2-24-14361/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2024 kell 10:00, Kärdla

Tsiviilasja number

2-24-14361

Tsiviilasi

E.R maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Võlgnik E.R, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX;

Usaldusisik pankrotihaldur A.X, e-post XXX.

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri määramine,

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku E.R, isikukood XXX, pankrot 14. novembril 2024 kell

10:00 ja algatada võlgniku E.R kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada E.R pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldur A.X (OÜ

Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn; tel XXX; e-post XXX).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 11.12.2024 algusega

kell 09.00 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas, saalis nr 1.

4. Kohustada võlgnikku E.R andma võlgniku vanne enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut 11.12.2024 kell 09.00. Kui E.R vannet andma ei ilmu, siis on kohtul

õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 14.11.2025.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates

märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja

nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

2-24-14361

Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule

kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude

puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist.

8. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

9. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku

varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle

pankrotihaldurile.

10. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile E.R tuludeklaratsioonid.

11. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal kanda pankroti väljakuulutamise kohta märkus

E.R nimele registreeritud kinnisasjale registriosa numbriga XXX (katastritunnus

XXX, asukoht XXX-i ).

12. Jätta menetluskulud võlgniku E.R kanda.

12.1. Määrata usaldusisiku A.X töötasuks 1400 eurot, millele lisandub käibemaks 308

eurot (kokku 1708 eurot), mis hüvitada pankrotivara arvelt OÜ-le Sentire M.K.

(rg-kood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS), s.o büroole, mille

kaudu haldur tegutseb.

13. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

14. Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale kohtumääruse resolutsiooni punkti 11. täitmiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. 23.09.2024 esitas E.R Pärnu Maakohtusse avalduse võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgnik abielus, võlgnik töötab OÜ V turvajuhina alates 20.11.2023,

ülalpeetavaid ei ole. Abikaasaga on võlgnikul varasuhte liigiks varalahusus. Avalduse kohaselt

ei ole võlgnik enda hinnangul püsivalt maksejõuetu ning võlgade ümberkujundamisega suudaks

võlausaldajate nõuded tasuda. Võlgade ümberkujundamise menetluse saab läbi viia võlgniku

avalduse kohaselt ilma, et tuleks realiseerida võlgniku koduks olevat kinnisvara.

Võlgnik on märkinud oma igakuiste sissetulekute suuruseks 876 eurot ja väljaminekute

suuruseks samuti 748 eurot, võlgnevuste tasumiseks järgi jääv summa seega on 128 eurot.

Võlgnik on avalduses esitanud oma kohustuste nimekirja, mille kohaselt on tal avalduse

esitamise seisuga tasumisele kuuluvaid kohustusi võlausaldajatele kokku 182335,95 eurot.

Varaks on nimetanud võlgnik avalduses korteriomandi asukohaga XXX linnas (hinnanguline

väärtus 45 000 eurot), pensionikonto osakud (hinnanguline väärtus 6049,67 eurot). Viimase

viie aasta jooksul võõrandatud varana on märgitud 4 sõidukit (kõik on võõrandatud 2023.

aastal), milledel avalduse kohaselt väärtus puudus.

2-24-14361

Võlgnik palub avalduses võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik palub

peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks. Võlgnik kinnitab, et avalduses esitatud

andmed on talle teadaolevalt õiged ja täielikud.

2. Usaldusisik esitas 28.10.2024 kohtule aruande. Usaldusisik on seisukohal, et E.R on püsivalt

maksejõuetu, E.R ei suuda väikese sissetuleku arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ning

olukord ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisik on seisukohal,

et võttes arvesse kohustuste suurust ja võlgniku varalist olukorda, on põhjendatud kuulutada

välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

3. 06.11.2024 kohtuistungil avaldas E.R, et on püsivalt maksejõuetu ning muutis oma

tahteavaldust võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise osas. E.R esitas kohtule

06.11.2024 kohtuistungil protokolliliselt tahteavalduse tema suhtes pankroti väljakuulutamiseks

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks /dtl 107-108/.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus leiab, et võlgniku E.R maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud

korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

6. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Kohtule esitatud varanimekirja kohaselt on E.R igakuine sissetulek töötasu alla

miinimummäära, summas 360,42 eurot /dtl 59/. Võlgniku varaks on aruandes välja toodud

võlgnikule kuuluv korteriomand registriosa numbriga XXX väärtusega 45000 eurot (asukohaga

XXX-i, üldpind 42,90 m2), muu vara (xxx) väärtusega 650 eurot ja panga- või makseasutuse

kontodel hoiustatu väärtuses 52,63 eurot. Võlgnikul puudub muu vara /dtl 57-59/.

Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku võlanimekirja kohaselt 178411,21 eurot, kõik

kohustused on tagamata /dtl 61/.

Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu eelkõige tema väikese sissetuleku tõttu

ning usaldusisik on seisukohal, et võlgniku jaoks on finantsiliselt vähem koormavam

pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega kui võlgade ümberkujundamise

menetlus.

7. PankrS § 29 lg 1 kohaselt menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, kui võlgnikul ei

jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud

alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

2-24-14361

Avalduses märkis võlgnik, et soovib kohtult võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist,

kuid nõustus hiljem usaldusisiku aruandes esitatuga, et võlgniku püsiva maksejõuetuse puhul

tuleks kohtul kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Võlgnik esitas kohtule 06.11.2024 kohtuistungil tahteavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku päringute tulemusel selgus, et

võlgade ümberkujundamise korral ei jätku E.R sissetulekutest võlausaldajatele graafiku alusel

väljamaksete tegemiseks /dtl 43-45/. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku sissetulekut ja

võlgnevuste suurust arvestades võlgade ümberkujundamise menetlus perspektiivikas, mistõttu

kohus nõustub usaldusisiku ja võlgniku viimase seisukohaga pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Kohus loeb tuvastatuks, et E.R on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

Tulenevalt PankrS § 31 lg-st 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

8. Pankrotihaldur A.X andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks, edasises

menetluses pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest /dtl

23-24/. Kohus on seisukohal, et A.X on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks,

A.X on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause

kohaselt.

9. Lähtudes PankrS § 31 lg-st 5 ja 6, FiMS § 18 lg 2 punktist 2 kuulutab kohus võlgniku E.R

pankroti välja 14.11.2024 kell 10.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks A.X ja korraldab

võlausaldajate esimese üldkoosoleku 11.12.2024 algusega kell 09.00, mis toimub Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajas (Sadama 21, Haapsalu linn) saalis nr 1.

PankrS § 86 lg 1 ja 2 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 11.12.2024 kell 09.00.

10. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti (PankrS § 36 lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

PankrS § 40 lg 1 p 1 kohaselt tehakse märkus pankroti väljakuulutamise kohta

kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud

kinnistusraamatusse. Võlgnikule kuulub korteriomand registriosa numbriga XXX asukohaga

XXX-i, üldpind 42,90 m2. Kohus saadab käesoleva määruse Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale võlgnikule kuuluva kinnisasja osas pankrotimärgete tegemiseks.

Haldur on taotlenud kohtult õigust võlgniku nimel esitada Maksu- ja Tolliametile võlgniku

tuludeklaratsioonid. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

2-24-14361

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

11. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel.

Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui

esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui

ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku.

Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute

nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt

14.11.2025.

Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS§ 44).

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

13. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

2-24-14361

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

14. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas

ajutise halduri või usaldusisiku tasu ja kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus

rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui

pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud

pankrotivarast.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema

enda kanda.

Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.

15. FiMS § 54 lg-s 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s

11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 kohaselt on alates 01.01.2024

kuupalga alammäär 820 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164 eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. Võlgniku E.R usaldusisik A.X esitas kohtule 28.10.2024 usaldusisiku tasu taotluse koos

arvestustega /dtl 104/. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle.

Töötasu arvestuse kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 10

tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1400 eurot, millele lisandub

käibemaks 22%, s.o 308 eurot.

17. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustusi, teostanud päringuid selleks ja

päringute vastuseid töötlenud, suhelnud võlgnikuga, koostanud kohtule nimekirjad ja hinnangu.

Lisaks on usaldusisik teostanud päringuid selgitamaks välja võlausaldajate seisukohad ja

2-24-14361

koostanud kalkulatsioonid võlgniku esialgsest taotlusest lähtuvalt võlgade ümberkujundamise

menetluse perspektiivikuse hindamiseks.

Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+

käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete

sisule ja mahuga.

18. Kohus määrab halduri tasuks 1400 eurot, millele lisandub käibemaks 308 eurot, kokku

1708 eurot. Kohus määrab halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb

PankrS § 65 lg 1 alusel. Halduri tasu maksta välja pankrotivara arvelt. Võlausaldajad

seisukohta/vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Tasu tuleb maksta OÜ-le Sentire M.K.

(reg.kood 10539935), mille konto nr on XXX, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik