2-23-9745/33 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

V.V Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-9745

Tsiviilasi

B.R-i hagi V.T vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1948 eurot 64 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B.R (isikukood XXX), seaduslik esindaja S.R

Kostja: V.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Hallemaa

Kohtuistungi toimumise aeg

23. november 2023; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Marek E.D-l E.D kasuks välja elatis perioodi 7. juuli 2023 kuni 31. august 2023

eest summas 470 eurot 33 senti.

3. Jätta rahuldamata B.R-i tagasiulatuva elatise nõue perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 6.

juuli 2023 eest summas 1478 eurot 31 senti.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. B.R ja E.D esitasid 7. juulil 2023 Tartu Maakohtule V.T (kostja) vastu hagi elatise saamiseks.

Hagejad palusid mõista kostjalt B.R-i kasuks välja elatis perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 6. juuli

2023 eest summas 1478 eurot 31 senti ning kummagi hageja kasuks välja elatis

perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras alates 7. juulist 2023 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni.

22. novembri 2023 menetlusdokumendis loobus E.D oma nõuetest kostja vastu. Samas

menetlusdokumendis loobus B.R osaliselt oma nõuetest ja palus mõista kostjalt enda kasuks

välja perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 6. juuli 2023 eest summas 1478 eurot 31 senti ning elatis

perioodi 1. juuli 2023 kuni 31. august 2023 eest summas 470 eurot 33 senti.

Kohus võttis hagist osalise loobumise vastu 23. novembri 2023 kohtuistungil. Kohus selgitas, et

menetleb B.R-i (edaspidi hageja) tagasiulatuva elatise nõuet perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 6.

juuli 2023 eest summas 1478 eurot 31 senti ning elatise nõuet perioodi 7. juulist 2023 kuni 30.

august 2023 eest summas 470 eurot 33 senti (vt kohtuistungi protokoll, lk 2 ja 16. augusti 2024

kohtunõue, p 2).

Hagi ja selle täpsustuste kohaselt lahutati hageja vanemate abielu 21. märtsil 2023. Vanemate

koosolelu lõppes 2023. aasta alguses. Pärast seda jäi hageja elama ema juurde senisesse

elukohta. Kostja asus elama xxxxx. Hageja ei ole kostja juures viibinud. Alates vanemate

kooselu lõppemisest on hageja kasvatamisega ja tema eest hoolitsemisega tegelenud ema.

Kostja pole lapse kasvatamises ja tema ülalpidamises osalenud. Hageja kulud on ca 710 eurot

kuus.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja vanemate abielulahutus jõustus 21. märtsil 2023. Selle

hetkeni oli ühisvara režiim ja mõlema vanema panused lastesse olid tehtud ühisvara arvelt.

Sellel perioodil osales hageja ülalpidamises ka kostja. Kostja läks 1. mail 2023 xxxxx elama,

enne seda elas kostja hagejaga koos. Hageja elab ka praeguse ajani mõlemale vanemale

kuuluvas majapidamises. Kostja on tasunud majakindlustuse ja päikesepaneelide eest, samuti

ostnud hagejale nutiseadmeid ja andnud sularaha.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Praegusel ajal on hageja esitanud kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja palub

mõista kostjalt enda kasuks välja elatis perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 6. juuli 2023 eest summas

1478 eurot 31 senti ning elatis perioodi 1. juuli 2023 kuni 31. august 2023 eest summas 470

eurot 33 senti.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma

alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist

ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse

vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises,

täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele

perioodilist elatist makstes (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13,

p 12). Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt

või ebapiisavad suuruses (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18).

PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma oli 1. jaanuaril 2022 ühe lapse kohta 200 eurot ja

seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga.

5. Esmalt käsitleb kohus hageja 20. oktoobri 2024 ja 4. novembri 2024 menetlusdokumentidega

seonduvat.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused,

tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne

taotluste esitamise tähtaja möödumist. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt pärast

eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist

esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisalduvat avaldust, samuti tõendeid menetletakse §-s 331

sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu

määratud tähtaja möödumist või §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse,

tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta

kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli

mõjuv põhjus

Kohus selgitas 16. augusti 2024 kohtunõudes tõendamiskoormist ning palus hagejal esitada

oma täpsustused ja tõendid. Hageja vastas kohtunõudele 3. septembril 2024. Kohus määras

4. septembri 2024 kohtunõudes menetlusosalistele tähtaja seisukohtade ja menetluskulude

nimekirjade esitamiseks (21. oktoober 2024), ning vastaspoole menetluskulude nimekirja osas

seisukoha esitamiseks (28. oktoober 2024). Kohus nõustub kostjaga selles, et tegemist on

kirjalikus menetluses esitatava lõppseisukohaga, mis ei tohi sisalda uusi väiteid, taotlusi ega

tõendeid. Kohtu hinnangul sisaldavad nii 20. oktoobri 2024 kui ka 4. novembri 2024

menetlusdokumendid uusi väiteid. Kohus selgitab, et kuigi 20. oktoobri 2024

menetlusdokumendis on viidatud tõenditele, ei ole neid tõendeid kohtule esitatud. Viimasele

menetlusdokumendile on lisatud ka uued tõendid.

Kohus jätab tähelepanuta 20. oktoobril 2024 ja 4. novembril 2024 esitatud

menetlusdokumendid ja viimasele menetlusdokumendile lisatud tõendid. Kohtu hinnangul on

need menetlusdokumendid ja tõendid esitatud hilinemisega. Arvestades seda, et hagi on esitatud

juulis 2023 ja asjas toimus novembris 2023 kohtuistung (hageja nõustus asja arutamisega ilma

tema osavõtuta), samuti seda, et kohus on 16. augusti 2024 menetlusdokumendis selgitanud

tõendamiskoormist, oli hagejal kohtu hinnangul piisavalt aega oma väidete ja tõendite

esitamiseks.

6. Järgmisena käsitleb kohus tagasiulatuva elatise nõuet.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud 7. juulil 2023 ning hageja nõuab

tagasiulatuvat elatist alates 1. jaanuarist 2023.

Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas

sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui laps ei ole varem kordagi

ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud

vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel nii lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi

tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt ka

Riigikohtu 25. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad

lahendid). Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest

hageja õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (vt ka

Riigikohtu 25. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad

lahendid).

7. Kohus selgitas 16. augusti 2024 kohtunõudes, et tagasiulatuva elatise nõudega ei saa

automaatselt sisse nõuda kogu rahaliselt tasumata elatist tagantjärgi. Samuti selgitas kohus, et

hagejal tuleb tagasiulatuva elatise nõude põhjendamiseks tuua välja järgmised asjaolud: 1) kas

ja millal on hageja kostjalt elatist nõudnud enne hagiavalduse esitamist; 2) millised olid sel

perioodil hageja vajadused; 3) milline oli kummagi ülalpidamist andma kohustatud vanema

majanduslik olukord ja võimekus ülalpidamist anda; 4) kas ja millises ulatuses on kostja sel

perioodil oma ülalpidamiskohustust täitnud ning millises osas jäid ülalpidamiskohustuse

osaliselt täitmata jätmise tõttu hageja vajadused rahuldamata.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tagasiulatuva elatise nõude saamiseks vajalikke asjaolusid välja

toonud ega esitanud ka vastavaid tõendeid. Vastusena kohtunõudele on hageja 3. septembri

2024 menetlusdokumendis viidanud enda 22. novembri 2023 menetlusdokumendile. Kohtu

hinnangul ei nähtu aga 22. novembri 2023 menetlusdokumendist neid asjaolusid, mille

väljatoomine on vajalik tagasiulatuva elatise nõude põhjendamiseks.

8. Tagasiulatuva elatise nõude kohta märgib kohus ka järgmist. Kostja on tuginenud sellele, et

tema ja hageja ema abielu lahutati 21. märtsil 2023. Hageja on seda ka kinnitanud. Seega saab

kohus lähtuda sellest, et hageja vanemate abielu lahutati 21. märtsil 2023. Seega lõppes hageja

vanemate varaühisuse varasuhe 21. märtsil 2023. Siinkohal ei ole oluline, millal hagejate

vanemate abielulised suhted lõppesid, vaid oluline on abielu lahutamise aeg (PKS § 35 p 3).

Eelneva tõttu saab asuda seisukohal, et hageja ülalpidamine toimus kuni 21. märtsini 2023 tema

vanemate ühisvara arvelt.

9. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise

teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja on

tuginenud sellele, et ta elas kuni aprillini 2023 koos hagejaga ning mais 2023 kolis xxxxx.

Hageja on 3. septembri 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et kostja viibis kuni abielu

lahutamiseni vastavalt enda äranägemisele aeg-ajalt senises ühises elukohas. Samas on hageja

kirjutanud 23. juulil 2023 selgituse, mille kohaselt on kostja elanud kuni aprillini 2023 senises

elukohas, ostnud süüa ja andnud sularaha (dtl 69). Ka E.D on andnud selgituse, mille kohaselt

elas kostja kuni aprillini 2023 senises elukohas (dtl 70). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta,

et mõlemad vanemad on kandnud ühise elukohaga seotud kulutusi – selliselt on hageja ema

tasunud Eesti Energia AS-i arveid (dtl 78) ning kostja on tasunud Eesti Energia AS-i arveid (dtl

55 – 59) ja kindlustuse eest (dtl 87). Kostja on esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta on ostnud

hagejale nutiseadmeid (dtl 82 – 84) ning andnud hagejale sularaha (dtl 85), mille eest on hageja

endale riideid ostnud (vt ka kohtuistungi protokoll, lk 2).

10. Siinkohal ei pea kohus põhjendatuks teha kindlaks kõik kulutused, mida kumbki vanem on

hagejaga seoses teinud. Kohtu hinnangul on kostja põhistanud ja tõendanud oma väiteid selle

kohta, et ta elas kuni aprillini 2023 (k.a) senises ühises kodus, on kandnud kulutusi seoses

senise ühise elukohaga, samuti on ta teinud kulutusi lapsega seoses. Kostja on kohtuistungil

selgitanud, et tal oli toidu jaoks külmkapis oma riiul, kuid mõlemad lapsed said ka tema riiulist

toitu võtta. Kohus peab seda eluliselt ka usutavaks. Nagu kohus on eelnevalt leidnud, ei ole

hageja esile toonud tagasiulatuva elatise nõude rahuldamiseks vajalikke asjaolusid, sh seda, kas

ja millal on hageja enne hagiavalduse esitamist kostjalt elatist nõudnud ja millised olid sel ajal

hageja vajadused (vt ka otsuse p 7). Samuti ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest

tulenevalt saaks asuda seisukohale, et kostja väidetava ülalpidamise kohustuse rikkumise tõttu

on hageja vajadused jäänud mingil määral rahuldamata. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta,

et kostja ostis hagejale nutiseadmeid (Apple iPad, Apple AirPods 2, Apple Pencil) ning

menetlusdokumentides on kirjeldatud seda, kuidas hageja on reisinud koos emaga Lapimaale ja

Türki. Sellises olukorras ei saa asuda seisukohale, et hageja vajadused (nt toit, riided,

koolitarbed) oleksid mingil määral jäänud rahuldamata.

11. Eelneva tõttu jätab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

12. Järgmisena käsitleb kohus elatise nõuet alates 7. juulist 2023 (hagi esitamisest) kuni

31. august 2023 eest summas 470 eurot 33 senti (260,33 + (260,33 : 31 x 25)).

PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: 249 eurot 78 senti (baassumma) +

50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 (50%

lapsetoetusest. Elatise suuruseks perioodil 7. juulist 2023 kuni 31. augustini 2023 oli 260 eurot

33 senti kuus.

Vaidlust ei ole selles, et sellel ajal ei elanud kostja enam hagejaga koos. PKS § 101 lg 6

võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kostja ei ole tuginenud sellele, et

perioodil 7. juulist 2023 kuni 31. augustini 2023 viibis hageja tema juures seitse või rohkem

ööpäeva kuus. Küll on aga kostja tuginenud sellele, et hageja elab praeguse ajani mõlemale

vanemale kuuluvas majapidamises, ning on andnud hagejale taskuraha.

Asjaolu, et hageja elab praeguse ajani mõlemale vanemale kuuluvas majapidamises (ühisvara

on jagamata), ei anna kohtu hinnangul alust jätta hageja elatise nõue rahuldamata. Ka ainuüksi

taskuraha andmine hagejale ei vabastada kostjat elatise maksmise kohustusest. Kostja ei ole

välja toonud asjaolusid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks (PKS § 102 lg 2).

Eelneva tõttu tuleb hageja elatise nõue perioodi 7. juuli 2023 kuni 31. august 2023 eest summas

470 eurot 33 senti rahuldada.

13. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Seega on hagihind 1948 eurot 64 senti (1478,31 + 470,33). Kohus selgitab, et hagihinnal on

menetluslik tähendus. Hagihinnana märgitud summat ei pea kostja hagejale tasuma.

14. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 12 võimaldab jätta

alaealise lapse elatisenõude rahuldamata jätmise korral menetluskulud täielikult või osaliselt

lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi

esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt.

Kuivõrd praegusel ajal ei jäta kohus hagi rahuldamata, vaid rahuldab osaliselt, ei ole alust

TsMS § 164 lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamiseks. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud

TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus

menetluskulude kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

V.V Kukkes

kohtunik