4-24-3055/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2024, Narva kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-3055 (233024002314)

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Olga Abakumova

Väärteoasi

Svetlana Gavrilova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 04.09.2024 otsusele väärteoasjas nr

233024002314

Kaebuse esitaja

Svetlana Gavrilova

isikukood 46804142218; elukoht XXX XXX; Venemaa

Föderatsiooni kodakondsus, e-post XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur

asukoht Vahtra tn 3, Narva

Kohtuistungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja esindaja

Alan Vladimirov

menetlusalune isik

Svetlana Gavrilova

kaitsja

Andrei Vesterinen

ttunnistaja

M L

RESOLUTSIOON

juhindudes VTMS §-dest 38 lg-st 1, 132 p-st 2, 133, 134, §

155-156 ja KrMS §-dest 181, 175 maakohus otsustas:

1. Rahuldada Svetlana Gavrilova kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 04.09.2024 otsus

üldmenetluse nr 233024002314 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule määratud karistuse

osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Svetlana Gavrilovat KarS § 1511

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100

(ükssada) eurot.

4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

5. Rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 (ükssada) eurot tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri XXX.

6. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega,

saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

7. Rahuldada Svetlana Gavrilova taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks

osaliselt. Eesti Vabariigilt mõista Svetlana Gavrilova kasuks välja menetluskuluna 549

(viissada nelikümmend üheksa) eurot ning kanda välja mõistetud hüvitis WestLegal OÜ

arveldusarvele nr XX.

8. Ülejäänud osas jätta väärteomenetluses kantud õigusabikulud Svetlana Gavrilova

enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui selleks ajaks ükski

menetluspool soovist kasutada kassatsiooniõigust ei teata, vormistatakse kohtuotsus selle

lõpposana. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav Viru

Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 14.11.2024. Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse

isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada

kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSES TOIMUNU

Kohtuvälise menetleja otsus

1.

04.09.2024 tegi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna

menetlusgrupi III uurija Tatjana Loginova üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 233024002314,

millega karistati S. Gavrilovat karistusseadustiku (KarS) § 1511 lg 1 alusel rahatrahviga 100

trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot. Rahatrahvi määramise aluseks oli see, et 04.08.2024 kella

19:23 paiku XXX aadressil XXX garaažide kõrval olevas parklas ehk avalikus kohas avastatud

mootorsõiduk Mazda 5 riikliku registreerimismärgiga XXX, mille pagasiruumi tagaklaasil

"VDV" embleem. Antud kujutis on sõidukist väljaspoole nähtav. Tegemist on Vene

Föderatsiooni agressiooni akti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümboli

eksponeerimisega, neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Otsuse kohaselt pani S. Gavrilova

sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 1511 lg 1 kohaselt.

Kaebus ja poolte seisukohad kohtus

2.

19.09.2024 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise

menetleja 04.09.2024 otsusele. Kaebuses paluti kaebus rahuldada ja tühistada menetlusaluse

isiku suhtes kohtuvälise menetleja 04.09.2024 otsus, lõpetada väärteomenetlus väärteotunnuste

puudumise tõttu. Lisaks paluti jätta menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda ning

mõista menetlusaluse isiku kasuks välja. Kaebuse põhjendustena on välja toodud, et puuduvad

tõendid selle kohta, et Svetlana Gavrilova pani teo toime tahtlikult. Kaebaja Svetlana Gavrilova

on professionaalselt tegelenud langevarjuspordiga alates 2016. aastast ning sooritanud kaebuse

esitamise ajaks 174 hüpet. Lisaks on langevarjuspordiga harrastajad ka kaebaja abikaasa ja

tütar. Armastus taeva, lennukite ja pere traditsioonide säilitamise vastu – see on see mõte, mille

Svetlana võttis oma otsuse aluseks, et kleepida oma autole kleebis, millel on kujutatud kahte

lennukit ja langevarjukuplit. Paljud langevarjurid, sealhulgas need, kes mäletavad oma

nooruspõlves ajateenistuse hetki teenistuses VDV’s Nõukogu ajal, kasutavad seda pilti

mälestusena taeva, lennukite ja langevarjude auks. Konkreetses olukorras ei ole kaebaja oma

tegevusega mingil viisil planeerinud ega kavatsenud toetada Venemaa tegevusi Ukrainas.

Kaebaja kleebis pandi autole juba enne Venemaa sõjategevuse algust Ukrainas. Keegi ei

nõudnud varasemalt kaebajalt selle kleebise eemaldamist. Kaebaja selgitab, et on Ukraina

sõjategevuse vastu, kuid see ei tühista ära tema rahvuslikku kuuluvust. Ta tahab, et kõik riigid

elaksid omavahel sõbralikult. Kaebaja embleemis ega kaebaja suhtumine tavaelus ei ole kuidagi

andnud arusaama, et kaebaja toetab agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo toimepanemisega. Kaebuse kohaselt esineb uurimiskohustuse oluline rikkumine

ning tõendamis- ja põhjendamiskohustuse oluline rikkumine. Kaebaja juhtis tähelepanu, et

kahetsuse puudumine ei ole raskendav asjaolu. Kohtuväline menetleja jättis õigusvastaselt

menetlusisiku ütlused tähelepanuta ning seeläbi olulised asjaolud välja selgitamata. Menetleja

pole korraldanud täiendava ülekuulamist, vaid lähtus ainult menetlusisiku ülekuulamise

04.08.2024 protokollist. Menetluse isiku ülekuulamise tähelepanuta jätmise ning

uurimiskohustuse rikkumise näol on tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega.

Kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusaluse isiku õigust ennast kaitsta (VTMS § 5 p 2).

Kaebaja andis põhjalikud ütlused ja kinnitas, et pole nõus, mis talle süüks pannakse ja selle

sõnastusega, kuid menetleja lähtus väärteoasja lahendamisel väga subjektiivselt, jõudis vale

järelduseni, et embleem on ka punase tähe puudumise korral kolmandatele isikutele tajutav kui

Venemaa õhudessantvägede embleem. Rikkumise kaalu süvendab see, et menetleja ei ole

tähelepanu pööranud kaebaja selgitusele selles osas, et tema tegeleb langevarjuspordiga, samuti

kohtuväline menetleja pole pööranud tähelepanu sellele, et menetlusalune isik kohepeal

eemaldas kleepsu sõidukilt, kui isikule antud korraldus kleebis tagaklaasilt eemaldada.

Vastupidi menetleja kasutas kaebaja ütluseid väärtegu toimepanemise tõendina, kuid otsuses ei

ole selge, millele konkreetselt viitab menetleja. Lisaks sellele, ei ole selge kuidas vaatluse

protokolli koostamisel patrullpolitseinik E O jõudis järelduseni, et sõiduki vaatlemise käigus

olid tuvastatud, et mootorsõidukil tagaklaasile on kleebitud keelatud „VDV" sümboolika

kleebis, kuid antud kleepsul ei ole ühtegi sõna „VDV“ kohta. Kaebaja kaitsja juhib kohtu

tähelepanu sellele, et Ukrainas on dessantvägedes sarnane embleem nagu Venemaal. Seetõttu

on täiesti vale järeldada, et selle kleebisega toetab kaebaja Venemaa agressiivseid tegusid

Ukrainas. Eeltoodust järeldub, et menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused, mistõttu

tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlus lõpetada. Lisaks sellele otsuses on kirjas, et

arvestades, et menetlusalust isiku varasemat käitumist, kuid ei ole kirjutatud milles see seisneb.

Väärteoasja otsuses ei ole kirjas millised rikutud nõudeid oli rikutud menetlusaluse poolt. On

kirjas vaid rikkumise kirjeldus ja väärteo kvalifikatsioon. Kui pärast väärteoprotokolli

koostamist ilmneb, et väärteoprotokolli on vaja korrigeerida või täiendada, tuleb kohtuvälisel

menetlejal VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja

teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava

vastulause esitamise võimaluse. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses

toodud tõendite ring erineb väärteoprotokollis välja toodud tõenditest ning mida

väärteoprotokollis VTMS § 69 lg 2 p 7 alusel nimetatud ei ole. (Vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-84-07, p 11.). Ei ole

põhjendatud rangema karistuse määramist trahvi väljastamist summas 400 eurot. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi

tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Karistada Svetlana Gavrilova’t kes professionaalselt

tegeleb langevarjuspordiga alates 2016. aastast ning 2020. aastal omandati langevarjuri

kategooria. 2023. aastal saadi järgmine langevarjuri kategooria, mille väljastab Eesti

Langevarjuspordi Föderatsioon ning kellel on langevarjuhüpete koguarv on tänaseks 174 hüpet

ainult ühe embleemi eest summas 400 eurot on liiga range karistus. Eeltoodut arvesse võttes

leiab kaebuse esitaja, et õige ja põhjendatud on jätta maakohtu menetluse kulud (sh kaebuse

esitamise kulud) olenemata kohtumenetluse tulemusest riigi kanda. Vastupidisel korral tekitaks

riigi õigusvastane tegevus (oluliste puudustega väärteomenetlus) isikule kahju, mida talle

poleks tekkinud, kui täitevvõimu asutus oleks suutnud kohe esimesel korral menetluse

seaduspäraselt läbi viia. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteoasjade menetluskulude

jaotamisel KrMS sätteid. Kuivõrd tegemist on kohtuvälise menetleja otsuse peale tehtud

edasikaebusega (sisuliselt apellatsiooniga), siis on asjakohane kohaldada KrMS § 185 lg-st 1.

Kaebuse esitaja leiab, et kui maakohus peab minimaalselt kõrvaldama kohtuvälise menetleja

otsuse puudused, kohaldub KrMS § 337 lg 1 p 2 ning menetluskulud tuleb jätta riigi kanda.

Kaebuse esitaja taotles asja arutamist kohtuistungil. Tõendina palub kaebaja võtta väärteoasja

toimiku koopia ja kaebaja langevarjuri kategooria koopia ja langevarjuhüpete passi koopia.

3.

20.09.2024 määrusega võeti S. Gavrilova kaebus menetlusse ning arutati suulises

menetluses avalikul kohtuistungil 18.10.2024.

4. Kohtuvaidluste käigus märkis kaitsja, et T. Loginova, see politsei inspektor, kes menetles

seda asja, ei ole menetlenud seda objektiivselt. Lihtsalt jõudis kuidagi järelduseni, et on

kasutatud keelatud sümboolika VDV, kusjuures seda VDV sõnastust seal üldse ei olnud.

Objektiivne menetlemine tähendab seda, et tulebki aru saada, kas tegemist on isikuga, kes

reaalselt oli selle sümboliga tahtnud tahtlikult toetada Vene agressiooni Ukrainas või mitte.

Tegemist on isikuga, kelle harrastus on langevarjusport, temal on üle 180 hüppe, ta selgitas, kust

ta sai seda kleepsu, mis tingimustel ta sai seda kleepsu. Kui keegi talle oleks öelnud, et see on

keelatud, siis ta oleks seda maha võtnud. Kui politsei ütles kohapeal, et see on keelatud, siis ta

kohe hakkas seda maha võtma. Selle eest 400 eurot, see tähendab seda, et kuidas on võimalik

vihata enda riigi elanikke antud olukorras politsei poolt. Kas selliste asjadega riik tahab jõuda

tulemuseni, et vene rahvusest inimesed Eestis hakkavad toetama kogu Eesti poliitikat, absurdne.

Antud juhul tegemist on diskrimineerimisega, kuna venekeelne inimene kasutab sümbolit,

vaatamata sellele, et ta tegeleb langevarjuhüppega kohe 400 eurot. Vaatlusprotokoll oli

koostatud valesti, õigusnormi ei ole kirjas antud otsuses, kui ka väärteoprotokollis, kahetsuse

puudumine ei ole raskendava asjaolu. Põhimõtteliselt kogu see asi, kus politsei menetles, oli

antud juhul kahjuks vale. Tegemist ei ole isikuga, kes varem, praegu või tulevikus hakkab

toetama Vene agressiooni Ukrainas. See embleem, mis talle kingiti, see valge embleem, kus on

ainult kaks langevarjuhüppajat ja lennuk oli pandud, sest ta on tegelenud langevarjuhüpetega ja

ta on viidanud ka sellele, mis on tähtis antud juhul, et langevarjuspordiga, kus ta tegeleb on palju

inimesi eestlased, ukrainlased, venelased, kes ka tegelevad langevarjuspordiga ja mitte kellelgi

ei olnud küsimusi selle embleemi kohta, kui ta sõidukit kasutas. Arusaadav, käib sõda, see on

väga õudne ja loodame, et see kunagi lõppeb rahuga. Aga tänu sellele, et seal sõda käib, ei tohi

tavaisikut, kes üldse ei ole seotud antud teemaga karistada sellise range karistusega 400 eurot.

400 eurot see tähendab, et 4 korda käia poes. Konkreetsel momendil isik peab võtma enda

perekonda kokku, selleks et saada menetluskulud, tasuda kaitsjale vaidlustamaks seda trahvi.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja tõi välja, et seaduse muudatus, millega sätestati vastutus

KarS § 1511 lg 1 järgi jõustus, kui ta õigesti mäletab 2022. aprilli lõpus. Sellest on möödas nüüd

rohkem kui kaks aastat, see on olnud piisavalt pikk aeg seaduse muudatusega kohanemiseks ja

oma käitumise vastavusse viimiseks kehtiva seadusandlusega. Puudub igasugune alus kasutada

Vene Föderatsiooni õhudessantvägede sümbolit selgitamaks seda, et inimene tegeleb

langevarjuhüpetega. Ei saa väita, et langevarjuhüpped ja õhudessantvägi ei ole kuidagi

omavahel seotud, aga antud sümboli kasutamine praeguses kontekstis ja ajal, kui Ukrainas käib

täiemahuline sõda ei ole kuidagi aktsepteeritav. S. Gavrilova märgib oma kaebuses: "Armastus

taeva, lennukite ja pere traditsioonide säilitamise vastu - see on see mõte, mille Svetlana võttis

oma otsuse aluseks, et kleepida oma autole kleebis, millel on kujutatud kahte lennukit ja

langevarju pilt." Antud väide viitab selgelt sellele, et Svetlana kleepis selle sümboli oma

kasutuses olevale autole ise teadlikult ja tahtlikult. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

kaebaja pani talle etteheidetava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, ta pidi olema kursis,

kuidas suhtutakse Eestis Venemaa sõjapropaganda sümboolikasse ning ei ole eluliselt usutav, et

inimene, kes omab lisaks Vene Föderatsiooni kodakondsusele ka Eesti Vabariigi elamisluba

ning kes ei ela eraldatud väikese rahvastikutihedusega kohas, pole teadlik, mis Euroopas praegu

toimub ning ka sellest, milliste sümbolite avalik eksponeerimine Eesti Vabariigi ja paljude teiste

riikide territooriumilt on omandanud teistsuguse tähenduse pärast Venemaa Föderatsiooni

täiemahulise sõja algust Ukraina vastu ja just seetõttu on kohtuvälise menetleja esindaja

seisukohal, et S. Gavrilova pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning

möönis seda. Sõjapropaganda sümbolite avalik demonstreerimine ei ole kuidagi seotud taeva ja

langevarjude mälestuse hoidmisega. Vastupidi tegemist on ühega neist Vene Föderatsiooni

identiteedi osadest, millega ülistatakse Vene Föderatsiooni ja selle üleolekut oma naabrite

suhtes. Dessantvägi, mida Vene Föderatsioon peab eliitüksuseks on olnud Vene Föderatsiooni

jaoks aastakümneid oluline sümbol. Seetõttu on seos Vene Föderatsiooni dessantväe ja

rahvusvaheliste kuritegude vahel objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt täiesti ilmne. Siinkohal

menetleja rõhutab veelkord, et seos Vene Föderatsiooni dessantväe ja rahvusvaheliste

kuritegude vahel on objektiivse kõrvaltvaataja jaoks täiesti ilmne ning KarS § 1511 lg 1

kontekstis ei ole oluline, kas isikul oli eesmärk sellist tegevust toetada või mitte. Lisaks kõigele

pole menetlusalune isik taotlenud täiendavate menetlustoimingute läbiviimist. Tegelikult jääb

üleüldse arusaamatuks, milleks oleks olnud vaja korraldada täiendavat ülekuulamist, kui isik

andis algselt, kusjuures kaitsja enda sõnul põhjalikud ütlused. Samuti nähtub ütlustest, et ta on

antud sõiduki kasutaja ja tema abikaasa teenis varem aega õhudessantväes. Seetõttu peab

kaebaja suurepäraselt teadma, millist sümboolikat Vene Föderatsiooni õhudessantvägi kasutab.

Alates 2017. aastast muutis Ukraina oma dessantväe nimetust, tähtpäeva ja siniste barettide

asemel, mida kasutati seni, võeti kasutusele tumepunased. Seega ei ole Vene Föderatsiooni ja

Ukraina dessantvägedel mitte midagi ühist, seda juba vähemalt 7 aastat. Kohtuvälise menetleja

esindaja selgitab, et KarS § 1511 lg 1 kvalifitseeritava väärteo koosseis ei ole viitelise

iseloomuga ega eelda rikutud õigusnormidele viitamist. Kaebajale on tegelikult määratud

karistuseks rahatrahv summas 400 eurot, see jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmäära, talle on

määratud karistuseks 1/3 maksimaalsest. Teadagi langevarjuhüpped ei ole kõige odavam

spordiala, see tõttu on kohtuvälise menetleja esindajale arusaamatu, kuidas peaks 400 eurone

trahv tingima olulised majandusraskused kaebajal.

6. Kohtuistungil 18.10.2024 kuulati üle tunnistaja M L ning menetlusalune isik Svetlana

Gavrilova.

7. Istungil uuriti ka toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, sealhulgas väärteootsus

04.09.2024, väärteoprotokoll 04.08.2024, vaatlusprotokoll 04.08.2024 koos fototabeliga,

karistusregistri väljavõte, samuti kaebusele lisatud kaebaja langevarjuri kategooria koopia ja

langevarjuhüpete passi koopia S. Gavrilova kohta ning menetluskulude arve summas 1098 eurot

ning pilt lingiga, mis viitab eestikeelsele Wikipedia lehele, kus mh on pilt, kus on kujutatud

lippu. Samuti kaitsja poolt esitatud link ajakirjandusliku allikaga, kus on embleem, mida kasutati

Ukrainas.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis,

leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonna 04.09.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233024002314 Svetlana

Gavrilova karistuse osas KarS § 1511 lg 1 järgi tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus,

millega karistada Svetlana Gavrilovat KarS § 1511 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Muus osas tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri Narva politseijaoskonna 04.09.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

233024002314 jätta muutmata.

9. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud

küsimused. Muuhulgas peab kohus välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust

isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ja kas see

on õigesti kvalifitseeritud.

10. Esmalt kujundab kohus seisukoha, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt

on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteoprotokollis on kajastatud konkreetset rikkumist ning

neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus. Kaitsja on esitatud kaebuses

välja toonud, et kohtuväline menetleja on rikkunud uurimis- ja põhjendamiskohustust, jättes

õigusvastaselt menetlusaluse isiku ütlused tähelepanuta ja seeläbi olulised asjaolud välja

selgitamata. Kaebuses on leitud, et kuivõrd menetlusalust isikut ei kuulatud täiendavalt üle, vaid

tugineti menetlusaluse isiku 04.08.2024 ülekuulamise protokollile, siis on rikutud VTMS § 5 p 2

kohaselt menetlusaluse isiku õigust ennast kaitsta. Seejuures on kaitsja selgitanud, et selle tõttu

jõudis kohtuväline menetleja valele järeldusele embleemi keelatuse osas ning ei arvestanud

asjaolu, et menetlusalune isik tegeleb langevarjuspordiga ja eemaldas embleemi kohapeal.

Kohus leiab, et kuigi kohtuväline menetleja jõudis menetlusalusest isikust erinevale järeldusele,

siis ei tähenda see seda, et kohtuväline menetleja oleks menetlusaluse isiku seisukoha kõrvale

jätnud. Menetlusaluse isiku seisukoht ei ole kohtuvälisele menetlejale siduv ning menetlusaluse

isiku mittenõustumine tehtud otsusega ei tähenda, et kohtuväline menetleja oleks jätnud

menetlusaluse isiku ütlused tähelepanuta.

11. Täiendava ülekuulamise osas toob kohus välja, et VTMS § 65 lg 1 kohaselt füüsilisest

isikust menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse

ülekuulamisprotokolli plangil või VTMS § 69 lg 2 p 3 kohaselt väärteoprotokollis. Seejuures

menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. VTMS § 69 lg 2 p 3 kohaselt

märgitakse väärteoprotokolli põhiosas menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse

isiku ütlused on protokollitud eraldi. Seejuures on väärteoprotokollis viidatud muude tõendite ja

andmete juures, et asja juures on ka menetlusaluse isiku ütlused. Väärteoprotokollist nähtub, et

S. Gavrilovale on selgitatud VTMS § -s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi

ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Väärteoprotokolliga on

menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik, seejuures on ta

neid ka kasutanud, esitades omapoolsed selgitusi ülekuulamisel ning kaitsja kaudu kaebuse

kohtule.

12. Kohus rõhutab, et asja materjalidest on võimalik tuvastada, et menetlusalusele isikule oli

pakutud võimalust anda ütlusi ja seda oli ta ka kasutanud. Mis puudutab täiendavat

ülekuulamist, siis leiab kohus, et kuivõrd menetlusalune isik seda ei taotlenud ja kohtuväline

menetleja selleks vajadust ei näinud, siis ei ole tegemist uurimiskohustuse rikkumisega. Kohtu

hinnangul on paljasõnaline kaitsja kohtuvaidluste käigus esitatud väide, et politsei tahtis isikut

lihtsalt karistada ja ei soovinud tegelikke asjaolusid välja selgitada. Samuti leiab kohus, et ainetu

on väide, et kuivõrd Svetlana Gavrilova näol on tegemist tavaisikuga, kes pole varem sellisesse

olukorda sattunud ja kuigi väärteoprotokollis olid tema õigused kirjas, siis ei osanud ta neid

kasutada. Kohus rõhutab, et Svetlana Gavrilova on väärteoprotokolli omakäeliselt kirjutanud, et

ta sai aru enda õigustest ja otsuse kättesaamise korrast. Seega ei ole menetlusalusel isikul

võimalik tugineda asjaolule, et ta ei olnud enda õigustest teadlik. Seejuures tavaliseks,

süüteomenetluse kohta eriteadmisi mitteomavaks isikuks olemine ei anna isikule täiendavaid

õigusi.

13. Lisaks on kaitsja esitatud kaebuses välja toonud, et kohtuväline menetleja tegi

väärteootsuse, rikkudes menetlusaluse isiku õigust vastulausele, jättes selle (02.12.2021

vastulause) tähelepanuta. Kohus on asja materjalidest tuvastanud, et menetlusalune isik ei ole

vastulauset esitanud. Seejuures ei ole kaitsja ka kohtuistungil selgitanud, missugune on

kõnealune vastulause. Samuti on kohtu hinnangul kaheldav, kas kõnealuse vastulause esitamine

oli võimalik, kuivõrd vastulause esitamise kuupäevaks peaks olema 02.12.2021, mis oli mitu

aastat enne väärteo toimepanemist. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole vastulausega

seoses rikkunud põhjendamis- ega uurimiskohustust nagu seda on väitnud kaitsja.

14. Kaitsja on välja toonud, et väärteoprotokollis ei ole märgitud konkreetset õigusnormi,

mida isik oleks rikkunud, vaid on märgitud väärteo kvalifikatsioon. Kohus selgitab, et KarS §

1511 lg 1 koosseisu täitmine ei eelda eraldi õigusnormi rikkumist.

15. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja

väärtegudes.

16. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse

käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

17. Järgnevalt kontrollib kohus süüteokoosseisu olemasolu. Isiku käitumises karistatava teo

olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures

lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise

korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite

kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine,

puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10). Kohus

süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest

küljest. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud

tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

18. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.09.2024 otsusega väärteoasjas nr

233024002314 on määratud S. Gavrilovale karistuseks rahatrahv 400 eurot KarS § 1511 lg 1

alusel selle eest, et 04.08.2024 kella 19:23 paiku XXX aadressil XXX garaažide kõrval olevas

parklas ehk avalikus kohas avastatud mootorsõiduk Mazda 5 riikliku registreerimismärgiga

XXX, mille pagasiruumi tagaklaasil "VDV" embleem. Antud kujutis on sõidukist väljaspoole

nähtav. Tegemist on Vene Föderatsiooni agressiooni akti ja genotsiidi toimepanemisega

Ukrainas seotud sümboli eksponeerimisega, neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.

19. KarS § 1511 lg 1 järgi karistatakse agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo

või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid

toetaval või õigustaval viisil.

20. Kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et 04.08.2024 kella 19:23 paiku XXX aadressil

XXX garaažide kõrval olevas parklas oli mootorsõiduk Mazda 5 riikliku

registreerimismärgiga XXX. Mootorsõiduki tagaklaasil oli embleem, millelt nähtus kaks

lennukit, langevari ja langevarjur. Ka menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole eitanud, et

nimetatud ajal menetlusaluse isiku kasutuses oleva sõiduki tagaklaasile oli kleebitud embleem,

millel oli kaks lennukit ja langevarjur. Kohus märgib, et neid asjaolusid kinnitavad nii

menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused, vaatlusprotokoll koos fototabeliga kui ka

tunnistaja M L kohtuistungil antud ütlused. Nimelt on menetlusalune isik Svetlana Gavrilova

18.10.2024 kohtuistungil kinnitanud, et 4. augustil väljus ta kodust, auto oli parklas, sinna sõitis

patrull. Talle öeldi, et selline sümboolika on keelatud ja peab kleebise eemaldama. Seal oli

kujutatud kaks lennukit ja langevarjuhüppaja, mingeid viisnurki, sõnastusi seal ei olnud. See oli

neutraalset valget värvi, seda ei olnud praktiliselt näha. 04.08.2024 koostatud vaatlusprotokolli

kohaselt toimus vaatlus, kus vaadeldud objektiks on mootorsõiduk Mazda 5,

registreerimisnumbriga XXX, mis on pargitud aadressil XXX garaažide kõrval olevas parklas.

Sõiduki vaatlemise käigus oli tuvastatud, et mootorsõiduki tagaklaasile oli kleebitud keelatud

„VDV“ sümboolika kleebis, millel on kaks lennukit, langevari ja langevarjur.

Vaatlusprotokollile on lisatud fototabel, millel nähtub sõiduk reg. nr XXX, mille tagaklaasil on

embleem, millel kaks lennukit, langevari ja langevarjur. Kohus märgib, et kuigi kaitsja on

juhtinud tähelepanu, et vaatlusprotokolli on märgitud, et vaatluses osaleb M L, kelle allkiri

protokollil puudub, ei saa sellist puudust lugeda menetluslikult nii oluliseks rikkumiseks, mis

tingiks vaatlusprotokolli lubamatuks tunnistamist. Samuti on kohtuistungil tunnistaja M L

kinnitanud, et olles patrullis said väljakutse Sillamäele, kus info kohaselt oli teade, et auto

tagaklaasil on keelatud sümboolika. Väljakutsele reageerides nägi ta, et sõiduki tagaklaasil oli

kleebis, kus oli, kui tunnistaja õigesti mäletab, kaks langevarju, lennuk ja mees. Kleebis oli

sõidukist väljas nähtav.

21. Kohtu hinnangul on seega tuvastamist leidnud, et 04.08.2024 kella 19:23 paiku XXX

aadressil XXX garaažide kõrval olevas parklas ehk avalikus kohas avastatud mootorsõiduki

Mazda 5, riikliku registreerimismärgiga XXX, pagasiruumi tagaklaasil oli embleem, millel oli

kujutatud kahte lennukit ja langevarju ja langevarjurit ning kujutis oli sõidukist väljaspoole

nähtav. Kuigi kohtumenetluse pooled on ühisel seisukohal embleemi asukoha ja tuvastamisega

seotud asjaolude osas, siis on menetlusalune isik ja tema kaitsja andnud kleebitud embleemile

teise õigusliku hinnangu kui kohtuväline menetleja.

22. Riigikohus on lahendis nr 4-22-3610 p 9 leidnud, et KarS § 1511 lg 1 objektiivne

koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu: a) agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase

kuriteo või 4 sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit; b) sellise sümboli avalikku

eksponeerimist; c) agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist

või õigustamist.

23. Seega on esimeseks vaidluse aluseks aspektiks hinnang, kas kõnealune embleem on

tajutav kui agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega

seotud sümbol. Kohus märgib, et ühestki õigusaktist ei ole võimalik leida sümbolite loetelu, mis

oleksid konkreetselt seotud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude või

sõjakuritegudega toimepanemisega. Sellise loetelu puudumine on olnud seadusandja teadlik

valik, mida kinnitab karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse

seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) eelnõu

seletuskiri. Seletuskirjast nähtub, et seaduseelnõu koostamisel loobuti konkreetse sümboli

loetelu andmisest. Eelnõu 585 SE seletuskirjas on seadusandja selgitanud, et muudatus on

suuresti ajendatud asjaolust, et Venemaa Föderatsioon on selgelt kasutanud agressiooni

toimepanemisel ja selle toetamiseks erinevaid sümboleid, mida on asutud kasutama ka

agressioonis

mitteosalevate

isikute

poolt.

(https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0d840298-f8d4-450c-b266-8248ae6ee8c1/).

24. Kaebuse esitaja toob välja, et embleemil ei ole punast tähte ja samuti puudub embleemil

kiri „VDV“, seega ei ole tegu embleemiga, mis toetaks Venemaa Föderatsiooni agressiooni akti

ja genotsiidi toimepanemist. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja on välja toonud, et kuivõrd kaebaja

ja tema pereliikmed tegelevad juba aastaid langevarjuspordiga, siis on tegemist embleemiga, mis

sümboliseerib armastust taeva, lennukite ja pere traditsioonide säilitamise vastu. Vastupidiselt

on, aga kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et punase tähe embleemilt puudumine ei

muuda embleemi tähenduslikku poolt ning embleem on tajutav kui Venemaa õhudessantvägede

embleem. Kohtuväline menetleja selgitas, et kuivõrd embleemi teised osad(lennukid ja

langevari) on identsed Venemaa õhudessantvägede ametliku lipu embleemiga, siis on sarnasus

keskmisele inimesele tajutav. Seejuures rõhutas kohtuväline menetleja kohtuvaidluste käigus, et

õhudessantvägi on olnud aastakümneid Venemaa Föderatsiooni jaoks oluliseks sümboliks,

millega on sõjalist võimu demonstreeritud.

25. Kohtu hinnangul on ilmne, et kõnealusel embleemil ei ole kujutatud absoluutselt kõiki

Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede sümbolil kujutatud osasid, kuid leiab, et kujutatud

osad annavad piisava aluse, et kahte sümbolit omavahel seostada. Nimelt olid muud sümbolil

olevad osad (kaks lennukit, langevari ja langevarjur) identsed Venemaa Föderatsiooni

õhudessantvägede lipu embleemiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole määrava

tähtsusega, et mõni sümboliosa on menetlusaluse isiku kasutuses oleval mootorsõidukil olnud

embleemil kujutamata jäänud, kuna keskmine inimene tajub sümbolit kui Venemaa

Föderatsiooni õhudessantvägede sümbolit. Seda kinnitab ka asjaolu, et tunnistaja M L ütluste

kohaselt tuli väljakutse, et auto tagaklaasil on keelatud sümboolika. Seega tajus keegi kõrvaline

isik kleebist sellisena, et sellest politseid teavitada. Kohus märgib, et isegi ilma kirjutisteta on

eelnevalt tähendust omava sümboli nägemisel võimalik luua seoseid. Samuti märgib kohus, et

arvestades, et täheke (viisnurk) on Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede sümbolil

kujutatud oluliselt väiksemana, kui selle teised osad, siis ei pruugi keskmine eriteadmisteta

vaatleja erinevust esimesel pilguheidul isegi märgata. Mis puudutab asjaolu, et menetlusaluse

isikul ja tema lähedastel on kokkuleppeliselt teistsugune seos sümboli tähendusega, siis ei ole

keskmine mõistlik kõrvalvaataja sellest teadlik ning väliselt antavat hinnangut sümboli

tähendusele see ei muuda. Seega ei pea kohus põhjendatuks, et KarS § 1511 lg 1 järgi

kvalifitseeritava koosseisu tähenduses muudaks agressorriigi sümboolikale antavat hinnangut

käesoleval juhul Svetlana Gavrilova ja tema lähedaste kiindumus langevarjusporti. Kohus

rõhutab siinkohal, et vaidlus puudub selles, et kleebis, mis asus S. Gavrilova kasutuses oleval

autol, ei olnud mõne langevarjuklubi kleebis ja seega ei olnud kõrvalistele isikutele seostatav

langevarjuspordiga.

26. Lisaks peab kohus oluliseks välja tuua, et täiesti ebaoluline on kohtumenetluses kõlanud

väide, et keegi menetlusaluse isiku rahvusvahelises suhtlusringkonnas olevatest isikutest ei ole

embleemile viidanud või sellest ennast solvatuna tundnud. Tegemist on paljasõnalise väitega

ning isegi juhul, kui see nii on, siis ei vähenda kõrvaliste isikute mittesekkumine toime pandud

rikkumise tõsidust.

27. Kaitsja on välja toonud, et tegu ei saa olla keelatud sümboliga, kuna ka Ukrainas on

kasutusel olnud sarnane embleem õhudessantvägedel. Ometi on kohtuvaidluste käigus tuginedes

täiendavalt esitatud tõenditele selgunud, et Ukraina on sarnase sümboli kasutamise

õhudessantvägedega seoses lõpetanud juba aastaid tagasi ning alates 2017. aastast on Ukraina

õhudessantvägedel täielikult Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede sümbolist erinev

sümbol. Nimelt on kohtuväline menetleja esitanud tõendi, milles esitatud lingil oleva allika

kohaselt kasutab Ukraina uut sümbolit. Seega on kohtu hinnangul ainetud igasugused viited

sellele, et Ukrainas kasutatakse käesoleval ajal agressorriigi sümbolit positiivses tähenduses.

Lisaks on kohtu hinnangul varem Ukrainas kasutusel olnud sümbol erinev Venemaal

kasutatavast sümbolist mitte ainult viisnurga poolest, vaid ka selle poolest, et Venemaal

kasutuses oleval sümbolil on selgelt eristatav langevarjur, nagu ka menetlusaluse isiku kasutuses

oleval autol olnud kleebisel. Seega on menetlusaluse isiku kasutuses oleval autol olnud sümbol

seostatav justnimelt Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede sümboliga.

28. Kohus leiab, et Venemaa Föderatsiooni agressiooniga seotud sümbolit on kaebaja

eksponeerinud avalikult. Menetluspoolte vahel puudus vaidlus selle osas, kas embleemi on

avalikult eksponeeritud. Kohus selgitab omapoolt, et KarS § 1511 lg 1 teokoosseisu mõttes

tähendab vaenuliku sümboli avalik eksponeerimine seda, et see ei pea toimuma ilmtingimata

avalikus kohas. Riigikohus on taaskord lahendis 4-22-3610 p 10 selgitanud, et sümbol on

avalikult eksponeeritud siis, kui see tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata

arvule isikutele või konkretiseerimata isikutele. Arvestades, et eksponeeritav embleem oli

paigutatud mootorsõiduki tagaklaasile, siis oli see kõrvalisetele isikutele nähtav ning ei ole

võimalik tuvastada kindlat isikute ringi, kes selle embleemiga tutvuda võisid. Seega on

vaenulikku sümbolit eksponeeritud justnimelt avalikult.

29. Riigikohus on lahendis 4-22-3610 p 10 selgitanud sedagi, et seda, kas sümbol seondub

rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on

toetav või õigustav, tuleb sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse

sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega, ja viisi. Seos sümboli eksponeerimise ja

koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud,

vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest)

sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal. Seejuures ei ole vahet, kas

rahvusvaheline kuritegu, mille toetuseks või õigustuseks sümbolit avalikult eksponeeritakse, on

kohtuotsusega tuvastatud või mitte.

30. Kohus leiab, et väljaspool vaidlust on asjaolu, et Venemaa Föderatsiooni sõjategevus

Ukrainas on KarS § 1511 objektiivse koosseisu tähenduses rahvusvaheline kuritegu, mille Eesti

Vabariik on ühemõtteliselt hukka mõistnud. Venemaa Föderatsiooni relvajõudude ning sõjalise

ja poliitilise juhtkonna tegevused Ukrainas alates 24.02.2022 on Eesti Vabariigi Riigikogu poolt

tunnistatud Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks. Selline avaldus on Riigikogu poolt tehtud juba

21.04.2022.a.

(https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-vottis-vastu-avalduse-

venemaa-sojakuritegudest-ja-genotsiidist-ukrainas/). Väljaspool vaidlust on kohtu hinnangul

seegi, et sõjalist agressiooni Ukrainas teostab Venemaa Föderatsioon oma sõjaväe ja selle

üksuste abil. Üheks selliseks üksuseks on dessantväed, mida Venemaa Föderatsioon on

kasutanud mh Butšas sõjakuritegude toimepanemisel. Seega on kohus seisukohal, et avalikult

Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägedega seostatavat sümbolit eksponeerides tekib

keskmisel mõistlikul inimesel seos Venemaa agressiooni õigustamise/toetamisega. Kohtu

hinnangul pole vähetähtis seegi, et kuigi S. Gavrilova väitel on kleebis tema kasutuses oleval

autol olnud pikaajaliselt, siis avastati embleem autol 4. augustil, s.o 2 päeva hiljem kui Venemaa

Föderatsioonis tähistatakse dessantvägede aastapäeva (aastapäev 2. augustil).

31. Eeltoodut kokkuvõttes on kohtu hinnangul tõendatud, et S. Gavrilova pani toime

väärteomenetluse otsuses KarS § 1511 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo objektiivsele

koosseisule vastava teo.

32. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus

(kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona

karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 4 kohaselt on tegu pandud toime

kaudse tahtlusega, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja

möönab seda.

33. Teo subjektiivse külje osas on Riigikohus lahendis 4-22-3610 p 11 selgitanud, et ekslik

on seisukoht, et KarS § 1511 lg 1 koosseisule vastava teo toimepanijal peab olema sättes

nimetatud kuritegude toetamise või õigustamise eesmärk. Kuigi algul oli seadusandjal tõesti

soov piirata rahvusvahelise kuriteo toetamise või õigustamise karistatavus subjektiivse külje

tasandil eesmärgi, st KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetuse olemasoluga (vt seaduseelnõu 576 SE,

Riigikogu XIV koosseis, seletuskiri lk 10), siis kehtiva KarS § 1511 sõnastusest nähtub, et sellest

siiski loobuti. Sätte sõnastus ei sea mingeid erilisi tingimusi subjektiivse külje osas ning kuivõrd

tegemist on väärteoga, piisab KarS § 15 lg 3 kohaselt süüteo realiseerimiseks ka

ettevaatamatusest.

34. Kuigi süüteo realiseerimiseks piisab ka ettevaatamatusest leiab kohus, et S. Gavrilova

puhul on võimalik tuvastada objektiivsete koosseisu tunnuste täitmise suhtes vähemalt kaudne

tahtlus. Sellist seisukohta ei muuda ka asjaolu, et nii kaebaja kui ka kaitsja selgituste kohaselt oli

embleemi kasutamine suunatud langevarjuspordi armastusele. Arvestades, et sõja algusest

Ukrainas on möödunud teo toimepanemise ajaks juba üle kahe ja poole aasta, siis ei ole

võimalik kuidagi põhjendada, et menetlusalune isik ei oleks olnud teadlik Eesti Vabariigi

õigusruumis kehtivatest hoiakutest seoses Venemaa Föderatsiooni tegevuse pooldamisega.

Kõigile keskmistele kõrvaltvaatajatele on arusaadav, et Venemaa Föderatsiooni tegevusele

Ukrainas poolehoiu näitamine ei ole aktsepteeritav.

35. Kohus juhib tähelepanu, et kohtuistungil on kaebaja ise vastanud küsimusele, et kas ta

teadis, et Ukrainas on kasutusel olnud Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede sümboliga

sarnane sümbol, tunnistanud, et sai sellest teadlikuks peale seda kui oli trahvi saanud. See

tähendab, et enne trahvi saamist ei olnud kaebaja teadlik, et Ukrainas oli õhudessantvägede

sümbolina aastaid tagasi kasutatud sarnast sümbolit. Samal ajal on kaebaja tunnistanud, et

võrreldes Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede sümbolit tema mootorsõidukil olnud

kleebisega, siis on nende vahel sarnasus olemas. Ei saa tähelepanuta jätta, et kaebuse esitaja

selgituste kohaselt teenis tema mees sõjaväes õhudessantvägedes ning ta loomulikult teab,

milline on „VDV“ sümbol. Seega on selge, et kaebaja oli teadlik sarnasusest tema

mootorsõiduki tagaklaasil olnud embleemi ja Venemaa Föderatsioon õhudessantvägede sümboli

vahel. Arvestades, et isik ei olnud enne trahvi saamist enda sõnul isegi teadlik Ukrainas

kasutuses olnud sümbolist, siis ei pea kohus samuti põhjendatuks, et see teadmine oleks saanud

isiku arvamust mõjutada.

36. Seega pidas kaebaja võimalikuks ja möönis, et avaldab embleemi eksponeerimisega

toetust Venemaa Föderatsiooni armeele ja toime pandud rahvusvahelistele kuritegudele. Samuti

ei muuda sellist seisukohta ka asjaolu, et embleemi on menetlusalune isik paigaldanud tema

ütluste kohaselt juba mitmeid aastaid enne 24. veebruari 2022.

37. Kohus leiab, et S. Gavrilova pani KarS § 1511 lg 1 sätestatud objektiivsele koosseisule

vastava teo toime kaudse tahtlusega.

38. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. S. Gavrilova on süüvõimeline,

s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane

(täpsemalt – sündinuna 1968. a aprillis, oli ta teo ajal 56-aastane).

39. Eeltoodud asjaolude pinnalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku

käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti

kvalifitseeritud KarS § 1511 lg 1 järgi.

Karistus

40. Kaitsja on kaebuses korduvalt rõhutanud, et menetlusalune isik eemaldas embleemi

mootorsõiduki tagaklaasilt. Seejuures on kohtuistungil toimunud kohtuvaidluste käigus kaitsja

välja toonud, et kuivõrd menetlusalune isik eemaldas kleebise, siis ei oleks pidanud kohtuväline

menetleja teda karistama. Kohus märgib, et olenemata sellest, et isik on täitnud korrektselt

politseiametnike korraldusi, siis on täidetud süüteokoosseis. Rikkumise lõpetamine ei välista

vastutust süüteokoosseisule vastava teo toimepanemise eest. Kohus märgib etteruttavalt, et

menetlusaluse isiku käitumist rikkumise lõpetamisel saab arvestada kergendava asjaoluna, kuid

see ei too kaasa karistuse mitte mõistmist. Eelnõu 585 SE seletuskirjas on seadusandja

selgitanud, et agressiooniakti toetamine ja propageerimine normaliseerib raskemaid

rahvusvahelise õiguse rikkumisi ning loob toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või

tulevaseks toimepanekuks. See ohustab rahu ja avalikku korda ning mõjub alandavalt,

hirmutavalt ja häirivalt nii raskete kuritegude tõttu vahetult kannatanud inimestele kui ka teistele

sõjaohtu tajuvatele isikutele. (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0d840298-f8d4-

450c-b266-8248ae6ee8c1/). Arvestades eelnevat ja ka seda, et Eesti Vabariiki on asunud elama

palju Ukraina sõjapõgenikke, ei ole mõeldav, et sellist laadi rikkumistele ei reageerita ning

väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 alusel ei ole võimalik ja S. Gavrilovale tuleb mõista

karistus.

41. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

42. KarS §1511 lg 1 sätestab, et agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval

või õigustaval viisil karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. KarS §

47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peaks mõistetav rahatrahv jääma

vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 150

trahviühikut ehk 600 euro ringis. Kohtuväline menetleja on määranud trahvi alla sanktsiooni

keskmist määra – 100 trahviühikut ehk 400 eurot.

43. Subjektiivsete tunnuste poolest pani S. Gavrilova selle väärteo toime kaudse tahtlusega,

st pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda (KarS § 16 lg

4). S. Gavrilova süü suurust hinnates arvestab kohus sedagi, et embleem/kleebis tema kasutuses

oleval autol oli valget värvi, seega oli küll nähtav, aga mitte rõhutatult silmatorkav. Lisaks leiab

kohus erinevalt kohtuvälisest menetlejast, et kuivõrd Svetlana Gavrilova tegi politseiametnikega

koostööd ja olenemata enda teistsugusest seisukohast teo keelatuse osas koheselt embleemi

eemaldas, siis on põhjendatud kohaldada KarS § 57 lg 2 kohaselt seda kui kergendavat asjaolu.

S. Gavrilova nagu ka kohtuväline menetleja on märkinud, ei ole tunnistanud oma süüd väärteo

toimepanemises või kahetsenud tehtut. Puhtsüdamliku kahetsuse avaldamine on KarS § 57 lg 1

p 3 kohaselt kergendav asjaolu ning vaidlus puudub selles, et S. Gavrilova on läbivalt olnud

seisukohal, et ei ole midagi keelatut teinud ja oma süüd ei tunnista. Seega kuna kahetsust ja süü

tunnistamist ei esine, siis ei saa seda kergendava asjaoluna arvestada, kuid kohus nõustub

kaitsjaga, et isiku kahetsuse puudumine ning süü mitte tunnistamine ei ole raskendav asjaolu.

Seega kuna puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes ja esineb kergendav

asjaolu KarS § 57 lg 2 mõttes, siis tuleb kõike eelöeldut arvestades lähtuda karistuse madalamast

määrast.

44. Karistuse hindamisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk seda, kuidas on

võimalik Svetlana Gavrilovat mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Karistusregistri kohaselt ei ole Svetlana Gavriloval kehtivaid karistusi, seetõttu võib pidada

sanktsiooni alammäära kuuluvat rahatrahvi piisavaks karistuseks.

45. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Svetlana Gavrilovale tuleb mõista karistuseks

rahatrahv, mis jääb KarS § 1511 lg 1 sätestatud sanktsiooni alammäära lähedale ning seda ei

väära ka võimalikud täiendavad üldpreventiivsed kaalutlused. Seetõttu peab kohus vajalikuks

tühistada kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv suuruses 100 trahviühikut ehk 400 eurot

ning teha uus otsus, millega karistada S. Gavrilovat rahatrahviga 25 trahviühikut ehk 100 eurot.

Menetluskulud

46. VTMS § 38 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. Tulenevalt KrMS §-st 183 kannab kriminaalmenetluse lõpetamise

korral menetluskulud riik, kui KrMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kohtupraktika kohaselt tuleb

valitud kaitsja tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel arvesse võtta, kas kaitsja tehtud toimingud

on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku

suurusega (vt nt RKKKm 29.11.2019 nr 1-19-4291, p 14).

47. S. Gavrilova valitud kaitsja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks ja

riigi kanda jätmiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt tuleks kokku hüvitada 900 eurot,

millele lisandub käibemaks ehk kokku 1098 eurot. Kaitsja on lisanud ka arve kulu

tõendamiseks, millest nähtuvalt toimiku materjalidega tutvumisele kulus 1 tund ehk 150 eurot,

kaebuse koostamisele 2 tundi ehk 300 eurot, ettevalmistuseks kohtuistungile 1 tund ehk 150

eurot ja istungil osalemiseks 2 tundi ehk 300 eurot. Dokumentidest nähtuvalt on S. Gavrilovale

osutanud väärteoasja raames õigusabi WestLegal OÜ kaudu jurist Andrei Vesterinen. Kohus

leiab, et õigusabi osutamiseks kulunud tunnid on põhjendatud kulu. Kohus leiab, et ka

õigusabikulu tunnihind 150 eurot vastab kehtiva kohtupraktika ja antud kaasuse puhul mõistliku

suurusega tasule.

48. Kuna kohus tühistab väärteomenetluse otsuse S. Gavrilova suhtes ära osaliselt ning teeb

tühistatud osas uue otsuse, siis järelikult tuleb edasiselt hinnata seda, mis osas jäävad

menetluskulud S. Gavrilova enda kanda ja mis osa jääb riigi kanda. Tuleb arvesse võtta, et

kohus tühistas otsuse isiku karistuse osas ja tegi uue otsuse, kuid muus osas jättis kohus

kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Seetõttu saab järeldada, et kuna kohus osaliselt rahuldas

kaebuse, siis on põhjendatud ½ ulatuses menetluskulude hüvitamine S. Gavrilovale. Käesolevas

väärteoasjas on kohtuväliseks menetlejaks olnud Politsei- ja Piirivalveamet, mis on riigiasutus.

Seetõttu tuleb Svetlana Gavrilova valitud kaitsja tasu hüvitada riigieelarve vahenditest summas

549 eurot (1098:2) ning kanda välja mõistetud hüvitis WestLegal OÜ arveldusarvele nr XXX

nagu on taotluses palutud. Menetluskulud summas 549 eurot jätta S. Gavrilova enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik

Viru MK 23.10.2024 kohtuotsus on tühistatud osaliselt 17.12.2024 Riigikohtu otsusega.