2-24-11678/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.11.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-11678

Tsiviilasi

A. G. hagi M. M. vastu kostja kohustamiseks

lõpetama hagejal kinnisasja kasutamise takistamine

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. G. (isikukood: XXX; aadress XXX);

Hageja lepinguline esindaja: K. N. (e-post: XXX);

Kostja: M. M. (isikukood: XXX; aadress XXX; e-post:

XXX);

Asja läbivaatamine

25.10.2024 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Keelata kostjal M. M. takistada hagejal A. G. vallata kinnisasja asukohaga XXX

(registriosa number XXX).

3. Kohustada kostjat M. M. hoiduma edasisest hageja A. G. takistamisest vallata

kinnisasja asukohaga XXX (registriosa number XXX).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud kostja M. M. kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

2-24-11678

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Hagist nähtub, et poolte kaasomandis on XXX kinnistu, hagejale kuulub 21/100

kaasomandist ja kostjale kuulub 79/100 kaasomandist. Pooled on endised abikaasad.

Hageja on esitanud kostja vastu hagi Harju Maakohtule kaasomandi lõpetamiseks

(tsiviilasi nr 2-XX-XXX).

2024 aasta kevadel avastas hageja, et kostja on kinnistul (nii maja ustel kui väraval)

vahetanud ukselukud, tõkestades sellega hageja ligipääsus nii majja, hoovi kui ka garaaži,

kus paikneb hageja mootorratas. Hagejal puudub ligipääs nii talle kuuluvasse majja ja

territooriumile (kaasomanikuna) kui ka kinnistul paiknevatele isiklikele esemetele.

2. Hageja palub: kohustada M. M.’t lõpetada A. G.’i takistamine vallata kinnisasja

asukohaga XXX, katastritunnus: XXX (registriosa number XXX) ning kohustada M. M.’l

hoiduda edasisest A. G.’i takistamisest vallata kinnisasja asukohaga XXX, katastritunnus:

XXX (registriosa number XXX).

3. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hagejal pole kavatsust kostja elu või

turvalisust häirida. Kostja ei saa aru sellest, et ka väiksema kaasomandi proportsiooniga

kinnisasja kaasomanikul on õigused – suurem kaasomandi murdosa ei tähenda seda, et

väiksema kaasomaniku saab n.ö. automaatselt „ära tühistada“ või tema õigused lihtsalt

jalgade alla tallata.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja märgib, et ei tunnista hagi ning palub jätta see rahuldamata. Kostja on antud juhul

seaduslik kinnistu valdaja, kuna kostja on kaasomandist 79% mõttelise osa omanik.

Kostjal on õigus hageja valdust rikkuda, kuna hageja poolt valduse teostamine kahjustab

kostja huve olulisel määral, tekitab kahju ning ohustab kostja elu ja tervist. Kohtule on

esitatud avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks (tsiviilasja nr. 2-XX-XXX

5. Poolte abielu lahutati 03.08.2021. Kinnistul asub poolte ühisvara. Arvestades seda, et osa

ühisvarast oli juba omavoliliselt ilma kostja teadmiseta ära võetud, siis suurema varalise

kahju vältimiseks otsustas kostja piirata hageja valdust kinnistule. Samuti hageja ähvardas

kostja nimele registreeritud loomad (kassi ja koera) ära viia.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

7. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:



pooled on XXX (registriosa number XXX) kaasomanikud, kusjuures hagejale kuulub

21/100 ja kostjale kuulub 79/100 kaasomandist;

2-24-11678



kinnistu on alates 2024. a kevadest kostja ainuvalduses, kusjuures kostja on kinnistu

väraval ja sellel asuvatel hoonetel vahetanud ära ukselukud – hagejale ei ole uusi

võtmeid ega ligipääsukoode antud;



pooled ei ole sõlminud mistahes vormis kaasomandis oleva kinnisasja kasutuskorra

kokkulepet.

8. Hageja palub: kohustada kostjat lõpetama hageja takistamine vallata kinnisasja asukohaga

XXX (registriosa number XXX) ning kohustada kostjat hoiduma edasisest hageja

takistamisest kinnisasja vallata.

Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tal on õigus hageja valdust rikkuda, kuna: (i)

talle kuulub suurem kaasomandiosa; (ii) hageja poolt valduse teostamine kahjustab kostja

huve olulisel määral, tekitab kahju ning ohustab kostja elu ja tervist; (iii) see võimaldab

tagada poolte ühisvara säilimise.

9. AÕS § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheagselt mõttelistes

osades ühises asjas kuuluv omand. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle

suurust väljendatakse murdosana asjast (TsÜS § 56). Riigikohus on selgitanud, et

kaasomanikule kuulub kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga osa ühisest asjast

ning et kaasomand on ühine õigus kogu asjale (vt nt Riigikohtu 8. veebruari 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 26; 14. oktoobri 1998. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-98;

17. oktoobri 1996. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-96). AÕS § 71 lg 3 järgi on

kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused,

arvestades teiste kaasomanike õigusi. AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist

asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5

järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja

vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes

käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste

kahjustamisest. AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult

seaduse või teiste isikute õigustega.

Riigikohus on kaasomanikevaheliste nõuete kohta selgitanud, et asja kuulumisest mitmele

isikule kaasomandina tekib isikute vahel spetsiifiline võlasuhe, mille sisu on kaasomanike

vastastikused õigused ja kohustused, mis on reguleeritud eelkõige AÕS §-des 72 ja 75

(RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 15). Riigikohus on lahendi nr 2-19-1488/79 p-is 12

märkinud, et kaasomandis oleva asja puhul eeldab seadus, et kaasomanikud määravad

ühiselt, kuidas nad kaasomandi esemeks olevat asja kasutavad. Ühine otsustamine saab

toimuda kas kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsusega (AÕS § 72 lg 1). Juhul, kui

kaasomanikud pole kasutamise korda kindlaks määranud, on igal kaasomanikul õigus

ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust (AÕS § 72

lg 3). Seejuures on kaasomanikel õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis

olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides, ning kaasomanikud peavad

üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste

kaasomanike õiguste kahjustamisest (AÕS § 72 lg 5).

Riigikohus on märkinud, et sõltumata sellest, kas kaasomanikud majandavad kinnisasja

kaasomanikena asjaõigusseaduse alusel, korteriomanikena korteriomandiseaduse alusel

või korteriühistu liikmetena korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse alusel, kuulub

maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka,

neile tervikuna mõttelistes osades (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 2011

2-24-11678

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11, p-d 13 ja 14). Seda silmas pidades tuleb arvestada, et

AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja vallata ja kasutada niivõrd, kui see

ei takista teiste kaasomanike kaasvaldust ja -kasutust. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette,

et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja

valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele, ning

kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige

hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2.

oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13, p 14). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-

175-15 p-is 11 märkinud, et viimati nimetatud sätetest tuleneb põhimõte, et seni kuni

kaasomanikud ei ole ühise asja kasutamises kokku leppinud, lähtutakse korteriomanike

huvidest ja kaasomandiks olevate ühiste ruumide kasutamisel kehtib režiim, mille järgi on

kõigil korteriomanikel võrdne õigus ühiseid ruume kasutada ning üks kaasomanik ei või

ühise ruumi või selle osa kasutamiseks teistele takistusi.

10. Pooled ei vaidle, et kostja takistab hagejal kinnistut kasutamast. Poolte vahel puudub

kaasomanike kokkulepe, millele tuginedes võiks kostja kinnistut ainuisikuliselt kasutada.

Kostja vastuväited ei ole sellised, mis välistaks hageja nõude rahuldamise. Asjaolu, et

hageja omandiosa on väiksem kui kostja oma, ei välista hagejal kinnisasja kasutamise

õigust (AÕS § 71 lg 3). Viited kostja turvalisusele ja elu ohustamisele ei ole käesoleva

vaidluse esemeks ega välista hageja õigust oma omandit teostada. Lähenemiskeelu osas ei

ole olemas jõustunud kohtulahendit. Viited ühisvara säilitamisele ei ole samuti

asjakohased, kuna ühisvara on poolte ühisomandis ja ka hagejal õigus seda vallata.

11. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja on hageja valdust rikkunud ning et hageja

nõuab kostjalt valduse rikkumise lõpetamist õigustatult.

Tulenevalt poolte vahelistest erimeelsustest ja kostja poolt esitatud seisukohtadest on

kohtul alus arvata, et kostja võib ka edaspidi hageja õigusi rikkuda. Seega on hagejal

õigus nõuda kostjalt edaspidistest rikkumistest hoidumist.

12. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud

kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

2-24-11678

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul,

kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel

leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat

ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei

määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2

sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik