2-24-12800/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2024, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-12800

Tsiviilasi

Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu avaldus I T

vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Avaldusest loobumise vastuvõtmine, menetluse

lõpetamine

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu

(registrikood

80265215),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Roman Golovenko

Puudutatud isik: I T (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu avaldusest loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-12800 menetlus.

3. Jätta menetluskulud I T kanda.

4. Mõista I T Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu kasuks välja

menetluskulud 333 eurot.

5. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu taotlus avalduselt tasutud

poole riigilõivu tagastamiseks.

6. Tagastada Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistule pool avalduse esitamisel

tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot ja kanda see Kohtla-Järve linn, Uus tn 9

korteriühistu pangakontole nr XXX (Swedbank AS).

7. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel selle tegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1, § 660 lg 1

ja § 661 lg-d 1 ja 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu (avaldaja) esitas 24. augustil 2024 Viru

Maakohtule avalduse I T (puudutatud isik) vastu, milles palub välja mõista võla 484,70 eurot

ning viivise alates 24. augustist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteri asukohaga XXX omanik. Puudutatud isik on

avaldajale võlgu ajavahemikul juuni 2023 - juuli 2024 majandamiskulude tasumisega.

2. Puudutatud isik avaldusele ei vastanud.

3. Avaldaja esitas 23. oktoobril 2024 avaldusest loobumise avalduse ja palub menetluse

lõpetada. Puudutatud isik tasus avaldajale võla 7. oktoobril 2024. Avaldaja palub mõista

puudutatud isikult välja menetluskulud 333 eurot (sh riigilõiv 25 eurot, esindajakulud 305

eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot). Avaldaja palub tagastada avalduselt

tasutud riigilõivust pool, s.o 25 eurot.

4. Puudutatud isik avaldaja 23. oktoobri 2024 avalduse osas seisukohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

6. Kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel

asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab

korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi

õigusi ja kohustusi (TsMS § 613 lg 1 p 1). Hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1).

7. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1 esimene lause). Kohus ei ole avaldust lahendanud.

Seega võib avaldaja avaldusest loobuda. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab

tsiviilasja menetluse (TsMS § 429 lg 1 teine lause).

8. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama

puudutatud isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Menetluse lõpetamisel

avaldusest loobumise vastuvõtmisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS §

432).

9. Kohus rahuldab avaldaja taotluse tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25

eurot. Avaldaja tasus avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohus tagastab avaldajale 25 eurot (50÷2)

TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel taotluses märgitud pangakontole.

10. Kohus jätab TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 ning § 477 lg 1 alusel menetluskulud puudutatud

isiku kanda, kuivõrd avaldaja loobus avaldusest seetõttu, et puudutatud isik tasus võla pärast

avalduse kohtule esitamist.

11. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Avaldaja menetluskuludeks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 25 eurot, õigusabikulud

305 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulud 3 eurot.

12. Avaldaja tasus avalduselt riigilõivu 50 eurot ning taotles kohtult sellest poole

tagastamist. Kohus leiab, et seega on ülejäänud pool riigilõivu (25 eurot) põhjendatud ja

vajalik menetluskulu. Samuti on menetluskuluna põhjendatud ja vajalik dokumentaalse tõendi

(kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõte) saamise kulu 3 eurot.

13. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise

esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p

13).

Kohus leiab, et avaldaja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 122 eurot (sh käibemaks), ei

ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.

veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Avaldaja esindaja osutas avaldajale õigusabi kokku 2,5 tundi, s.o 24. augusti 2024 avalduse

koostamine (2 tundi) ja 23. oktoobri 2024 avalduse koostamine ja esitamine (0,5 tundi).

Kohus leiab, et esindaja ajakulu avalduse menetlemisel on tsiviilasja keerukust, mahukust ja

sisu arvestades põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane

ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega mõistab

kohus esindaja kulud välja käibemaksuga.

14. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatult isikult avaldaja kasuks

menetluskulude katteks välja 333 eurot (25 + 3 + 305).

(digitaalselt allkirjastatud)