2-24-1068/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. november 2024

Tsiviilasja number

2-24-1068

Tsiviilasi

XX hagi Osaühingu Makro Trade Baltic vastu kauba

kohaletoomise eest teenustasu võtmise lubamatuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. jaanuari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): XX (isikukood XXX)

Kostja: Osaühing Makro Trade Baltic (registrikood

10617776)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 24. jaanuari 2024. a

määrus ja saata tsiviilasi maakohtule hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. XX (hageja) esitas 21. jaanuaril 2024 Viru Maakohtule hagi Osaühing Makro Trade Baltic

(kostja) vastu, milles palus tunnistada kostja poolt kauba tellimuse kohale toomise eest

teenustasu 4 euro 99 sendi võtmine lubamatuks.

Hagiavalduse kohaselt kostja on eraõiguslik juriidiline isik, kes osutab alates 2024. a

jaanuarist Viru vangla kinnipeetavatele vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-s 1 sätestatud

kaupluseteenust. Kaup tuleb tellida e-poe kaudu. Kostja on lisanud kauba hinnale tellimuse

kohale toomise tasu 4 eurot 99 senti. Hageja leiab, et kostja rikub hageja tarbijaõigusi ja

seadust. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna kostjale õigust võtta lisaks kauba hinnale

lisanduvale 20 protsendile ka tellimuse kohale toomise eest tasu 4 eurot 99 senti. Kostja ei too

kaupa kohale üksikutele kinnipeetavatele, vaid korraga sadadele kinnipeetavatele, mistõttu ei

ole igalt kinnipeetavalt kauba kohale toomise eest tasu võtmine õigustatud ja

proportsionaalne. Hageja leiab, et maksimaalselt oleks õigustatud kauba kohale toomise

teenuse eest tasu võtmine 1 euro kinnipeetava kohta. Kostja kasutab agressiivset

kauplemisvõtet tarbijakaitseseaduse § 18 tähenduses, sest kostja teab, et hageja on

sundolukorras.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus jättis 24. jaanuari 2024. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata, kuna maakohus ei ole pädev asja

lahendama.

TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, mis on eraõigussuhtest

tulenev kohtuasi. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtute pädevuses. Maakohus

leidis, et hagi esemeks olev nõue ei ole eraõigussuhte osa. VangS § 48 lg 1 kohaselt võib

kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta

toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu

müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping.

Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti

kõrgemad. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. Justiitsministri

30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 74 lg 1 kohaselt teeb

kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all. Eeltoodu alusel on võimalik järeldada, et

hagejat ei saa lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 kohaselt tarbijaks, kuna ta kasutab

õigusaktidega sätestatud korras temale kui kinnipeetavale ettenähtud sisseostude tegemise

õigust ehk ta ei ole vaba oma õiguste teostamisel. Samuti ei ole kostja antud kontekstis isik,

kes kõigile (sealhulgas ka vanglas viibivale hagejale) vabalt oma teenuseid osutada saab. Ta

sõlmib teenuste osutamiseks küll vanglaga tsiviilõigusliku lepingu, kuid osutab oma teenuseid

vastavalt vangla sisekorraeeskirjale ja määrab oma teenuse osutamise tingimused sellega

kooskõlas. Maakohus leidis seega, et tegemist ei ole eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, vaid

tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega. Hagejal on õigus esitada avaldus

Tartu Halduskohtule.

Kuigi hagiavalduses esinesid menetlusse võtmist takistavad puudused, mida oleks võimalik

kõrvaldada, esines maakohtu hinnangul alus hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumiseks, mida kõrvaldada ei ole võimalik, mistõttu ei pidanud maakohus vajalikuks

nõuda hagejalt TsMS § 3401 lg 1 alusel puuduste kõrvaldamist.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ning võtta hagi menetlusse.

Hagi kuulub maakohtu pädevusse. Tegemist ei ole haldusasjaga. Kui maakohus kahtleb enda

pädevuses, tuleb maakohtul pöörduda Riigikohtu poole pädeva kohtu määramiseks.

MENETLUSE KÄIK

4. Maakohus jättis 9. veebruaril 2024 hageja määruskaebuse käiguta ning andis hagejale

tähtaja määruskaebuse eest riigilõivu 70 euro tasumiseks või nõuetekohase menetlusabi

taotluse ja majandusliku seisundi teatise esitamiseks.

5. Hageja esitas 9. veebruaril 2024 vastuväite, milles märkis, et ta esitas menetlusabi taotluse

koos hagiavaldusega. Hageja ei saanud aru, mis riigilõivu ja menetlusabi taotlust talt

küsitakse. Hageja edastas kohtule määruse, mille alusel anti hagejale varasemalt menetlusabi.

6. Maakohus jättis 22. veebruaril 2024 hageja taotluse menetlusabi andmiseks rahuldamata ja

andis hagejale täiendava tähtaja määruskaebuse eest riigilõivu 70 euro tasumiseks.

7. Hageja esitas 4. märtsil 2024 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse,

millega maakohus jättis tema menetlusabi taotluse rahuldamata, ning teha uus määrus, millega

vabastada hageja riigilõivu tasumisest.

8. Ringkonnakohus tühistas 16. augustil 2024 maakohtu 22. veebruari 2024. a määruse ja

saatis tsiviilasja samale maakohtule hageja määruskaebusega seotud menetlustoimingute

tegemiseks tagasi.

9. Maakohus rahuldas 27. septembril 2024 hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja

määruskaebuse eest riigilõivu tasumisest.

10. Maakohus edastas 23. oktoobril 2024 määruskaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule.

Maakohus ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ning märkis, et olukorras, kus

maakohus on keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest ja hageja enne maakohtusse

pöördumist ei ole halduskohtusse pöördunud, siis kohane menetluskäik on hageja poolt

halduskohtule avalduse esitamine, mille tegemisel saab halduskohus kaaluda Riigikohtu

erikogule pädeva kohtu määramise taotluse esitamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.

12. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, leides et

maakohus ei ole pädev asja lahendama.

Riigikohus on selgitanud, et vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale

võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja

kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalik-

õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale

üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja

hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle

alluvad maakohtule (RKEKo 31.01.2013, 3-3-1-48-12, p 10). Õigussuhe vangla kauplust

pidava äriühingu ja kinnipeetava vahel on eraõiguslik ning sellest tulenevad vaidlused, sh

vaidlus tellitud kauba kättetoimetamise tasu üle, vaadatakse TsMS § 1 lg 1 kohaselt läbi

tsiviilkohtumenetluses (s.o maakohtus).

Ringkonnakohus jääb 16. augusti 2024. a määruses väljendatud seisukoha juurde, et

hagiavaldusest ei ole praegusel juhul selgelt aru saada, mis on hageja nõue, s.o kas hageja

soovib millegi tuvastamist või 4 euro 99 sendi väljamõistmist. Hagiavaldusest ei ole ka aru

saada, kas hageja soovib esitada nõudeid hageja ja kostja vahelisest võlasuhtest tulenevalt

(näiteks põhjusel, et hageja tellis kostjalt kauba ja pidi maksma selle kohaletoimetamise eest 4

eurot 99 senti) või ainuüksi seetõttu, et kostja on kehtestanud kauba kohale toomise tasuks 4

eurot 99 senti (tuvastusnõue). Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud

hagiavalduse puuduste tõttu jätma hagi TsMS § 3401 lg 1 alusel esmalt käiguta. Maakohus ei

saanud enne hagiavalduse käiguta jätmist otsustada, kas maakohus on pädev asja lahendama.

Samuti ei ole enne hagiavalduse käiguta jätmist võimalik hinnata seda, kas hagi on õiguslikult

perspektiivikas.

13. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)