3-24-3100/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-3100

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – X

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Asendada kohtumääruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 12. novembril 2024 edastatuna Riigikohtust X (taotleja) riigi

õigusabi taotlus koos majandusliku seisundi teatisega. X põhjendab taotluse esitamist sellega, et

ta soovib isikute, kes on toime pannud genotsiidi ja muud inimsusevastased kuriteod, vastutusele

võtmist. Probleemi kirjeldusena, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi vajab, toob taotleja välja,

et riik on toime pannud genotsiidi ja muud inimsusevastased teod ning selle eest tuleb välja

mõista hüvitis. Taotleja soovib menetluse viia Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) ja

Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse.

2. Tartu Halduskohus jättis 13. novembri 2024. a määrusega X riigi õigusabi taotluse käiguta,

paludes taotlejal selgitada, millise kohtuasjaga seoses ta EIK-i poole pöördumiseks riigi õigusabi

soovib.

3. X edastas 13. novembril 2024 kohtule vastuse, milles märgib, et ta soovib EIK-i poole

pöörduda seoses vaidlusega asjas nr 3-24-776. Taotleja märgib vastuses järgmist. 12. novembril

2024 keeldus kolmanda astme kohus asja menetlusse võtmast. Kuna teadaolevalt lahendab

Rahvusvaheline Kriminaalkohus genotsiidi ja inimsusevastaseid kuritegusid, siis pöördus taotleja

ühtlasi ka vastava kohtu poole. Taotleja leiab, et genotsiidi on toime pandud alates 2014. aastast

ning palub kohtul määrata asjas vandeadvokaat (hüvitamise kohustuseta), et viia asi EIK-i.

3-24-3100

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus mõistab, et X soovib riigi õigusabi, et pöörduda kaebusega Rahvusvahelise

Kriminaalkohtu ning EIK-i poole.

5. Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ning sellise õigusabi saamise tingimused ja kord on

sätestatud RÕS-s. RÕS § 4 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule

riigi kulul õigusteenuse osutamine samas seaduses sätestatud alustel ja korras. Riigi õigusabi

seaduse alusel antakse riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule seoses menetlusega Eesti

kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti

kohtu pädevuses, kui sama seaduse 7. peatükis ei ole ette nähtud teisiti (RÕS § 4 lg 2).

Riigi õigusabi antakse RÕS-i alusel seega eelkõige Eestis esindamiseks ning Eesti kohtute

pädevuses olevates asjades. Erandid on sätestatud RÕS 7. peatükis. Nimetatud peatükist ei nähtu,

et RÕS-i alusel oleks võimalik anda isikule riigi õigusabi seoses sooviga pöörduda

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole. Seega ei ole taotlejale sellel eesmärgil RÕS-i alusel riigi

õigusabi andmine võimalik. Lisaks nähtub taotleja 13. novembri 2024. a vastusest, et ta on juba

ise vastava kohtu poole pöördunud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus RÕS § 4 lg-le 2 tuginedes X taotluse riigi õigusabi saamiseks

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole pöördumiseks rahuldamata.

6. X taotleb riigi õigusabi ka põhjusel, et ta soovib seoses haldusasja nr 3-24-776 menetlemisega

pöörduda hüvitise saamiseks EIK-i poole.

6.1. Kui taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse

lahendamiseks, kuuluks riigi õigusabi taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 37 lg-le 2 ja § 10 lg-

le 31 halduskohtu pädevusse (Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-3011,

p-d 4-6).

6.2. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab

sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi

kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-lt, kui tema

kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde

kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti

riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei

oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse

vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi

riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates.

6.3. Haldusasja nr 3-24-776 toimikust ilmneb, et selles asjas on haldus- ja ringkonnakohus

jõudnud järeldusele, et X nõudeid sundravi määramisega tekitatud kahju, sundravil viibimise ajal

tervishoiuteenuse töötajate poolt tekitatud kahju, kriminaalmenetluses auto äravõtmisega

tekitatud kahju ning Võru Linnavalitsuselt kui eestkostjalt kahju hüvitamiseks ei ole pädev

lahendama halduskohus. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 2. juuli 2024. a määrusega

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. septembri 2024. a

määrusega rahuldamata määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Riigikohus jättis 12.

novembri 2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.

2(3)

3-24-3100

6.4. Kohus leiab, et taotleja ei ole läbinud kahju hüvitamise nõuete osas, millega ta pöördus

halduskohtusse, ammendavalt kohtulikke õiguskaitsevõimalusi. Nimelt ei ole kaebaja läbinud

kohtumenetlust eelpool kirjeldatud kahju hüvitamise nõuete lahendamiseks pädevas kohtus.

Kuigi taotleja on läbinud kolmeastmelise kohtumenetluse kohtupädevuse küsimuses (haldusasi nr

3-24-776), ei ole tema esitatud kahju hüvitamise nõuete sisulist menetlemist toimunud. Nagu

kohtud on taotlejale selgitanud, tulnuks tal oma kahjunõuded esitada vastavalt tsiviil- ja

süüteoasju lahendavale kohtule (esimeses astmes maakohus). Halduskohtu hinnangul ei ole seega

täidetud EIK-i pöördumise eeldus ning riigi õigusabi andmise eeldused vastavalt RÕS § 37 lg-le

3.

6.5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks EIK-i pöördumiseks

RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata.

7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

3(3)