järelevalvega, mis tingis rikkumise, ei saa kanda Estonian Lines OÜ

vastutust, mistõttu tuleb tühistada kohtuvälise menetleja Transpordiameti 03.06.2024.a otsus

väärteoasjas nr. 950024000007 täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et väärteoprotokollis ei ole viidet juriidilise isiku süüle KarS § 14 lg

1 p 2 näol. Väärteootsuses on selgitatud, et käsitletav on KarS § 14 lg 1 p 2 ja seda põhjusel, et

juriidilise isiku puudlik töökorraldus (või- järelevalve) oli põhjuseks miks juriidilise isiku huvides või

tema õiguslikke kohustusi rikkudes vastutab väärteo toimepanemise eest Estonian Lines OÜ. Eelnevalt

on kohus sellise väite ümber lükatud.

Menetluskulud

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud

alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega

tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd käesoleval juhul kohus

lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse kaebuse esitaja Estonian Lines OÜ suhtes, siis on

kaebuse esitajal õigus ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamisele. Käesoleva

väärteokaebuse raames esitas kaebuse esitaja kaitsja kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks

summas 1618,75 eurot ilma käibemaksuta, lisaks 01.10 istungil osalmine. Kaitsja töötunni hind on

175 eurot (ilma käibemaksuta), millist suurust peab kohus põhjendatuks. Küll aga ei pea kohus

põhjendatuks rahuldada menetluskulusid täies ulatuses. Kohus peab põhjendatuks hüvitada kaitsjatasu

kohtuistungitel osalemise eest summas 632,91 eurot (07.08 istung 65 minutit, 05.09 istung 72 minutit,

01.10 istung 80 minutit). Arvestades kaebuse sisu, samuti asjaolu, et istungitel kajastas kaitsja osaliselt

argumente, millised olid kohtule kaebuses, kohtuvälises menetluses esitatud, ei pea kohus

ettevalmistust istungiteks täies ulatuses põhjendatuks. Kohus peab istungiväliseid tegevusi

põhjendatuks 781,67 eurot ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks

kaitsjatasu suuruseks 1414,58 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb mõista Eesti Vabariigilt Estonian

Lines OÜ kasuks välja valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.

Kohus juhindub VTMS § 23; § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156.

Merle Parts

Kohtunik