2-20-13469/72 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-13469

Tsiviilasi

M.B. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine;

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik: M.B. (ik XXX; elukoht XXX, xxxxxxxxxxxx

XXX)

võlausaldajad:

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

2. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood

10746479; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

11.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Keelduda M.B. (isikukood: XXX) vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

2. Lõpetada M.B. suhtes kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada M.B. usaldusisiku kohustustest M.B. kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade M.B. kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 02.12.2020 kohtumäärusega kuulutati välja M.B. pankrot ja kohus määras

pankrotihalduriks Toomas Saarma. Tartu Maakohtu 15.12.2021 kohtumäärusega (jõust.

08.02.2022) lõpetati M.B. pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis M.B. kohustustest vabastamise

menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 5.detsembril

ja esitama kohtule aruandeid iga poole aasta tagant, 15.juunil ja 15.detsembril. Esimene

aruanne tuli esitada 15.06.2022.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 15.06.2022. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus

saatis võlgnikule kaks meeldetuletust 20.06.2022 ja 28.09.2022 posti teel aadressile XXX,

mis on mõlemad ka võlgnikule isiklikult kätte toimetatud. Võlgnik endiselt aruannet ei

esitanud.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 15.12.2022. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus saatis

võlgnikule 21.12.2022 meeldetuletuse posti teel aadressile XXX, mis on võlgnikule

isiklikult kätte toimetatud 27.12.2022. Võlgnik endiselt aruannet ei esitanud. 23.01.2023

toimus võlgniku ärakuulamine, kus selgitati võlgniku kohustusi ja määrati aruande

esitamiseks uus tähtaeg 06.02.2023. Võlgnik esitas kirja, milles kirjutab, et on peale

vanglast vabanemist tööd otsinud, kuid pole leidnud. Lubab edaspidi kohtule andmeid

esitada.

4. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 15.06.2023. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus

saatis võlgnikule 26.06.2023 meeldetuletuse posti teel aadressile XXX, mis on võlgnikule

isiklikult kätte toimetatud 29.06.2023. Võlgnik endiselt aruannet ei esitanud.

5. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 15.12.2023.Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus

saatis võlgnikule 29.12.2023 meeldetuletuse posti teel aadressile XXX, mis kohtule

hoiutähtaja möödumisel tagastati.

6. Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 15.06.2024. Võlgnik taas aruannet ei esitanud.

7. Kohus küsis 09.05.2024 võlausaldajatelt teavet nõuete rahuldamise kohta ja seisukohti

menetluse jätkamise osas.

7.1. Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 17.05.2024, milles taotleb menetluse

lõpetamist ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmist kuna võlgnik on teadlikult ja

tahtlikult rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi, samuti on võlgnik eiranud

kohtunõudeid ja jätnud neile vastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole

tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega ega ka selle otsimisega, kuna vastavad

tõendid on esitamata, kahjustades võlausaldaja huve. Võlgnik on käesoleval juhul

rikkunud kohustust anda teavet oma sissetulekute ja vara kohta ning jätnud esitamata

aruanded, vaatamata asjaolule, et kohus on võlgnikult korduvalt andmeid küsinud ja

meeldetuletusi esitanud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on teadlikult ja

tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 toodud kohustusi ning ei ole teinud

võlausaldajale mitte ühtegi makset võlgnevuse katteks.

7.2. Maksu- ja Tolliamet esitas oma seisukoha 17.05.2024. Võlgnikul jäi

pankrotimenetluses rahuldamata nõue summas 17 819,80 eurot, mille katteks

laekumisi olnud ei ole. Täiendavalt on võlgnikule juurde lisandunud menetluskulude

hüvitise nõue summas 49,20 eurot (kriminaalasi 1-20-187). Eelnevast tulenevalt

palub võlausaldaja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata ning menetlus lõpetada.

8. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks ja puuduoleva teabe saamiseks istungi 11.11.2024,

kuid võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjust.

Kohtukutse toimetati võlgnikule posti teel isiklikult kätte 02.11.2024.

KOHTU SEISUKOHT

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

3. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes

2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku

kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest

vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus

tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

6. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. M.B. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

7. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 15.12.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma

tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta.

Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis aruannet, kuid võlgnik aruandeid

esitanud ei ole. Kohus on edastanud võlgnikule korduvalt meeldetuletusi postiaadressile

XXX, mis on ka võlgnikule isiklikult kätte toimetatud. 23.01.2023 toimus võlgniku

ärakuulamine ja selgitati võlgnikule tema kohustusi käesolevas menetluses.

Võlgnik ei ole vaatamata hoiatustele ja meeldetuletustele täitnud aruande ja andmete

esitamise kohustust ning kohtule on esitatud vaid üks lühike kiri 06.02.2023. Kohus kogus

ise andmed, tehes päringud kohalikule omavalitsusele, pankadesse, Maksu-ja Tolliametile

ning võlausaldajatele. Valga vallavalitsuse andmetel elab võlgnik oma emale kuuluvas

kolmetoalises korteris koos oma elukaaslasega. Võlgnik on osalise töövõimega ja saab

töövõimetoetust. Töötamise registri päringust nähtuvalt töötab alates 01.05.2024 XXX 7

korteriühistus VÕS lepingu alusel. Maksu-ja Tolliameti päringust saadud andmete põhjal

on käesoleva aasta jooksul tema ainsaks maksustatavaks sissetulekuks SEB panga

intressid 0,05 eurot kuus.

Kuna võlgnik kohtule aruandeid ei esitanud, siis määras kohus võlgniku ärakuulamiseks

istungi 11.11.2024. Kohtukutse on posti teel võlgnikule isiklikult kätte toimetatud.

Võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjust.

Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse

suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega,

kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta

ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

9. PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset ning kohtul puudub info

võlgniku sissetulekute suuruse kohta.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud

eraldamiskohustust.

10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2-5

sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks peaaegu kolm aastat. Võlgnik ei ole esitanud

kohtule andmeid enda tegevuse ja sissetulekute kohta ning vaatamata kohtu poolsetele

meeldetuletustele võlgnik aruannet esitanud ei ole. Samuti ei ilmunud võlgnik kohtu poolt

määratud ärakuulamisele ega teavitanud enda mitteilmumise põhjust.

Kohus on kogutud andmetest tuvastanud, et võlgnik on osalise töövõimega ja töötab alates

01.05.2024, kuid töövõimetoetus ja töötasu ei ole laekunud võlgniku nimel olevatele

kontodele. Konto väljavõttelt nähtuvad vaid üksikud kanded viimastel aastatel. Võlgnik

on sellise tegevusega kahjustanud võlausaldajate huve.

Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse

alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust

läbida.

Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste

täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.

11. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks

ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata.

12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS

§ 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta

möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles

vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

13. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda M.B. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M.B. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

14. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab M.B. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.B. vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik