2-24-15979/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. november 2024

Tsiviilasja number

2-24-15979

Tsiviilasi

Unitree Capital OÜ-le trahvi määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 1. oktoobri 2024. a

määrus nr Ä 10198403 / M3

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Unitree Capital OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Unitree Capital OÜ

(registrikood 12713277), seaduslik esindaja Kaspar Jänes

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 1.

oktoobri 2024. a määrus nr Ä 10198403 / M3. Saata

tsiviilasi Tartu Maakohtu registriosakonnale tagasi

Unitree Capital OÜ-le 2023. a majandusaasta aruande

seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise

eest trahvi määramise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud

menetluskulud Unitree Capital OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 3 ja §

601 lg 8).

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu registriosakond andis 10. juuli 2024. a määrusega Unitree Capital OÜ-le

(äriühing) 2023. a majandusaasta aruande esitamiseks tähtaja 30 päeva määruse

kättetoimetamisest. Äriühing kohtu määratud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei

esitanud.

2. Tartu Maakohtu registriosakond määras 1. oktoobri 2024. a määrusega nr Ä 10198403 / M3

äriühingule 2023. a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata

jätmise eest rahatrahvi 200 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Äriühing esitas registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub

registriosakonna määruse tühistada ja pikendada majandusaasta aruande esitamise tähtaega

kuni 1. novembrini 2024.

Majandusaasta aruande esitamine viibib audiitori ülekoormuse tõttu. Majandusaasta

aruandega hilinemine on esmakordne. Äriühing on hoidnud registriosakonda kursis.

Majandusaasta aruande esitamise tähtaega pikendati 30. septembrini 2024, seda kuupäeva

soovis audiitor ja see oli äriühingule üllatuseks, et sellest neile ei piisa. Äriühing kontakteerus

26. septembril 2024 uuesti registriosakonnaga ja palus tähtaega pikendada kuni 20. oktoobrini

2024. Registriosakonna vastuse kohaselt määratakse trahv automaatselt ja tähtaega ei ole

enam võimalik pikendada. Soovitati esitada määruskaebus. Osadele äriühingutele on tähtaega

pikendatud koheselt kuus kuud, mitte kolm kuud.

4. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle TsMS § 663 lg 6 alusel

lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.

5. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu

Maakohtu registriosakonna määrus tuleb menetlusõiguse normide oluliste rikkumiste tõttu

määruskaebuse põhjendustest sõltumata tühistada ja tsiviilasi tuleb saata registriosakonnale

tagasi äriühingule 2023. a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul

esitamata jätmise eest trahvi määramise otsustamiseks (TsMS § 656 lg 1 p-d 3 ja 5 ja § 659).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 656 lg 1 p-de 3 ja 5 kohaselt esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus lahendas asja ebaseaduslik

kohtukoosseis, muu hulgas kohtukoosseis, kuhu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast

taandama (p 3) või ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja

ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (p 5). Viidatud norm kohaldub TsMS §

659 järgi ka määruskaebuse läbivaatamisel.

8. Kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul

majandusaasta aruannet, võib registripidaja määrata talle ilma hoiatusmäärust tegemata TsMS

§-s 601 nimetatud trahvi korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse

täitmiseni (ÄRS § 57 lg 1). Äriregistripidaja on ÄRS § 5 lg 1 järgi Tartu Maakohtu

registriosakond. Tegemist on seega kohtu peetava registriga. Kohtu peetavasse registrisse

saab kandeid ja registri pidamise alaseid määruseid, sh trahvimääruseid, teha kohtunik või

kohtunikuabi (TsMS § 595 lg 1). See tähendab, et äriregistripidaja, s.o Tartu Maakohtu

registriosakonna, nimel on õigustatud trahvimääruseid tegema üksnes kohtunikud ja

kohtunikuabid, kes on vastavatesse ametitesse nimetatud seaduses sätestatud korras (vt PS §

147 ja kohtute seaduse §-d 47–60 ja §-d 114–124).

Kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus TsMS § 464 lg 2

kolmanda lause järgi vormistada kirjalikult eesti keeles ja määruse tegija (või tegijate) poolt

allkirjastada. See kehtib ka hagita menetluses tehtavate kohtumääruste kohta, kui seadus ei

näe ette teisiti (TsMS § 478 lg 1 teine lause). Äriregistripidaja tehtav trahvimäärus on

määruskaebe korras vaidlustatav (ÄRS § 57 lg 1 ja TsMS § 601 lg 8).

9. Tartu Maakohtu registriosakonna 1. oktoobri 2024. a määrusest ei nähtu, et selle oleks

teinud kohtunik või kohtunikuabi. Määrusel ei ole kohtuniku ega kohtunikuabi nime ega

allkirja. Määrusel on üksnes Tartu Maakohtu digitaalne e-tempel, mis on dokumendile pandud

1. oktoobril 2024 kell 04.06 (seega väljaspool kohtu tavapärast tööaega). E-tempel ei

võimalda tuvastada kohtumääruse koostanud isikut.

Määruskaebuse kohaselt on registriosakond avaldaja taotlusele tähtaja pikendamiseks

vastanud, et trahv määratakse automaatselt ja enam ei ole võimalik tähtaega pikendada. Kuigi

kirjavahetust registriosakonnaga ei ole määruskaebusele lisatud, annavad eelnevalt välja

toodud asjaolud alust arvata, et 1. oktoobri 2024. a trahvimäärus on koostatud

automatiseeritult selleks loodud arvutiprogrammi või infosüsteemi vahendusel.

Ringkonnakohus rõhutab, et kehtiv õigus ei võimalda koostada registripidajal majandusaasta

aruannete esitamata jätmise eest trahvimäärusi automatiseeritult.

Eelmärgitust järeldub, et äriühingule trahvi määramist ei ole otsustanud kohtunik ega

kohtunikuabi, vaid trahv on 1. oktoobri 2024. a määrusega määratud automatiseeritult. Seega

ei ole lahendit teinud õiguspärane kohtukoosseis. Vaidlustatud määrus kuulub TsMS § 659 ja

§ 656 lg 1 p 3 järgi määruskaebuses märgitud asjaoludest ja põhjendustest sõltumata

tühistamisele.

10. Trahvi ja selle suuruse määramine on ÄRS § 57 lg 1 ja 2 ning TsMS § 46 lg 1 järgi

kohtuniku või kohtunikuabi kaalutlusotsus. Trahvi määramise määruses peavad seega olema

kirjas kõik asjaolud, mida kohtunik või kohtunikuabi on trahvi määramisel kaalunud (TsMS §

465 lg 2 p 8). Trahvi määramisel tuleb muu hulgas arvestada, mitu korda on majandusaasta

aruanne tähtaegselt esitamata, kui pikk aeg on möödunud majandusaasta aruande esitamise

tähtpäevast ning muid olulisi registripidajale teadaolevaid asjaolusid (ÄRS § 57 lg 2). TsMS

§-s 601 sätestatud trahv ei ole karistus, vaid tsiviilkohtumenetluslik sunnivahend, mis peab

lõppastmes tagama kohustuse täitmise. Trahvimise eesmärk on saavutada see, et puuduolev

majandusaasta aruanne esitatakse (vt V. Kõve jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2018, § 601 komm. 3.2.5 ja 3.2.4.1).

Trahvi määramisel tuleb seega mh kaaluda, kas trahvi määramine saab viia trahvi määramise

eesmärgi realiseerumiseni, s.o majandusaasta aruande esitamiseni. Selleks, et teada saada, kas

on asjaolusid, milles tulenevalt on alust arvata, et trahvi määramine ei viiks nagunii

majandusaasta aruande esitamiseni, on põhjendatud teha trahvihoiatus, vaatamata sellele, et

ÄRS § 57 lg 1 võimaldab trahvi määrata ka hoiatust tegemata. Kui trahvihoiatus on tehtud,

tuleb trahvi määramisel arvestada muuhulgas nende asjaoludega, millega äriühing on

registripidajale põhistanud seda, miks tal ei ole võimalik majandusaasta aruannet esitada

(TsMS § 601 lõiked 3–5). Trahvi suuruse määramisel tuleb arvestada, et trahvi saab reeglina

määrata kuni 3200 euro ulatuses (TsMS § 46 lg 1 esimene lause). Ringkonnakohus märgib, et

kehtivas õiguses ei ole enam registripidaja määratava trahvi suuruse alammäära, vaid üksnes

ülemmäär. ÄS § 71 lg 21, mis nägi trahvi alammäärana ette 200 eurot, on alates 1. veebruarist

2023 kehtetu. Trahvi määramisel ei ole seega enam põhjendatud lähtuda sellest, et trahvi

suurus peaks olema vähemalt 200 eurot. Trahvi suurust määrates tuleb arvestada isiku varalist

seisundit ja muid asjaolusid (TsMS § 46 lg 1 teine lause).

Määratava trahvi suurus sõltub seega konkreetse tsiviilasja asjaoludest ja seda tuleb trahvi

määramisel põhjendada. Trahvimäärus, milles ei ole kirjas ühtegi kaalutlust, mille alusel on

trahv ja selle suurus määratud, on TsMS § 656 lg 1 p 5 mõttes olulises osas põhjendamata.

11. Ringkonnkohus ei saa trahvimääruse põhjendusi puudutavat olulist puudust ise

kõrvaldada. Esiteks tuleneb ülalviidatud trahvi määramise sätetest, et kaalutlusõigust tuleb

kohtul teostada juba trahvi ja selle suuruse määramisel, seda ei saa asuda esmakordselt

tegema alles trahvi tühistamise üle otsustamisel. Vastasel juhul peaks isik, kellele kohus teeb

trahvi, trahvimise aluseks olevate kohtu kaalutluste teadasaamiseks esitama määruskaebuse ja

maksma selle eest riigilõivu. Teiseks, olukorras, kus ringkonnakohus märgib esimest korda

kaalutlused, mis on trahvi ja selle suuruse määramise aluseks, kaotab isik talle seadusega

antud kaebeõiguse vaidlustada trahvi ja selle suuruse määramise aluseks olevat

kaalutlusotsust. Seadusandja näeb ette, et trahvitud isik võib esitada trahvimäärusele

määruskaebuse. Samas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa

Riigikohtule kaevata (TsMS § 601 lg 8). See tähendab, et kui maakohus ei märgi

trahvimääruses kaalutlusi, mis on trahvi ja selle suuruse määramise aluseks, ning seda teeb

esmakordselt ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel, kaotab isik sisuliselt võimaluse

määratud trahvi vaidlustada.

Trahvimäärus, milles ei ole kirjas ühtegi kaalutlust, mille alusel on trahv ja selle suurus

määratud ja mis on seetõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 mõttes olulises osas põhjendamata, kuulub

seega määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata tühistamisele

(TsMS § 659 ja § 656 lg 1 p 5).

12. Tartu Maakohtu registriosakonna 1. oktoobri 2024. a määrusest ei nähtu ühtegi kaalutlust,

mille alusel on trahv ja selle suurus määratud. Seega on vaidlustatud määrus TsMS § 656 lg 1

p 5 mõttes olulises osas põhjendamata. Ülaltoodut arvestades kuulub vaidlustatud määrus

seega ka TsMS § 659 ja § 656 lg 1 p 5 järgi määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud

asjaoludest olenemata tühistamisele.

13. Ringkonnakohus saadab eeltoodust tulenevalt tsiviilasja TsMS § 659 ja § 656 lg 1 p-de 3

ja 5 alusel Tartu Maakohtu registriosakonnale tagasi. Tartu Maakohtu registriosakonnal tuleb

asja uuel läbivaatamisel otsustada äriühingule trahvi määramine selleks seaduses sätestatud

kohtukoosseisus, s.o kohtuniku või kohtunikuabi poolt, ning teostada trahvi ja selle suuruse

määramisel kaalutlusõigust, sh kajastada trahvimääruses trahvi ja selle suuruse aluseks olevad

kaalutlused.

14. ÄS § 179 lg 4 järgi esitatakse majandusaasta aruanne äriregistrile kuue kuu jooksul

arvates majandusaasta lõppemisest. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on seadusest

tuleneva tähtajaga, mida kohtul ei ole võimalik pikendada. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul

võimalik rahuldada äriühingu taotlust majandusaasta aruande esitamise tähtaja

pikendamiseks. Kui äriühing on registripidajale põhistanud seda, miks tal ei ole võimalik

majandusaasta aruannet tähtaegselt esitada, on registripidajal võimalik seda äriühingule trahvi

määramisel arvestada, sh trahvi määramine edasi lükata. Ringkonnakohus märgib, et äriühing

ei ole ka enda soovitud täiendava tähtaja jooksul 2023. a majandusaasta aruannet esitanud.

Äriregistrist nähtub, et äriühingu 2023. a majandusaasta aruanne on endiselt esitamata.

15. Määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jäävad äriühingu kanda, kuna ta on

asjas ainuke menetlusosaline (TsMS § 601 lg 7).

Määruskaebuse esitajal on õigus saada määruskaebuse eest tasutud riigilõiv tagasi (TsMS §

150 lg 1 p 5). Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb

märkida pangakonto number, millele riigilõivu tagastamist soovitakse, ja pangakonto

omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust,

millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150

lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)