3-24-1435/60 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1435

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. X-i

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja D.R

Puudutatud isik – X. X. X , riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.07.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X. X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X. X. X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.07.2024

määruse peale haldusasjas nr 3-24-1435.

2. Jätta X. X. X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.07.2024

määrus muutmata.

3. Vabastada X. X. X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt.

Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused bengali keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS

§ 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 01.05.2024 lennujaama avalikul alal viibinud

reisijate dokumente. Kontrollimise käigus tekkis kahtlus kontrollitavate reisijate esitatud

dokumentide ehtsuses. Dokumendi ekspertiis tegi kindlaks, et reisijate elamisload on võltsitud

ja passid kuuluvad teistele isikutele. Kontrollitud isikud peeti 01.05.2024 väljasõidukohustuse

ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni ning toimetati PPA

kinnipidamiskeskusesse.

2. Ütluste kohaselt oli üks isikutest Bangladeshi kodanik X. X. X (sündinud

XX.XX.XXXX Bangladeshis, puudutatud isik). Isiku selgituste kohaselt tuli ta Tallinna

3-24-1435

lennujaama teiste välismaalastega Lätist smugeldaja abiga. Ta soovis jõuda Prantsusmaale,

kus elab tema nõbu. Läti smugeldaja andis puudutatud isikule uue Pakistani kodaniku passi ja

elamisloa ning lennupiletid Milanosse.

3. PPA koostas 02.05.2024 puudutatud isikule Eestist lahkumiseks sundtäidetava

ettekirjutuse nr 1052278561.

4. PPA taotles haldusasjas nr 3-24-1310 Tallinna Halduskohtult luba puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 02.07.2024 (k.a). Halduskohus rahuldas

02.05.2024 määrusega PPA taotluse VSS § 23 lg 1 p 1 ja lg 11 alusel koosmõjus VSS § 68 p-

dega 3 ja 6.

5. PPA vestles 08.05.2024 puudutatud isikuga tema dokumenteerimise eesmärgil. Isik

keeldus koostööst.

6. PPA tutvustas 09.05.2024 puudutatud isikule tagasipöördumise toetusprogramme. Isik

uuris rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalust ja esitas seejärel avalduse rahvusvahelise

kaitse saamiseks. PPA pidas 13.05.2024 kell 8.55 puudutatud isiku 48 tunniks kinni

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 alusel.

7. PPA esitas 13.05.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 3 alusel. Isiku

puhul esinevad VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-des 1, 4 ja 5 sätestatud alused kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.05.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-1435 PPA

taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 14.07.2024 (k.a).

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.06.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-1435

puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus jättis 13.08.2024 määrusega

puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.

10. PPA esitas 09.07.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada X. X. X-i

kinnipidamise tähtaega VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks.

Puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust

täita. Isik kinnitas, et otsis endale smugeldaja, et jõuda Schengeni alale ja lõppsihtkohta

Prantsusmaal. Tema ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli seega teadlik ja

tahtlik tegevus. Isik tegi selleks märkimisväärseid kulutusi. Isik esitas enda tuvastamiseks

Pakistani kodaniku passi, mis ei kuulunud talle. Kinnipidamiskeskuses jätkas ta väitmist, et

on sama isik, kelle passi ta esitas. Isik on väitnud, et ta ei soovi Bangladeshi tagasi pöörduda.

Vabaduses viibides võib puudutatud isik jätkata teekonda Prantsusmaale ega oleks

menetlustoiminguteks kättesaadav. Isikul on kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal

ebaseaduslikult liikuda.

Puudutatud isik edastas 22.05.2024 PPA-le enda passi ja ID-kaardi fotokoopia. 04.07.2024

katkestati rahvusvahelise kaitse taotluse vestlus, kuna isik väitis, et tal on tugev peavalu.

Puudutatud isikul ei olnud kaasas mobiiltelefoni, mille sisu oleks PPA saanud juba

analüüsida. Seetõttu on tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus jätkuvalt algstaadiumis.

Uueks vestluse toimumise ajaks on planeeritud 12.07.2024.

Puudutatud isik saabus Schengeni alale Lätti, kuid ei taotlenud seal, esimeses turvalises

liikmesriigis, rahvusvahelist kaitset. Ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust ka

01.05.2024 Tallinna lennujaamas. Talle on tehtud ettekirjutus Eestist ja Schengeni alalt

lahkuda. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast eeltoodud sündmusi. Isiku

2(6)

3-24-1435

kinnipidamine on põhjendatud ja vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks.

Üksnes puudutatud isiku selgitusele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub

rahvusvahelise kaitse saajaks.

Puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht VSS § 6⁸ p 6 järgi. Pole alust arvata, et

vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav oluliste asjaolude väljaselgitamiseni.

Põgenemisohu esinemist on jaatanud samas asjas ka Tallinna Ringkonnakohus 17.06.2024

määruses (p 11). Leebemate järelevalvemeetmete rakendamine ei tagaks soovitud eesmärki.

Nende kohaldamine eeldab isiku vastu usaldust, milleks peaks alust andma tema varasem

käitumine (Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Põgenemisohu

esinemise korral ei hoia isiku paigutamine majutuskeskusesse ja leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eeldatavasti ära (Riigikohtu 29.01.2015 määrus

nr 3-3-1-48-14). Puudutatud isikul ei ole kaasas ühtki reisidokumendi, mille PPA saaks

järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Isikul ei ole Eestis tuttavaid, sugulasi ning

puuduvad ka majanduslikud sidemeid.

11. X. X. X-i esindaja vaidles istungil PPA taotlusele vastu. Varjupaigataotlust pole tagasi

lükatud. Homseks on kavandatud vestlus. PPA pole põhjendanud, miks taotleja peaks taotluse

menetluse ajal viibima kinnipidamiskeskuses. Sellest, et ta peeti Tallinna lennujaamas kinni,

et saa järeldada, et esineb põgenemise oht. Seda ei näita ka asjaolu, et isik on viibinud

Schengeni alal ebaseaduslikult. Prantsusmaale tahtis ta minna enne seda, kui Eesti politsei ta

kinni pidas. Sellest ei saa järeldada põgenemisohtu. PPA pole esile toonud, et isik oleks end

Eesti politsei eest varjanud või põgenenud. PPA pole esile toonud uusi asjaolusid, mis oleks

ilmnenud pärast seda, kui isik kinni peeti. Pole viiteid sellele, et isik ei teeks PPA-ga

koostööd. PPA taotlus on esitatud pigem teoreetilistel alustel. Puudutatud isik võiks

menetluse ajal elada Vao keskuses.

12. X. X. X kinnitas istungil ise, et jääks vabaduses viibimise korral Eestisse, et oodata ära

vastus oma varjupaigataotlusele. Ta ei saa põgeneda. Ametiasutused saavad kohe teada, et ta

oli Eestis, kuna tema sõrmejäljed on siin registreeritud. Teda saadetaks siia tagasi, kuna ta on

siin varjupaika taotlenud. Ta tunneb end kinnipidamiskeskuses halvasti. Ta on olnud kaks

kuud üksinda toas. See põhjustab talle vaimseid kannatusi.

13. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.07.2024 määrusega PPA taotluse ja pikendas luba

pidada X. X. X-i kinnipidamiskeskuses kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni,

kuid mitte kauem kui neli kuud arvates määruse tegemisest, s.o kuni 11.11.2024.

PPA taotleb puudutatud isiku kinnipidamise pikendamist esmalt VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel.

PPA on selgitanud, milliseid menetlustoiminguid on rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud

ja miks on menetlus alles algstaadiumis. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus

läbi viia nii kiiresti kui võimalik. Reeglina ei tohi taotluse lahendamine võtta aega enam kui

kuus kuud. PPA ei ole taotluse menetlemisega viivitanud. Menetluse edenemine on edasi

lükkunud mh isikust endast tulenevatel põhjustel. PPA selgituste järgi jäi 04.07.2024 vestlus

ära, kuna puudutatud isikul valutas pea. Uus vestlus on plaanis 12.07.2024. Jätkuvalt esineb

vajadus selgitada puudutatud isiku osalusel välja tema taotluse lahendamiseks olulisi

asjaolusid.

Põgenemisohu esinemist on PPA põhjendanud VSS § 68 p 6 alusel: välismaalane on PPA-le

teada andnud ja PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust

täita. Ringkonnakohus leidis 17.06.2024 määruses (p 11), et põgenemisoht esineb, arvestades

nimetatud sätet ning juhtumi asjaolusid.

PPA leiab, et aluse puudutatud isikut kinni pidada annab ka VRKS § 361 lg 2 p 5.

Ringkonnakohus nõustus 17.06.2024 määruses (p 10), et see kinnipidamise alus esines.

3(6)

3-24-1435

Ringkonnakohtu määruses esile toodud asjaolud ei ole praeguseks muutunud. Seega on

põhjendatud pikendada puudutatud isiku kinnipidamist ka sel alusel.

Praeguseks pole selgunud asjaolusid, mis varem juba tuvastatud põgenemise ohtu oluliselt

vähendaks. Istungil kinnitas puudutatud isik, et ta jääks varjupaigamenetluse ajaks Eestisse.

See ei lükka aga ümber tema varasemal käitumisel ja ütlustel põhinevat järeldust, et ta saabus

Euroopasse tõenäoliselt oma elujärje parandamise, mitte varjupaiga taotlemise eesmärgil.

Seetõttu ei pruugi tal olla huvi ja motivatsiooni jääda Eestisse oma taotluse menetluse

lõpptulemust ära ootama. Kuna esineb oht, et isik põgeneb, poleks leebemad

järelevalvemeetmed (vt VRKS § 29 lg 1) tõhusad.

Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust pidada kinnipidamise

pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks. Kuigi pikaajaline kinnipidamiskeskuses

viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus tagada tema

kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal selle riive üles. Isegi kui puudutatud isik

viibib kinnipidamiskeskuses üksinda toas, ei ole ta teistest inimestest eraldatud. Ta saab

suhelda teiste kinnipeetavatega nii ühiskasutuses olevates ruumides kui ka jalutuskäikude ajal.

Ka toimub keskuses organiseeritud tegevusi, mille käigus on inimestel võimalik üksteisega

suhelda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. X. X. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.07.2024 määrus ja teha uus

määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest.

Rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb täiendavalt kontrollida, aga selleks ei

pea isikut kinnipidamiskeskuses kinni pidama. Puudutatud isik oleks PPA-le kättesaadav ka

pagulaskeskuses või kindlaks määratud kohas elades. Halduskohus ja PPA ei ole

põgenemisohu olemasolu piisavalt põhjendanud. Puudutatud isik ei nõustu, nagu ta oleks

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks. Isik on põhjendanud, miks

ta seda tegi. PPA ega kohus ei ole arvestanud isiku ütlustega, sh sellega, miks ta oli sunnitud

tegutsema nii, nagu ta seda tegi. Kohus ei ole isikuga seotud asjaolusid õigesti hinnanud ning

on jõudnud valede järeldusteni. Isik on nõus tegema PPA-ga koostööd ega põgene.

Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine ei ole proportsionaalne. Argument, et

olukord ei ole muutunud, ei pruugi olla kinnipidamise pikendamiseks piisav. PPA ei ole välja

toonud, milliseid tähtsaid menetlustoiminguid on isikuga tehtud ja milliseid tähtsust omavaid

asjaolusid oleks vaja teada saada, mis põhjendaks tema edaspidist kinnipidamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 11.07.2024 määruse peale

HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud

(HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des

52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1

ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).

16. VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud

kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2

sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. PPA taotles isiku kinnipidamist VRKS 361 lg 2

p-de 4 ja 5 alusel ja halduskohus pidas seda põhjendatuks, tuginedes seejuures

ringkonnakohtu 17.06.2024 määrusele praeguses haldusasjas. VRKS 361 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi

võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui

on olemas põgenemise oht (p 4); ning kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise

4(6)

3-24-1435

menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise

kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p

5)

17. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isikut võib jätkuvalt kinni

pidada VRKS 361 lg 2 p 4 alusel. Selles sättes on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas

peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad

asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis

eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-

792, p 18.2). PPA selgitas taotluses, et puudutatud isikuga ei ole õnnestunud veel korraldada

vestlust, mille käigus taotleja saab esitada fakte ja seletusi rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta (VRKS § 18 lg 4). Seega olid halduskohtu

määruse tegemise ajal tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus üsna algusjärgus.

Ringkonnakohus tõi 17.06.2024 määruses esile, et isiku ütlused oma koduriigist lahkumise

kohta on olnud erinevad: isik selgitas esialgu, et tema reisi eesmärgiks oli minna

Prantsusmaale oma majandusliku seisu parandamiseks, kuid hiljem väitis, et sattus kodumaal

poliitilise tagakiusamise ohvriks. Seega võib eeldada, et pärast isikuga vestluse toimumist

tuleb PPA-l kontrollida tema esitatud andmete õigsust ja väidete usutavust ning teha vajadusel

selleks täiendavaid menetlustoiminguid (vt VRKS § 18 lg 2), milleks peab isik olema

kättesaadav. Nagu märkis halduskohus, peab PPA vaatama rahvusvahelise kaitse taotluse läbi

nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist (VRKS

§ 181 lg 1). Kuna puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 13.05.2024, ei ületa

halduskohtu määrusega pikendatud kinnipidamise tähtaeg 11.11.2024 VRKS-is sätestatud

rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega.

18. Samuti nõustub ringkonnakohus PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku puhul esineb

ka VRKS 361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus. Nagu ringkonnakohus 17.06.2024

määruses selgitas, esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui PPA oli talle

teinud kohe sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja temaga peeti vestlused seoses

koduriiki tagasisaatmisega ja selleks dokumentide hankimisega. Samas oli isikul võimalusi

esitada rahvusvahelise kaitse taotlus juba eelnevate nädalate jooksul, mil ta viibis Lätis ja

Eestis. Seejuures ei põhjendanud ta esialgu oma Schengeni alale saabumist sellega, et teda

oleks koduriigis taga kiusatud, vaid sooviga parandada oma majanduslikku olukorda. Isik

taotles rahvusvahelist kaitset ja väitis, et teda ohustab poliitiline tagakiusamine, pärast seda,

kui talle oli selgitatud kohustust naasta oma päritoluriiki. Eelneva põhjal on alust järeldada, et

isik esitas selle taotluse eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine. Isik ei ole halduskohtu

11.07.2024 istungil ega määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis sellise järelduse ümber

lükkaksid.

19. VRKS 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel esineb kinnipidamiseks vältimatu vajadus siiski ainult

juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda

ennast PPA eest varjama. Nendes sätetes nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui

esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). Ohu lõplikuks kindlakstegemiseks

tuleb vaadelda lisaks muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5). Ringkonnakohus jääb 17.06.2024 määruses

väljendatud seisukohale, et puudutatud isikul esineb põgenemise oht tulenevalt VSS § 68 p-st

6, sest isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Põgenemisohule viitavad isiku enda selgitused ja Eestisse saabumise asjaolud. Isik kasutas

Schengeni alal liikumiseks teadlikult valedokumente ja smugeldajate abi, hävitades seejuures

enda passi. Tema esialgsete selgituste järgi soovis ta minna Prantsusmaale majandusliku

olukorra parandamise eesmärgil. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis alles pärast

seda, kui talle selgitati kohustust päritoluriiki naasta (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

5(6)

3-24-1435

17.06.2024 määrus nr 3-24-1435, p 11). Põgenemisohtu ei välista ka see, et isik ei kavatase

enda sõnul põgeneda. Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames

hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid

kogumis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et arvestades isiku käitumist ja

ütlusi oma reisi eesmärgi kohta, ei pruugi tal olla huvi ja motivatsiooni jääda Eestisse oma

taotluse menetluse lõpptulemust ära ootama. On tõenäoline, et isik ei ole vabaduses viibides

võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA-le kättesaadav, vaid proovib

Schengeni alal ilma loata edasi liikuda.

20. Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku

kinnipidamist kuni 11.11.2024 pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku

senise kinnipidamise pikkust, tema rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi ning

terviseseisundit.

21. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 11.07.2024 määrus

muutmata.

22. Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest.

Ringkonnakohus andis puudutatud isikule 31.05.2024 määrusega riigi õigusabi esindamaks

teda kinnipidamist puudutavas kohtumenetluses. Pole alust arvata, et isiku majanduslik

seisund oleks praeguseks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei

hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi

õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Ringkonnakohus rahuldab

puudutatud isiku taotluse osaliselt ning vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel asjas tehtava

kohtumääruse sissejuhatuse, resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Seega

tuleb kohtumääruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused tõlkida bengali keelde.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)