3-24-1760/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1760

Haldusasi

Z.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.05.2024

ettekirjutuse nr 105227882 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.A

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja E.Q

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.09.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.A määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Z.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.09.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-1760.

2. Rahuldada Z.A määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.09.2024 määruse resolutsiooni punkt 2. Teha

uus määrus, millega ennistada kaebetähtaeg Politsei- ja Piirivalveameti 12.05.2024

ettekirjutuse nr 1052278882 tühistamise nõudes. Saata asi menetluse jätkamiseks

Tallinna Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, 155 lg 5, §

235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 12.05.2024 Z.A-le ettekirjutuse nr

1052278882 Eestist lahkumiseks ning kohaldas sissesõidukeeldu 5 aastaks

(lahkumisettekirjutus).

2. Z.A esitas 12.06.2024 (täiendatud 03.07.2024) Tallinna Halduskohtule

kaebuse PPA 12.05.2024 ettekirjutuse nr 105227882 tühistamiseks koos taotlusega

ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja oli kinnipidamiskeskuses, kus tal ei

3-24-1760

olnud võimalust internetti kasutada ning puudus juurdepääs enda mobiiltelefonile ja

sülearvutile. Ta oli sellises olukorras esmakordselt, mistõttu võttis õigusalaste

teadmiste omandamine ja oma õigustega tutvumine aega. Kaebaja usaldas PPA-d ja

arvas, et tema elamisloa ja kinnipidamise küsimus on juba arutusel. Eestikeelse teabe

hankimine oli kaebajal kinnipidamiskeskuses keeruline ning kogu keskuses viibimise

ajal valutas tal tarkusehammas. Pärast kodumaale naasmist võttis kaebajal aega

tehniliste võimaluste leidmine kaebuse esitamiseks (puudus juurdepääs digiallkirja

rakendustele, Eesti telefoninumbrit ei saanud mingil põhjusel kasutada,

sisselogimiskriteeriume oli vaja uuendada ja e-postile juurdepääsuks ei piisanud

paroolidest). Oluliseks peab kaebaja ka tema kinnipidamiskeskuses viibimise

psühholoogilist mõju ning seda, et pärast pikka välismaal viibimist oli tal vaja järsult

kohaneda teistsuguse elurütmi ja loogikaga.

3. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 28.08.2024 määrusega menetlusse ja

tunnistas vastustajaks PPA.

4. PPA esitas seisukoha, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, sest kaebaja sai

vaidlustatud haldusakti kätte 12.05.2024. Kaebetähtaja ennistamise taotluses toodud

põhjendustest ei ole ükski selline, mis saaks tingida kaebetähtaja ennistamise.

Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et tal ei olnud millelegi ligipääsu ja sellest tulenevalt

ei saanud tähtaegasid järgida. Vastavalt kodukorrale võib välismaalane kasutada

kinnipidamiskeskuse või isiklikku mobiiltelefoni ja andmesideteenust

kinnipidamiskeskuse päevakavas sätestatud vabal ajal kauem kui üks tund, kuid seda

tuleb kinnipidamiskeskuses taotleda. Kaebaja taotles 18.05.2024 juurdepääsu oma

elektroonilistele vahenditele ning luba selleks anti 20.05.2024. Samuti on

kinnipidamiskeskuses viibivatel isikutel alati võimalus esitada taotlusi, avaldusi, sh

vajadusel aidatakse kinnipidamiskeskuses viibivaid isikuid nende edastamisel.

Kaebaja on kinnipidamiskeskuses viibides esitanud PPA-le mitmeid erinevaid avaldusi

alates tema kinnipidamisest, millele PPA ametnikud on operatiivselt ehk suuliselt ka

vastanud, või edastanud vastavalt kaebaja soovile kohtule taotlusi. Näiteks taotles

kaebaja kohtult haldusasjas nr 3-24-1546 endale riigi õigusabi korras esindajat PPA

24.04.2024 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamiseks

vaide- ja kohtumenetluses ning kohus rahuldas taotluse osaliselt ning andis talle riigi

õigusabi.

Kaebaja pöördus Tallinna Halduskohtu poole riigi õigusabi taotlusega ka selleks, et

vaidlustada PPA 12.05.2024 ettekirjutust (haldusasi nr 3-24-1467). Kaebajast endast tingitud

põhjustel jättis kohus 22.05.2024 haldusasjas nr 3-24-1467 kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi

vaatamata. Seejuures selgitas kohus nimetatud määruses kaebajale ka seda, et kaebajal endal

on võimalik esitada kaebus PPA 12.05.2024 lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks, tuues

kaebuses omasõnalised põhjendused, miks ta leiab, et lahkumisettekirjutus ja temale

kohaldatud sissesõidukeeld on õigusvastased. Kaebaja seda ei teinud. Seega oli kaebajal

Eestis viibides ning kaebetähtaja jooksul võimalik PPA 12.05.2024 otsust vaidlustada.

Kuna ettekirjutuse vaidlustamine oli võimalik, siis ei puutu asjasse kaebaja põhjendused, mis

puudutavad olukorda, kus ta oli koduriiki naastes. Ka hambavalu ei ole objektiivne põhjus,

mille tõttu kaebetähtaeg mööda lasti, sest hambavalust hoolimata sai kaebaja esitada avaldusi,

taotlusi PPA-le, riigi õigusabi taotluse kohtule ning saanuks esitada kohtule ka ise omakäelise

kaebuse PPA 12.05.2024 ettekirjutuse vaidlustamiseks.

5. Tallinna Halduskohus luges 19.09.2024 määrusega kaebuse esitatuks

kaebetähtaega rikkudes (resolutsiooni p 1), jättis taotluse kaebetähtaja ennistamiseks

rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2).

2(6)

3-24-1760

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 13 lg 3 kohaselt võib välismaalane

lahkumisettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või

ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale

HKMS-is sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse

või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Vaidlus puudub, et kaebaja sai PPA 12.05.2024

ettekirjutuse nr 105227882 kätte samal päeval, s.o 12.05.2024. Seega pidanuks kaebaja

pöörduma kohtusse kaebusega hiljemalt 22.05.2024. Kaebus on esitatud kohtule aga

12.06.2024 ehk kaebetähtaega rikkudes.

Kaebetähtaja ennistamiseks HKMS § 71 lg 1 alusel puuduvad mõjuvad põhjused ja kaebaja

taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtub, et

kaebaja on esitanud 16.05.2024 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse PPA

12.05.2024 ettekirjutuse nr 105227882 vaidlustamiseks. Kohus selgitas kaebajale 17.05.2024

määruses haldusasjas nr 3-24-1467, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei peata kaebetähtaja

kulgemist ja kui kaebaja soovib vaidlustada PPA 12.05.2024 otsust, tuleb tal seda teha PPA

12.05.2024 otsuse teatavakstegemisest 10-päevase tähtaja jooksul (ehk hiljemalt 22.05.2024).

Samas asjas juhtis kohus 22.05.2024 määruses kaebaja tähelepanu sellele, et kui vastab tõele,

et taotleja tutvus PPA otsusega 12.05.2024, siis on viimane päev kaebuse esitamiseks

22.05.2024 ning kuna riigi õigusabi taotlus nimetatud otsuse vaidlustamiseks jääb läbi

vaatamata, siis tuleb taotlejal kaebetähtajast kinnipidamise tagamiseks esitada Tallinna

Halduskohtule ise kaebus nõudega tühistada 12.05.2024 lahkumisettekirjutus ja selles

kohaldatud sissesõidukeeld ning tuua kaebuses omasõnalised põhjendused, miks ta leiab, et

lahkumisettekirjutus ja temale kohaldatud sissesõidukeeld on õigusvastased.

Kaebaja ei saa tähtaja ületamist vabandada sellega, et ta ei saanud aru vajadusest vaidlustada

PPA 12.05.2024 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 105227882 eraldiseisvalt riigi õigusabi

taotluse esitamisest ega sellest, et sellekohane kaebus tuleb esitada hiljemalt 22.05.2024.

Põhjendamatu on ka kaebaja väide, et kaebuse tähtaegne esitamine ei olnud võimalik

kinnipidamiskeskuses kehtivate piirangute tõttu isiklikule mobiiltelefonile ja sülearvutile.

Vastustaja esitatud kinnipidamiskeskuse infosüsteemi väljavõte, millelt nähtuvalt on kaebaja

saanud nt 20.05.2024 juurdepääsu oma elektroonilistele vahenditele, kinnitab vastustaja

väidet, et kinnipidamiskeskuses viibivatel isikutel võimaldatakse nende taotluse alusel

isiklikke elektroonilisi vahendeid kasutada. Asjaolu, et kaebaja on kinnipidamiskeskuses

viibides esitanud halduskohtule riigi õigusabi taotluse lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks

neljandal päeval pärast selle tegemist, tähtaegselt vastanud riigi õigusabi taotluse käiguta

jätmise määrusele ja esitanud määruskaebuse, näitab, et kaebajal ei olnud

kinnipidamiskeskuses takistusi kohtu poole pöördumiseks. Seega oli kaebajal võimalik

tähtaegselt esitada ka kaebus lahkumisettekirjutuse tühistamiseks, nagu halduskohus seda

17.05.204 ja 22.05.2024 määrustes kaebajale selgitas. Ka hambavalu ei saanud olla

takistuseks kaebuse esitamisel. Olukorras, kus kaebajal oli võimalik esitada kaebus tähtaegselt

kinnipidamiskeskuses viibides, ei oma tähtsust asjaolud, mis raskendasid kaebuse esitamist

kaebaja koduriigis, kuhu kaebaja saadeti 27.05.2024.

HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega

asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Kuivõrd kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning selle ennistamiseks ei ole alust, tuleb

menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(6)

3-24-1760

6. Z.A palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 19.09.2024 määrus ja teha uus

määrus, millega lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks.

Kaebajat hoiti kinnipidamiskeskuses täiesti põhjendamatult ja seda on kinnitatud

kohtumäärusega. Teda hoiti 9 päeva üksikkambris. Lisaks tekitas talle valu tarkusehammas.

Kaebaja esitas siiski pidevalt taotlusi pääseda ligi oma mobiiltelefonile, arvutile, internetile ja

õigusabile. Pärast kodumaale naasmist võttis aega, et leida tehnilised võimalused kaebuse

esitamiseks (kaebajal puudus juurdepääs digitaalallkirjade rakendusele, telefon ei töötanud,

kaebaja Eesti telefoninumbrit ei saanud mingil põhjusel enam kasutada,

sisselogimiskriteeriume oli vaja uuendada ja kinnitada tingimused e-posti konto tagasi

saamiseks, sest e-postile juurdepääsuks ei piisanud paroolidest, Eesti e-toimikuga tutvumiseks

kulus aega). Kinnipidamiskeskuses viibimisel oli kaebajale tugev psühholoogiline mõju ning

kodumaale naastes oli tal vaja järsult kohaneda teistsuguse elurütmi ja loogikaga. Kaebaja

esitas kinnipidamiskeskuses viibimise ajal 13.05.2024 taotluse selge sooviga vaidlustada PPA

ettekirjutust nr 1052278882. Taotlus sisaldas punktide loetelu, mille hulgas oli ka taotlus riigi

õigusabi saamiseks.

Kuigi kaebaja esitas kinnipidamiskeskuses avaldusi ja taotlusi, ei tähenda see, et nendele

oleks tegelikult, õigeaegselt ja kiirelt vastatud. Enamikku kaebaja kiireloomulistest ja

lihtsatest nõudmistest ei täidetud. Ainus kord, kui ta sai ligipääsu internetiühendusele ja

arvutile, oli 22.05.2024, kui tal paluti riigi õigusabi taotlemiseks esitada pangakonto väljavõte

ja kirjutada selgitused. Seejuures oli kaebajal 22.05.2024 vaevu aega selleks, et esitada riigi

õigusabi jaoks nõutud pangaväljavõte ja selgitused, mis tegelikult tuli esitada juba

20.05.2024, mil aga kaebaja ei saanud internetile, arvutile ja mobiiltelefonile juurdepääsu.

Kui kaebaja sai 22.05.2024 ainsa korrana internetile, telefonile ja arvutile juurdepääsu, piisas

sellest ajast vaevu selleks, et lahendada tehnilised probleemid (nagu telefoniaku laadimine,

kaheetapiline autentimine), otsida pangaandmetes ja kirjutada selgitus. Advokaatidel on

juriidiliste ülesannete täitmiseks vaja aega ja võimalust keskenduda, samuti häid töötingimusi

ja juurdepääsu seadustele. Kuigi kaebajal olid väga piiratud tingimused, esitas ta

edasikaebamise punktid juba 13.05.2024. Kaebaja andis selles selgelt mõista, et ta soovib end

kaitsta ja vaidlustada iga kohtuotsuse või -määruse. Kaebaja rõhutas, et ta soovib, et kõik

esitataks edasikaebamise tähtaja jooksul, sest ta ei saanud seda kinnipidamiskeskuse

üksikkambris viibimise tõttu ise teha. Seejuures on ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg

(kümme päeva) piiratud esiteks igapäevase tööajaga kinnipidamiskeskuses ja teiseks

puhkepäevadega nädalavahetusel. Kaebajale ei antud ka sõnaraamatut, et oma tempos sisu üle

vaadata. Kaebaja A1 tasemel eesti keele oskusest ei piisa selleks, et dokumentide juriidilisest

sisust aru saada. Kuigi kinnipidamiskeskuse töötajad selgitasid osa dokumentide sisu lühidalt,

ei hõlmanud see kogu kohtumäärust ega isegi mitte kõige tähtsamaid punkte. Kaebaja juhib

veel tähelepanu, et tema sülearvuti oli tema kodus, mitte kinnipidamiskeskuses konfiskeeritud

asjade hulgas, nii et sellele ei saanud ta üldse juurdepääsu.

Arusaamatu on, miks praegusel juhul ei ole peetud võimalikuks kaebetähtaja edasilükkamist

HKMS § 116 lg 6 alusel. Riigi õigusabi menetlemine võttis kaua aega. Sealjuures pidi kaebaja

esitama eraldi riigi õigusabi taotlused kolmes asjas. Kaebajal oli vaja väga lühikese aja

jooksul tegeleda samaaegselt kolme kaasusega (kinnipidamiskeskusesse paigutamine,

elamisloa pikendamine ja PPA ettekirjutus).

7. PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes oma varasema seisukoha juurde.

Kaebajal olid võimalused erinevate taotluste esitamiseks olenemata sellest, et ta viibis

kinnipidamiskeskuses. Taotlused, mida kaebaja kinnipidamiskeskuses esitas, lahendati nii

kiiresti kui võimalik. Kaebaja esitas laupäeval, 18.05.2024 taotluse, et saada juurdepääsu

kommunikatsioonivahenditele, see lahendati esmaspäeval ja anti juurdepääs. Loomulikult

4(6)

3-24-1760

tuleb kinnipidamiskeskuses viibides arvestada ka sellega, millal avalduse edasi andmine on

võimalik jms, kuid küsimus ei ole antud juhul selles, et kaebus oleks esitatud üks või kaks

päeva hiljem, vaid kaebus esitati alles 12.06.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 5),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. Määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel

juhul on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuid leiab erinevalt halduskohtust, et

kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb rahuldada.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 116 lg 5 kohaselt ei peata menetlusabi

andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kohus

pikendab siiski mõistlikult enda määratud tähtaega, eelkõige kaebusele või taotlusele

vastamiseks määratud tähtaega, pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. HKMS § 116 lg 6 järgi peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Eeltoodu ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

11. HKMS § 71 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohus on selgitanud, et tähtaja ennistamise

mõjuv põhjus võib olla ka riigi õigusabi taotlemine ja riigi õigusabi taotlemine ei tohi

kahjustada isiku menetluslikku olukorda. Kuigi HKMS § 116 lg-tes 5 ja 6 sätestatud

üldreegel, mille kohaselt ei peata menetlusabi taotlemine seaduses sätestatud tähtaja kulgemist

ja tähtaja järgimiseks tuleb tähtaja kestel teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks

menetlusabi taotletakse, kohaldub üldiselt kõigile menetlusabi liikidele, on riigi õigusabi

konkreetselt mõeldud just selleks, et taotleja ei peaks ise menetlusdokumenti koostama,

samuti võib see olla vajalik selleks, et otsustada kaebuse esitamise perspektiivi üle. (Vt

Riigikohtu 06.02.2020 määrus nr 3-18-2351, p 9).

12. Ringkonnakohtu hinnangul esineb praegusel juhul mõjuv põhjus kaebetähtaja

ennistamiseks. Asja materjalidest nähtub, et PPA pidas 11.05.2024 kaebaja VSS § 15 lg 1

alusel 48 tunniks kinni ning halduskohus andis 13.05.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-

1426 loa paigutada ta kinnipidamiskeskusesse. Haldusasja nr 3-24-1467 materjalidest nähtub,

et kaebaja esitas 16.05.2024 kinnipidamiskeskuse ametniku abil Tallinna Halduskohtule riigi

õigusabi taotluse, et vaidlustada PPA ettekirjutus nr 1052278882. Halduskohus jättis

17.05.2024 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse käiguta, andes täiendavate selgituste ja

majandusliku seisundi kohta tõendite (sh pangakontode väljavõtete) esitamiseks 3 päeva.

Halduskohus jättis 22.05.2024 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.

Kaebaja esitas samal päeval halduskohtu 22.05.2024 määruse peale määruskaebuse, mille

ringkonnakohus lahendas 31.05.2024. Seega ei olnud kaebetähtaja viimasel päeval (s.o

22.05.2024) veel lõplikult selge küsimus, kas kaebajale määratakse kaebuse esitamiseks riigi

5(6)

3-24-1760

õigusabi. Lisaks võtab ringkonnakohus arvesse kaebaja selgitusi, et tal oli

kinnipidamiskeskuses arvutile ja internetile juurdepääs piiratud ning raskusi tekitas ebapiisav

eesti keele oskus. Kuigi PPA on esitanud halduskohtule andmed, et kaebaja taotlusele saada

juurdepääs arvutile ja mobiiltelefonile vastati 20.05.2024 (dtl 149), ei ilmne sellest, millal ja

kui kauaks kaebajale seejärel juurdepääsu võimaldati. PPA on esitanud ka kaebaja 21.05.2024

osaliselt käsikirjas koostatud ingliskeelse taotluse, milles ta selgitab muu hulgas, et vajab

internetti ja telefoni ning et tal pole neile juurdepääsu (dtl 151). Seega ei ole PPA esitatu

põhjal üheselt võimalik järeldada, et kaebajal oli juurdepääs arvutile ja internetile juba enne

22.05.2024. Haldusasja nr 3-24-1467 materjalidest nähtub, et halduskohtu 17.05.2024 ja

22.05.2024 määruseid, milles halduskohus selgitas, et kaebajal tuleb esitada kaebus hiljemalt

22.05.2024, ei ole kaebajale tõlgitud. Isegi kui kinnipidamiskeskuse ametnikud selgitasid

kaebajale lühidalt määruste sisu, on samas usutav kaebaja selgitus, et kui talle 22.05.2024

võimaldati juurdepääs arvutile ja telefonile, ei olnud tal piisavalt aega, et esitada veel samal

päeval kaebus lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-24-1467

22.05.2024 ringkonnakohtule halduskohtu käiguta jätmise määruses nõutud andmed ja

määruskaebuse halduskohtu 22.05.2024 määruse peale, millega jäeti tema riigi õigusabi

taotlus läbi vaatamata. Kaebajale ei saa ette heita, et ta piiratud arvuti ja interneti kasutamise

võimaluse juures otsustas esmajoones teha jõupingutusi selleks, et talle kaebuse esitamiseks

riigi õigusabi määrataks. Seejuures oli ringkonnakohus haldusasjas nr 3-24-1426 andnud

kaebajale 16.05.2024 määrusega riigi õigusabi ja tõlgendanud tema riigi õigusabi taotlust

edasikaebusena Tallinna Halduskohtu 13.05.2024 määruse peale. Seega võis kaebaja

mõistlikult eeldada, et halduskohtu nõutud andmete ja määruskaebuse esitamisega on ta

teinud kõik vajaliku selleks, et lahkumisettekirjutust kohtus vaidlustada. Ühtlasi järeldub

asjaolust, et kaebajale anti teises kohtuasjas riigi õigusabi, et tema riigi õigusabi taotlust

lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks.

13. Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast tähtajast

kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva

möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes (HKMS § 71 lg 2). Samal ajal tähtaja

ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja

ennistamist taotletakse (HKMS § 71 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja neid

nõudeid järginud (vrd Riigikohtu 06.02.2020 määrus nr 3-18-2351, p 10). Ringkonnakohus

lahendas kaebaja määruskaebuse riigi õigusabi andmise küsimuses 31.05.2024 määrusega.

Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse 12.06.2024. Kuigi kaebaja ei taotlenud selles

selgesõnaliselt kaebetähtaja ennistamist, on ta samas selgitanud, miks ta ei saanud esitada

kaebust õigeaegselt (vt dtl 2).

14. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu

19.09.2024 määruse resolutsiooni punkti 2. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega

ennistab kaebetähtaja PPA 12.05.2024 ettekirjutuse nr 1052278882 peale kaebuse esitamiseks

ja saadab asja menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)