2-23-8876/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

13. november 2024

Tsiviilasja number

2-23-8876

Tsiviilasi

X.Y hagi I.T vastu A P testamendi tühisuse tuvastamise

nõudes

Hagihind

Hagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Raul Ainla

Kostja I.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Helen

Hääl

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tuvastada A P (isikukood xxx) 31. oktoobri 2022. a testamendi tühisus.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista I.T-lt X.Y kasuks menetluskuluna välja 3262

eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3262 eurot) tuleb tasuda

viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel 19.06.2023. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise

abinõud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-23-8876

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Harju Maakohtu menetluses on X.Y hagi I.T vastu A P 31.10.2022. a testamendi tühisuse

tuvastamise nõudes. Hageja taotleb tuvastada A P 31.10.2022 testamendi tühisus.

Hagiavalduse kohaselt on hageja A P (isikukood xxx, surnud xxx, edaspidi pärandaja või testaator)

tütar ja seega seadusjärgne pärija. A P koostas 31.10.2022 koduse omakäeliselt kirjutatud testamendi,

millega pärandas oma vara, korteri aadressil Xxx kostjale (oma tütrele I.T-le). Tallinna notar A S on

hagejale 23.03.2023 saadetud kirjas märkinud, et pärimismenetluse algatanud kostja kinnituse kohaselt

on A P testament kirjutatud algusest lõpuni A P poolt tema oma käega ja allkirjastatud 02.04.2019.

Hiljem ei pidanud A P enam vajalikuks testamendi teksti uuesti kirjutada, vaid lisas varasemalt

dokumendile uuesti allkirja ja uue kuupäevana 31.10.2022.

Hageja leiab, et testament ei vasta omakäelise koduse testamendi vorminõuetele. Testaatori viimset

tahteavaldust sisaldav osa on testamendis kirjutatud 2019. aasta aprillis ehk 3 aastat ja kuus kuud enne

testamendi teistkordset allkirjastamist. Hagejale teadaolevalt oli testaator 2022. aasta oktoobris

võimeline ise tegema igapäevatoiminguid (istuma, sööma, toe abil liikuma, tegema kergemad

hügieenitoimingud), tema nägemine ei olnud liialt halvenenud ja ta oli arsti juures käimiseks piisavalt

adekvaatne. Seetõttu jääb selgusetuks, mis takistas testaatorit kirjutamast uut seaduse nõuetele vastavat

kodust omakäelist testamenti. Samas võib vorminõude rikkumise põhjuseks olla testaatori halvenev

mälu ja arusaamisvõime, sest viimasel aastal enne surma oli ta seljavalu tõttu tugevate valuvaigistite

mõju all. Seetõttu ei ole kindel, et testaator 2022. aasta oktoobris testamenti teist korda allkirjastades

mõistis üle kolme aasta varem kirja pandud tahteavalduse sisu ja tagajärgi. 31.10.2022 allkirja juures

puudub ka kinnitus, mis viitaks, et testaatori tahe on jäänud samaks, kuigi ka selline kinnitus ei annaks

alust asuda seisukohale, et testament on kehtiv. Testament sisaldab testamendijärgse pärija isikukoodi.

Testaator ei teadnud oma elu ajal enda ega teiste isikute isikukoode. On eluliselt usutav, et testaator

kirjutas testamendi ka 2019. aastal kostja kui testamendijärgse pärija dikteerimisel ning kirjutas

kehtetule varasemale testamendile 31.10.2022 uue allkirja samuti kostja nõudmisel. Kuna testaator ei

ole koostanud algusest lõpuni uut testamenti, vaid on lisanud ainult uue kuupäeva ja uue allkirja, siis

on tegemist vorminõude rikkumisega ning testament on seetõttu tühine.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg-s 1 on sätestatud, et tehingu seaduses sätestatud vormi

järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

Testamendi teistkordne allkirjastamine pärast 6 kuu möödumist ei muuda seda uuesti kehtivaks.

Kohtupraktika kohaselt tähendab omakäeline testament pärimisseaduse (PärS) § 24 lg 1 mõttes seda, et

pärandaja on segamatult saanud isiklikult ja omakäeliselt, olles täie teovõime juures, avaldada oma

tahet, pannes selle ise kirja ning märkides omakäeliselt ka kuupäeva ja allkirja. Sellest põhimõttest

tulenevalt on sätestatud seadusesse nõue kirjutada omakäeline kodune testament algusest lõpuni

omakäeliselt ja järjest (st ühel kuupäeval) ning selle kehtivus on 6 kuud. Seadusandja on soovinud

selliselt välistada olukorrad, kus testaatori teovõime on testamendi allkirjastamisel piiratud või tema

tahteavaldus ei ole mõnel muul põhjusel avaldatud vabalt.

Hagejale ei olnud teada testaatori soov jätta korter kostjale. Testaator vaid küsis 2019. a hagejalt tema

arvamust, kuid ei teavitanud otsuse tegemisest. Hageja panust testaatori hooldamisse ei saa pidada

minimaalseks. Alates 19.08.2022 on kostja takistanud hagejal testaatori eest hoolitseda ja temaga

suhelda. Testaatori vaimne tervis ei olnud 3 nädalat pärast testamendi tegemist hea, 18.11.2022 pidid

hageja ja tema abikaasa rahulikult, aeglaselt ja korduvalt enne PPA-sse jõudmist ja enne iga toimingu

tegemist selgitama, mida, milleks ja kuidas tehakse. Pärandaja küsis korduvalt, kus ollakse ja miks seal

ollakse. Pärandaja vajas toimingute tegemisel juhendamist. Samal õhtul tähistati pärandaja sünnipäeva

hageja perega hageja kodus, kus pärandaja oli desorienteeritud ja kohati ei saanud aru, kus ta viibib.

2-23-8876

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vaidlus puudub, et A P koostas koduse

omakäelise testamendi 02.04.2019. Kostja leiab, et pärandaja pikendas varasemat testamenti uue

kuupäeva ja allkirja lisamisega 31.10.2022. 2019 testament koostati pärandaja abikaasa juuresolekul ja

anti abikaasa kätte hoiule. Kostja ei viibinud 2019. a testamendi koostamisel ning kuulis sellest oma

abikaasalt. Testaator elas kostja juures, testaatori eest hoolitsesid kostja ja tema abikaasa ning

testaatori abikaasa, hageja osales testaatori eest hoolitsemisel vähesel määral. Testaator andis 2019. a

hagejale teada, et plaanib jätta xxx korteri kostjale, kuna just kostja on testaatori eest hoolitsenud.

Kostja leiab, et hagi esitati põhjusel, et hageja ei suuda leppida testaatori tahtega. Samuti leiab kostja,

et hagi rahuldamise korral jääks testaatori viimne tahe realiseerumata.

Testamendi tegemise soovi avaldas testaator ise ning palus selleks kutsuda notari koju. Notar E P

soovitas aastal 2019 enda suure töökoormuse ja läheneva suve tõttu testaatoril teha kodune testament.

Testaator avaldas ka veel 2022. a oktoobris soovi teha notariaalne testament. Notar A S lubas tulla

koju. Kuna koduvisiiti ei toimunud ning liikumisprobleemide tõttu ei olnud A Pl võimalik

notaribüroosse minna, soovis testaator oma testamenti uuendada ja pidas sobivamaks teha seda uuesti

omakäelise testamendi vormis, allkirjastades 2019. a koduse testamendi uuesti. A P küll soovis

fikseerida oma tahet notariaalses testamendis, kuid ei jõudnud seda piiratud liikumisvõime tõttu enne

oma surma teha.

Kostja leiab, et kuigi testaator oli võimeline ise istuma, sööma ning vajadusel ka arsti külastama, ei

tähenda, et pärandajalt tuleb seetõttu eeldada viimse tahte avalduse kirjutamist uuesti otsast lõpuni, kui

selle asemel on võimalik korraldusi uuendada ja testamenti pikendada, kirjutades testamendile uue

kuupäeva ja allkirja. Testaatori vaimne tervis oli heas korras kuni 13.02.2023. Testaator tarvitas

ravimeid, mis ei mõjutanud tema mälu ja arusaamisvõimet. 18.11.2022 suutis A P PPA-s uue

dokumendi taotlemisel kirjutada ise oma allkirja.

Kostja leiab, et omakäelisuse nõue on täidetud sellega, et testament on kirjutatud omakäeliselt

02.04.2019 ning 31.10.2022 on lisatud sellele uus kuupäev ja allkiri. Pärimisseadus ei sätesta, et

testament tuleb iga kord kuue kuu järel kirjutada algusest lõpuni testaatori poolt uuesti ning

ebamõistlik on selline nõue olukorras, kus testaator oma korraldust muuta ei soovi ja soovib vaid

varasemat samasugust korraldust pikendada. Kuivõrd allkirjastatud on varasem testament, puudub alus

kahelda selles, et testaatori tahe jäi samaks. Tahte muutumise korral oleks testaator koostanud uue

testamendi. Ka notarite praktika kinnitab, et uue täpselt sama teksti kirjutamine võib olla tüütu ja

aeganõudev ning notarid on lugenud piisavaks, kui isik kirjutab omakäelisele testamendile alla taas

oma allkirja ja kuupäeva. Pikendatud testament oli kehtiv, sest sellele oli lisatud uus kuupäev ja allkiri

neli kuud enne testaatori surma.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, hinnanud poolte poolt esitatud seisukohti ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies

ulatuses.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg

4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5. Hageja on A P seadusjärgse pärijana esitanud hagi kostja kui A P 31.10.2022 testamendi järgse

2-23-8876

pärija vastu testamendi tühisuse tuvastamise nõudes. PärS § 88 lg-s 7 on sätestatud, et kui testamendi

tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi

tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima

testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse.

Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast

asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest

arvates.

6. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:



hageja ja kostja isa A P (ik xxx) suri xxx;



hageja on 31.10.2022 testamendi tühisuse korral õigustatud A P seadusjärgse pärijana pärima;



A P koostas 02.04.2019 koduse omakäeliselt kirjutatud testamendi, millega pärandas oma vara,

korteri aadressil Xxx kostjale;



A P testament on kirjutatud algusest lõpuni A P poolt tema oma käega ja allkirjastatud

02.04.2019;



A P lisas 02.04.2019 testamendile 31.10.2022 uuesti allkirja ja allkirjastamise kuupäeva,

ülejäänud ulatuses pärandaja 31.10.2022 testamenti omakäeliselt ei koostanud.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas omakäelisuse nõue on täidetud juhul, kui varasemalt koostatud ja

kehtivuse kaotanud testamendile lisatakse hiljem vaid uus kuupäev ja allkiri.

7. Hagi testamendi tühisuse tuvastamise nõudes on esitatud 19.06.2023, s.o vähem kui aasta pärast

pärandaja surma (xxx) ning seega tähtaegselt (PärS § 88 lg 7). Hageja on seadusjärgse pärijana PärS §

88 lg 7 järgi õigustatud A P 31.10.2022 testamenti vaidlustama.

8. Hagi rahuldamise eeldusena tuleb kohtul hinnata, kas 31.10.2022 testamendi puhul on täidetud

omakäeliselt kirjutatud testamendi nõuded. Hageja on leidnud, et nõuded ei ole täidetud, kuna

31.10.2022 testamendi puhul kirjutas testaator vaid allkirja ja kuupäeva. Kostja on leidnud, et

pärandaja sisuliselt pikendas varasema testamendi kehtivust sellele uue kuupäeva ja allkirja lisamisega.

PärS § 20 lg 1 võimaldab testaatoril teha koduse testamendi, mis võib sama paragrahvi lg 3 kohaselt

olla kas tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. PärS § 25 lg 1

näeb ette, et kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja

testaator sel ajal elab.

Pärimisseadus ei ole sätestatud testamendi kehtivuse pikendamise võimalust. Seega ei ole kohtu

hinnangul võimalik, et 02.04.2019 testamendile uue kuupäeva ja allkirja kirjutamisega on varasemat

testamenti pikendatud. Seadusest ei tulene ka võimalust anda kehtivuse kaotanud testamendile

hilisema allkirja lisamisega uuesti kehtivust.

9. Kostja on leidnud, et seadusandja ei ole pärimisseaduses täpsustanud, millisel viisil peab kodust

omakäelist testament pikendama ega ole otsesõnu välistanud võimalust pikendada testamenti uue

kuupäeva ja allkirja kirjutamisega varasemale testamendile, samuti ei ole reguleeritud et testament on

vaja uuesti algusest lõpuni kirjutada. Kohus leiab, et pärimisseaduses on jäetud pikendamise

tingimused määratlemata lihtsal põhjusel, et taolist võimalust ei olegi ette nähtud. Samuti ei ole vajalik

otsesõnu välistada varasema testamendi pikendamise võimalust selle uuesti allkirjastamise läbi

olukorras, kus regulatsioon näeb ette terve testamendi algusest lõpuni koostamise. Reguleeritud ei ole

mitte kõikvõimalikke hüpoteetilisi olukordi, mil testament ei ole kehtiv, vaid sätestatud on tingimused,

mille esinemise korral testament on kehtiv. Tegemist ei ole lüngaga, vaid selge välistusega.

10. Oluline ei ole, kas 31.10.2022 testament vastas testaatori tahtele või mitte ning millised olid

testaatori kavatsused selle allkirjastamisel. Kui testaator ei ole testamendi tegemise ajal (s.o praegusel

2-23-8876

juhul 31.10.2022) kirjutanud kodust testamenti algusest lõpuni oma käega, siis ei ole mingilgi juhul

täidetud kehtiva omakäelise testamendi nõuded. Selles plaanis ei ole mingit vahet, kas 31.10.2022

testamendi koostamiseks on kasutatud varasemat testamenti, mõnda teist dokumenti või lihtsalt tühja

paberilehte.

11. Kostja on seisukohal, et seaduses ei ole ette näinud kodusele testamendile vorminõuet, mis

kohustab testamenti otsast lõpuni uuesti kirjutama ning seetõttu ei ole vorminõudeid rikutud. Kohus

märgib, et puudub vorminõue, mis kohustaks testamenti „uuesti“ otsast lõpuni kirjutama; eksisteerib

testamendi kogu ulatuses omakäelise kirjutamise nõue selle igakordsel koostamisel. Kuivõrd varasem

testament ei ole enam kehtiv, ei saa ka rääkida testamendi „uuesti“ kirjutamisest.

12. Kostja on viidanud sellele, et ka notarite praktika kinnitab, et uue täpselt sama teksti kirjutamine

võib olla tüütu ja aeganõudev ning notarid on lugenud piisavaks, kui isik kirjutab omakäelisele

testamendile alla taas oma allkirja ja kuupäeva. Kohtule ei ole taoline praktika teada, ka esitatud notari

teade (dtl 13) viitab siiski sellele, et taoline praktika ei ole levinud. Selline praktika ei oleks kohtu

hinnangul kooskõlas ka seadusega.

13. Oluline on pidada silma seda, miks on testamendile vorminõuded kehtestatud ning miks

eksisteerivad erisused koduse ja notariaalse testamendi puhul. Kohtu hinnangul on sätestatud

vorminõuete eesmärgiks tagada ka muude nõuete täidetavust, s.o et testament on tehtud testaatori poolt

isiklikult ning et testaator on nii teo- kui ka otsusevõimeline. PärS § 19 lg 1 järgi on testament

ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korralduse.

Testamendi teeb testaator isiklikult (PärS § 19 lg 2). TsÜS §-de 10 ja 13 järgi on tühine nii piiratud

teovõimega isiku ühepoolne tehing kui ka otsusevõimetu isiku tehing.

Notariaalse tõestamise korral kontrollib notar nii isikusamasust kui ka teo- ja otsusevõimet. Ka notari

hoiule antud testamendi puhul on tagatud isikusamasuse ning teo- ja otsusevõime kontroll.

Tunnistajate juuresolekul koostatud testamendi puhul on taoline kontroll tagatud vähemalt kahe

teovõimelise neutraalse tunnistaja kaasamise läbi, kes peavad viibima üheaegselt testamendi

allakirjutamise juures ning kellele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi

tegemise juurde ning et testament sisaldab testaatori viimset tahet. Omakäeliselt kirjutatud testamendi

puhul on kehtivuse eelduste kontroll olulisel määral piiratud. Isikusamasust on võimalik tagada üksnes

selle läbi, et testament on allkirjastatud testaatori enda poolt. Testaatori teo- ja otsusevõime olemasolu

on võimalik tagada üksnes seeläbi, et testaator peab olema suuteline oma tahet selgelt ja kirjalikult

avaldama. Taolist suutlikkust ei ole üldjuhul isikul, kelle vaimse tervise häire mõjutab tema teo- või

otsusevõimet ning kelle puhul ei oleks üldjuhul võimalik ka muus vormis kehtiva testamendi tegemine.

14. Kohus nõustub hagejaga selles, et seadusandja on soovinud selliselt välistada olukorrad, kus

testaatori teovõime on testamendi allkirjastamisel piiratud või tema tahteavaldus ei ole mõnel muul

põhjusel avaldatud vabalt. Koduse testamendi kehtivuse ajaline piirang tagab muu hulgas, et pärimine

ei toimu taolise testamendi alusel, mis võib olla tehtud lähedaste mõju all ega pruugi olla kooskõlas

testaatori tahtega.

Vaidlust ei ole selles, et 31.10.2022 testamendile kantud allkiri kuulub testaatorile. Sellega kontroll ka

piirdub, s.o testamendi puuduste tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas testaator üldse oli 31.10.2022

seisuga suuteline oma tahet avaldama.

15. Oluline ei ole, kas kostja viibis või ei viibinud 2019. a testamendi koostamisel. Vaidlust ei ole, et

02.04.2019. a testament enam ei kehti ning 02.04.2019. a testamendi koostamise asjaolud ei oma selles

asjas tähtsust. Kohus tuvastab üksnes 2022. a testamendi koostamise asjaolud ning annab hinnangu

üksnes 2022. a testamendi kehtivusele. Sealjuures ei ole oluline see, kas hageja on varasemalt leppinud

testaatori väidetava tahtega või mitte või kes on testaatori eest hoolitsenud. Kuivõrd vaidlustatud on

2-23-8876

vorminõude täidetust, ei anna kohus hinnanguid ka poolte väidetele seonduvalt testaatori vaimsete

võimete ja muude vorminõudesse mittepuutuvate asjaoludega.

16. Kohus märgib, et see, kas testaatori tahe oli jäänud aastate möödudes samaks või oli vahepeal

muutunud, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Siiski võiks oletada, et kui tõele vastab testaatori

vaimsete võimete hea seisund ka oktoobrini 2022, siis võib oletada, et tema tahe oli vahepeal

muutunud – lähtudes sellest, et pärast 02.04.2019 testamendi kehtivuse kaotamist ei pidanud testaator

vajalikuks seda enam kui kolme aasta vältel uuendada. Seega ei saa rääkida ka alates 02.04.2019 kuni

31.10.2022 justkui muutumatuna püsinud tahtest.

17. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et 31.10.2022 testamendi puhul ei ole

täidetud omakäeliselt kirjutatud testamendile esitatud vorminõuded. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehingu

seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise

eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna 31.10.2022 testamendi puhul ei ole vorminõuded (omakäeline

kirjutamine kogu ulatuses) täidetud, on 31.10.2022 testament kui ühepoolne tehing tühine. Seega hagi

tuleb rahuldada.

18. Kohus rahuldas 19.06.2023. a määrusega hageja 19.06.2023. a hagi tagamise taotluse, peatades

Tallinna notar A Si menetluses olevas A P pärimisasjas pärimistunnistuse tõestamise kuni selles

tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. TsMS 445 lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus

lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool,

kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd otsuse

jõustumise järgselt puudub vajadus hagi tagamise abinõude kohaldamiseks, määrab kohus, et hagi

tagamise abinõud kuuluvad tühistamisele otsuse jõustumise seisuga.

Menetluskulud

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg-st 1 hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hagi rahuldati, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

20. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Hageja menetluskulud on 18.10.2024 taotluse kohaselt riigilõiv 420 eurot ning õigusabikulu

4424 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja on teinud toiminguid 20h ulatuses tunnitasuga 175

eurot, millele lisandub käibemaks.

Kostja on leidnud, et selles tsiviilasjas ei ole hagi aluseks olevad asjaolud ülemäära keerulised ning

tegemist ei ole mahuka vaidlusega, milles oleks hulgaliselt tõendeid ja muid mahukaid

menetlusdokumente. Ühtlasi on hageja esitanud korduvalt omal soovil mitmeid menetlusdokumente,

mis oma sisult kattuvad ning nende esitamine on koormanud toimikut ja tekitanud põhjendamatuid

menetluskulusid. Hageja menetluskulude nimekirja punktis 2.2 esineb arvutusviga.

Hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamise ning sellele eelnenud toimingute põhjendatud

ajakulu peaks kostja hinnangul olema maksimaalselt 4 tundi. Kostja hagivastusega tutvumise,

kliendiga nõu pidamise ning hageja seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu ei peaks ületama 1 tund

ja 30 minutit. Kostja 03.10.2023 menetlusdokumendile seisukoha esitamise ajakulu ei ole põhjendatud;

põhjendatuks saaks lugeda vaid kostja 03.10.2023 seisukohaga tutvumise ajakulu maksimaalselt 15

2-23-8876

minutit. Menetluse kiirendamise taotluse esitamise põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 5 minutit,

kompromissläbirääkimistega seondub ajakulu maksimaalselt 1 tund, menetluskulude nimekirja

koostamise ajakulu 30 minutit. Kostja hinnangul ei tohiks hageja esindaja õigusabi põhjendatud

ajakulu ületada 7 tundi ja 35 minutit.

21. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul on õigusabikulu põhjendatud tunnihinna (vastavalt 175 eurot, lisandub käibemaks)

osas täielikult ja ajakulu osas osaliselt, lähtudes dokumentide sisust, mahust ja vaidluse vähesest

keerukusest. Kostja ei ole vaidlustanud tunnitasu suurust. Hagejat on esindanud vandeadvokaat. Kohtu

hinnangul ei ületa tunnitasu 175 eurot keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

22. Kohtu hinnangul saab hageja õigusabi ajakulu lugeda osaliselt põhjendatuks järgmises ulatuses:

Hagi esitamisega ja hagi esitamisele eelnenud toimingutega seotud ajakulu peab kohus põhjendatuks 6

tunni ulatuses. Kostja on kohaselt viidanud sellele, et tegemist ei olnud keeruka õigusliku vaidlusega

ning esitatud ei olnud suures mahus tõendeid.

Kostja hagivastusega tutvumise, analüüsi, kliendiga nõupidamise ja seisukoha koostamise ajakulu peab

kohus põhjendatuks 4 tunni ulatuses. Kostja vastus ei olnud kuigi mahukas ning lisatud ei olnud

tõendeid, seega ei saanud sellega tutvumise ajakulu olla suur. Kohus märgib, et kostja poolt on kohatu

viidata sellele, et kuna kostja vastusest osa ei olnud hageja hinnangul asjakohane, siis puudus vajadus

ka vastuväidete esitamiseks. Kostja oleks ise saanud mõlema poole menetluskulusid vähendada

asjakohatute väidete välja jätmisega. Samas möönab kohus, et seisukoht kostja vastusele kordas suures

ulatuses juba hagis välja toodut, sh juba esitatud kohtupraktikat. Näiteks on hagi p-d 2.1-2.2 ja

26.07.2023 seisukoha p-d 2.10-2.14 pea identsed, lisatud on vaid mõned laused. Ka hagi p 2.3 ja

26.07.2023 seisukoha p 2.15 puhul on lisandunud varasemale tekstile lühike lõik. Hagi p 2.4 ja

26.07.2023 seisukoht on sisuliselt identne, lisandunud on tekst „käesoleval juhul“.

Kostja 03.10.2023 seisukohaga tutvumise ajakulu loeb kohus põhjendatuks maksimaalselt 0,5 tunni

ulatuses. Tegemist ei olnud mahuka dokumendiga.

Kostja 03.10.2023 seisukohale seisukoha esitamise ja sellele eelnenud kliendisuhtluse ajakulu loeb

kohus kokku põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Suures mahus on korratud juba varasemalt esitatut, sh

varasemalt juba korduvalt väljatoodud kohtupraktikat. Kohus märgib, et kostja on õigesti viidanud

sellele, et kohus ei küsinud hagejalt seisukohta kostja 03.10.2023 seisukoha osas (kostja on küll jätnud

tähelepanuta, et kohus ei küsinud ka kostjalt seisukohta hageja 26.07.2023 hagi vastuse osas). Samas

sisaldas 06.10.2023 uut taotlust ning hageja 06.10.2023 seisukohta saab käsitleda sisuliselt

lõppseisukohana ja selle seisukoha ajakulu vajalikus osas siiski põhjendatuks lugeda.

Kostja 02.09.2024 taotlusega tutvumise põhjendatud ajakulu on 0,25 tundi, mis sisaldab endas ka

03.09.2024 seisukoha esitamist.

19.09.2024 kohtumäärusega tutvumise ajakulu loeb kohus põhjendatuks kogu ulatuses, s.o 0,25 tundi.

Kompromissläbirääkimiste ja sellega seonduva kliendisuhtluse ajakulu ei saa kohus pidada

põhjendatuks enam kui 1 tunni ulatuses. Arvestades vaidluse vähest keerukust ei saanud

läbirääkimised olla kuigi sisukad.

Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei saa olla põhjendatud enam kui 0,5 tunni ulatuses.

Seega loeb kohus hageja õigusabikulu põhjendatuks kokku 13,5 tunni ulatuses, so käibemaksuta

summas (13,5*175) 2362,50 eurot. Sellest 2023. a on põhjendatud toiminguid kokku 11,5 tunni

ulatuses (käibemaks 20%) ja 2024. a 2 tundi (käibemaks 22%). Arvestades esindaja tunnihinda ja

käibemaksu on põhjendatud tasu 2023. a toimingutega seonduvalt 2415 eurot, 2024. a toimingutega

seonduvalt 427 eurot, kokku 2842 eurot. Riigilõivu kulu 420 eurot on põhjendatud menetluskulu kogu

ulatuses. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud (2842+420)

3262 eurot.

2-23-8876

23. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (summas 3262 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

24. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik