2-24-120558/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-120558

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. B. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

368,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: S. R. (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post: XXX)

Kostja: A. B. (isikukood XXX; registreeritud elukoht alates

21.10.2024 XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A. B.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlgnevus 173,53 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 122,92 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A. B.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivised

alates 03.10.2024 kuni põhinõude summas 173,53 euro täitmiseni kokkulepitud

viivisemääras, s.o 24% aastas.

4. Jätta menetluskulud kostja A. B. kanda.

5. Välja mõista kostjalt A. B.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskulud kokku summas 260 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud

TsMS § 175 lg 1 alusel.

6. Mõista kostjalt A. B.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud lepingud. 18.08.2014 sõlmiti

kliendileping nr 23120348, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS

poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid.

04.12.2019 sõlmiti tähtajatu seadme kasutusleping nr 1018400, mille alusel üüris kostja

seadet digiboks Arris. Kostja ei tagastanud renditud seadet Telia Eesti AS-le. Seoses lepingu

rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme digiboks Arris maksumuse 74,25 eurot, mille

on hageja arvestanud põhiosasse. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja

esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS

teenuseid nende eest tasumata. Kostjal on tasumata arve nr 20210606325093 summas 42,74

eurot, arve nr 20210706902559 summas 41,99 eurot, arve nr 20210807504803 summas 13

eurot, arve nr 20210908161762 summas 75,80 eurot.

Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte toimetatavaks avaliku e-

toimiku kaudu alates 07.10.2024 ning saatis dokumendid kostjale ka e-posti aadressidele XXX

ja XXX Kostjale on dokumendid edastatud posti teel aadressile XXX, mis on kostja

registreeritud elukohaks alates 21.10.2024. Dokumendid on kostjale kättetoimetatud

edasiandmisega 29.10.2024. Kostja kohustu kohtule vastama hiljemalt 12.11.2024. Kostjat

hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on

kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks

(12.11.2024) ega ka hiljem ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt

arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu

140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulu 338 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu

kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus

piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause

kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle

hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna

maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-129072 asunud

seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning

nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks

mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat

ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on

erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi

koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Tallinna

Ringkonnakohus on 28.02.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-10648 märkinud, et

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Kohus märgib, et hageja lepinguline esindaja ei ole

advokaat.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid

hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise

esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Seega eeltoodust tulenevalt kohus

seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh

dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi tunnihinnaga 100 eurot.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 100 eurot

käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 260 (140+20+100) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 260 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik