2-24-13043/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-13043

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13.11.2024. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Kristiina Kask

Tsiviilasja number

2-24-13043

Tsiviilasi

P.Q`i hagi H.P`i vastu elatise muutmise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: P.Q (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxx; e-post:XXX);

Hageja lepinguline esindaja: S.H (e-post: XXX);

Kostja: H.P (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxx);

Kostja seaduslik esindaja: U.Z (isikukood XXX;

elukoht xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; e-post:

XXX)

Kohtuistungi aeg

12.11.2024. a

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja P.Q`i ja kostja H.P`i (seadusliku esindaja U.Z kaudu) vahel

12.11.2024. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel

tingimustel:

1.1.Pooled lepivad kokku, et muudavad Tartu Maakohtu 07.09.2020. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11527 kinnitatud kompromissi, mille kohaselt

tasub P.Q H.P-le kuni tema täisealiseks saamiseni elatist 292 eurot kuus,

kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära, millest on maha arvatud pool H.P-le igakuselt makstavast

lapsetoetusest, selliselt, et alates 03.05.2024.a P.Q H.P-le elatist ei maksa.

1.2.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.3.Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse

peale määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-13043 menetlus P.Q`i hagis H.P`i vastu elatise

muutmise nõudes.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebe kord

Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle

pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.Q esitas 29.08.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse H.P`i vastu elatise muutmise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt on H.P P.Q`i ja U.Z ühine alaealine laps, sündinud

22.10.2007. a. Tartu Maakohtu 07.09.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11527

kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt tasub P.Q lapsele H.P-le alates 10.08.2020. a

kuni lapse täisealiseks saamiseni elatist 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on maha arvatud pool H.P-le

igakuiselt makstavast lapsetoetusest. Võrreldes kohtumääruse tegemise ajaga on aga

elulised asjaolud oluliselt muutunud. Kui kohtumääruse tegemise hetkel oli lapse H.P`i

püsiv elukoht ema U.Z juures, siis alates 03.05.2024. a on lapse alaliseks elukohaks isa

P.Q`i elukoht. Kuivõrd laps on asunud alaliselt elama hageja juurde, täidab hageja oma

ülalpidamiskohustust lapse suhtes vahetult kulutusi tehes, tasudes ainuisikuliselt lapse

eluasemekulude, toidu, rõivaste, meelelahutuse ja kooliga seotud kulutuste eest.

Eeltoodust lähtuvalt puudub hagejal igasugune kohustus anda lapsele ülalpidamist elatise

maksmise teel ning hageja taotleb kohtult Tartu Maakohtu 07.09.2020. a kohtumääruse

muutmist, vähendades hageja poolt kostjale makstava elatise suurust nullini.

2. Kohus võttis hagi 06.09.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostja seaduslikku

esindajat, U.Z-i, hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja

hagimaterjalide temale kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostja

seaduslikule esindajale elektrooniliselt kätte 16.09.2024. a. Kostja esindaja kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.

3. 12.11.2024. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid hageja P.Q ja kostja

seaduslik esindaja U.Z.

Kostja esindaja avaldas, et ta ei esita hagile vastuväiteid ja on nõus, et alates ajast, kui laps

elab hageja juures, hageja elatist maksma ei pea. Pooled pidasid läbirääkimisi ja sõlmisid

elatise muutmise osas kompromissi, mis protokolliti.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise.

Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6

kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe

notariaalset tõestamist.

- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda

elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud.

TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS

§ 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku

leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale

määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab

kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Käesoleval juhul leppisid pooled kompromissiga kokku, et poolte menetluskulud jäävad

poolte endi kanda. Seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele

ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik