1-24-6528/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-6528

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. novembril 2024 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-6528

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk

Zemfira Lampmann

Kriminaalasi

Sergei Skrabutenas süüdistatuna KarS § 120 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Merit Ratnik

Süüdistatav

Sergei Skrabutenas – isikukood 37307102235, xxxx

kodanik, elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht S OÜ

(xxxx), e-post:

xxxx, telefon xxxx, xxxx,

varem

kriminaalkorras karistatud.

Kaitsja

Yaroslav Radziwill

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Sergei Skrabutenas KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 5 kuud.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Sergei

Skrabutenas ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxxx;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. ei tarvita alkoholi;

8. osaleb kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on

süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 15.03.2024-16.03.2024, s.o 2 päeva.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Sergei Skrabutenas katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS §-s 75 sätestatud

kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista Sergei Skrabutenaselt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1230 eurot

ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 204,96

eurot riigituludesse.

Kohustada Sergei Skrabutenast tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 119,58 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1434,96 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99924700031835. Selgitusse võib märkida: „Sergei Skrabutenas,

kriminaalasi 1-24-6528, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Jätta kaitsjatasu summas 43,92 eurot riigi kanda

Välja mõista Sergei Skrabutenaselt kannatanu A. M. kasuks mittevaralise kahju

hüvitiseks 400 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele xxxx Xxxx AS-is.

Asitõendid:

-

2 DVD-plaati (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja

materjalide juurde;

-

paberkotis lõhkeseadeldist meenutav ese, valge juhe punase nupuga, musta värvi

teibirull (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

musta värvi Samsung telefon (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada Sergei

Skrabutenasele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Sergei Skrabutenast süüdistatakse selles, et tema 15.03.2024 kella 11.22 ajal sisenes

aadressil xxxx asuva H OÜ kontoriruumi ning näitas talle vastu tulnud kannatanule A. M.ile

valges kilekotis olevat lõhkeseadeldise taolist eset ning ütles talle, et ta tahab anda M üle asja.

A. M. tundis ohtu enda elule ja tervisele ning tundis ähvardust reaalsena, kuivõrd kilekotis

olev ese nägi välja nagu reaalne lõhkeseadeldis, see piiksus intervallidega nagu pomm, selle

peal olid numbrid, juhtmed ja teip.

Seega pani Sergei Skrabutenas toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

tervisekahjustuse tekitamise või tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta

ähvarduse täideviimist.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Sergei Skrabutenase, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.11.2024 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sergei Skrabutenase süüdi tunnistamist KarS § 120 lg 1

järgi ja tema karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses

viibitud aeg 15.03.2024-16.03.2024, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks

mõista 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus 4 kuud

28 päeva vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui Sergei Skrabutenas ei pane 1 aasta

pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle

KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille

kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Sergei Skrabutenasele käitumiskontrolli ajaks kohustus

mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise

asjaolusid ning süüdlase isikut, on Sergei Skrabutenas kohustatud käitumiskontrolli ajal

osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on

süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine

Asitõendid

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada

tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest

valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse

või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS

§

126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule

või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja

võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KarS § 83 lg-st 1 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 2 ja 4 otsustab kohus kriminaalasjas

olevate asitõenditega järgmist:

-

2 DVD-plaati (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide

juurde;

-

paberkotis sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud lõhkeseadeldist meenutav ese,

valge juhe punase nupuga, musta värvi teibirull (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja

hävitada;

-

musta värvi Samsung telefon (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada Sergei

Skrabutenasele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1230 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu

204,96 eurot riigituludesse.

Kaitsjatasu summas 43,92 eurot jätta riigi kanda

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik