2-19-12725/163 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

13.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-12725

Tsiviilasi

Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihalduri

Martin Krupi hagi Bravotex Group OÜ (OÜ Bravotex

(kustutatud) üldõigusjärglane) ja Osaühingu

Consultest vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks,

müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ja osa omandi

üleandmiseks, alternatiivselt 314 912 euro

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.05.2024 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihalduri Martin

Krupi määruskaebus

Bravotex Group OÜ määruskaebus

Osaühingu Consultest määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühingu Hexanor (registrikood 11156277,

pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

Kostjad:

Bravotex Group OÜ (registrikood 16625722, OÜ

Bravotex (kustutatud) üldõigusjärglane), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Silvia Urgas

Osaühing Consultest (registrikood 11057233), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristel Viru

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06.05.2024 määrus tühistada ja saata asi menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise uueks otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebused rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Asjaolud

1. Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 26.08.2019

Harju Maakohtule hagi Bravotex Group OÜ (OÜ Bravotex (kustutatud) üldõigusjärglane,

kostja I) ja Osaühingu Consultest (kostja II) vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks,

müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ja osa omandi üleandmiseks, alternatiivselt 314 912

euro väljamõistmiseks.

Maakohus rahuldas hagi 22.07.2022 kohtuotsusega ja jättis menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.04.2023 kohtuotsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi

tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi kostjale vastu 17.07.2013 lepingu tühisuse

tuvastamise nõudes läbi vaatamata. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata, kuid muutis ja täiendas otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis

kostja I apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud kostja I kanda ja kostja II

apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud kostja II kanda.

Riigikohus keeldus 04.09.2023 kostjate kassatsioonkaebuste menetlusse võtmisest ning jättis

kostjate kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2023 kohtuotsus ja Harju Maakohtu 22.07.2022 kohtuotsus

jõustusid 04.09.2023.

2. Hageja taotles maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramist

järgmiselt:



menetluskulud maakohtus moodustasid 16 768 eurot 99 senti (sh käibemaks ning

hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivud kokku 2 750 eurot)

ajakuluga 93 tunni ja 18 minuti ulatuses. Hageja taotles mõista maakohtus kantud

kulud kostjatelt välja solidaarselt;



menetluskulud apellatsioonimenetluses moodustasid kokku 3 245 eurot (sh

käibemaks) ajakuluga 21 tunni ja 39 minuti ulatuses. Hageja taotles mõista

apellatsioonimenetluses kantud kulud kostjatelt välja võrdsetes osades;



menetluskuludelt tuli välja mõista viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (sh käibemaks).

Hageja kinnitas, et ta ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuna

tegemist ei olnud tema maksustatava käibe tarbeks tehtud kuludega ning alates 19.03.2021

polnud ta enam käibemaksukohustuslane.

3. Kostjad vaidlesid hageja menetluskuludele vastu.

Maakohtu määrus

4. Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2, § 175 lg 1, § 174 lg 1 ja 10, § 138 lg 1 ja

2, § 139 lg 2, 143 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel.

Kohus määras maakohtus kantud hageja menetluskulude suuruseks 12 378,50 eurot

(käibemaksuga) ja mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt menetluskulud 12 378,50 eurot

(käibemaksuga). Kostjatel tuli tasuda menetluskuludelt viivist. Ringkonnakohtus kantud

hageja menetluskulude suuruseks määras kohus 1 982 eurot 50 senti (käibemaksuga). Kohus

mõistis kostjalt I välja 991 eurot 25 senti (käibemaksuga) ja kostjalt II 991 eurot 25 senti

(käibemaksuga) ning kostjatel tuli tasuda ka viivist.

Menetluses tasutud riigilõiv kokku 2 750 eurot oli põhjendatud menetluskulu. Samuti kulu

registripäringutele 21 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu suurust 125 eurot (käibemaksuta)

sai pidada mõistlikuks ja põhjendatuks.

Õigusabikulud 93 tunni ja 18 minuti ulatuses olid ülepaisutatud. Kohus pidas 19.05.2022

menetluskulude nimekirjas märgitud tegevuste mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku

63 tundi ning 28.03.2023 menetluskulude nimekirjas märgitud tegevuste mõistlikuks ja

põhjendatud ajakuluks kokku 13 tundi. Tuginedes eeltoodule oli põhjendatud esindaja poolt

asjas tehtud menetlustoimingutele kulunud aeg menetluses kogumahus 76 tundi.

Hageja määruskaebus

5. Hageja palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis tema avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks 5 652 euro 99 sendi ja sellelt arvestatava viivise osas

rahuldamata. Kaebaja palus teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata tema

menetluskulude suuruseks maakohtus täiendavalt 4 390 eurot 49 senti (kokku 16 768,99

eurot) ning ringkonnakohtus täiendavalt 1 262 eurot 50 senti (kokku 3 245 eurot).

Hageja põhjendas, et jättes tema avalduse osaliselt rahuldamata rikkus maakohus oluliselt

menetlusnorme, lugedes mistahes põhjendusi ja kaalutlusi esitamata hageja lepingulise

esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks oluliselt väiksemas ulatuses võrreldes tegeliku

ajakuluga. Praegusel juhul oli arusaamatu, millel põhines kohtu diskretsiooniotsus lepingulise

esindaja ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse osas. Vaidlustatud määrusest ei nähtunud, et

maakohus oleks enda seisukoha kujundamisel arvestanud kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukusega, samuti esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Seega oli

maakohtu hinnang täielikult põhjendamata.

Kostja I määruskaebus

6. Kostja I palus tühistada maakohtu määruse osas, millega rahuldati osaliselt hageja avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja I palus teha uue määruse, millega vähendada

hageja menetluskulusid. Hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus olid 5 913 eurot ja

ringkonnakohtus 1 555 eurot 50 senti. Hageja menetluskulusid sai mõista välja vaid

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus eksis käibemaksu arvestamisel.

Kostja II määruskaebus

7. Kostja II palus tühistada maakohtu määruse osas, millega rahuldati osaliselt hageja avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja põhjendatud menetluskuld maakohtus

moodustasid 7 779 eurot 33 senti (käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 1 206 eurot 25 senti

(käibemaksuta). Kostja II vaidlustas määruse lepingulise esindaja kulude suuruse ja kostja II

puudutavas osas ning ei vaidlustanud määrust riigilõivu ja registripäringute kuluga seonduvas

osas, samuti kostjat I puudutavas osas. Maakohus vähendas üldsõnaliselt hageja kulusid.

Kostja II tõi kohtumenetluses põhjalikud vastuväited, mille osas kohus seisukohta ei võtnud,

s.t kohus ei hinnanud kostja II seisukohti ega põhjendanud oma kaalutlusotsust.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtaja nendele vastamiseks.

9. Pooled vaidlesid teineteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.

10. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu. TsMS § 667 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et

määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise

uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi

tühistatud määruse teinud kohtule. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise uuesti otsustamiseks, kuivõrd ringkonnakohtul pole võimalik

maakohtu asemel uut määrust ise teha. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt.

12. Hageja palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis tema kulud kostjatelt

välja mõistmata. Kostjad vaidlesid maakohtu määrusele vastu selle rahuldatud osas ja palusid

ringkonnakohtul hageja kasuks väljamõistetud menetluskulusid vähendada.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud

kohtulahendi põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2).

Praegusel juhul ei ole maakohus määrust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja

ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Seetõttu

tuleb maakohtu otsus ka vaidlustamata osas tühistada. Maakohus on jätnud menetluskulude

nimekirjas esitatud toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata. TsMS § 178 lg

8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021 2-17-13164,

p 9). Vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu kaalutlusi lepingulise esindaja teostatud

toimingute osas, st miks menetluskulude nimekirjas esitatud toiminguid ning nendele kulunud

aega võis/ei võinud pidada selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus ei saa

kindlaksmääratavaid menetluskulusid jätta hindama ega teha lahendi sisuliste põhjendusteta.

Ka ei ole maakohus analüüsinud kostjate vastuväiteid menetluskuludele. Seejuures ei ole

maakohus vaidlustatud määruses märkinud, miks ta jättis vastuväidetega arvestamata.

Maakohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse

menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud

dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Kuna

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-

16, p 56). Kuna vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu hinnangut menetluskuludele ja

kohus on jätnud käsitlemata ning vastamata ka kostjate vastuväidetele, ei ole ringkonnakohtul

võimalik anda hinnangut maakohtu diskretsiooniotsustusele.

Riigikohus on selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (TsMS § 2) peab

ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja

esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (RKTKo

16.12.2011 3-2-1-140-11, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud

asja saatmine maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks, kuna maakohus on

hageja menetluskulude suuruse hindamise jätnud olulises osas põhjendamata, mis võis tingida

ka ebaõige lahendi. Seejuures ei ole ringkonnakohtul võimalik valdavas osas põhjenduste

puudumise tõttu maakohtu diskretsiooniotsustust hinnata. Ringkonnakohus ei saa maakohtu

asemel otsustada menetluskulude rahalist suurust esimese kohtuastmena, sest see kitsendab

põhjendamatult menetlusosaliste õigust vaidlustada menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramist.

Eelnevast tulenevalt saadab ringkonnakohus asja maakohtule uuesti lahendada.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang hageja lepingulise esindaja

toimingutele, kostjate vastuväidetele hageja menetluskuludele ning põhjendada, miks saab

hageja lepingulise esindaja teostatud toimingute ajakulu pidada põhjendatuks või

põhjendamatuks.

13. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Lisaks sätestab TsMS § 178 lg 4, et menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Neil kaalutlustel pole vaja käesolevas määruses

otsustada menetluskulude jaotust.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 174 lg 8

näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt. Kui ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei saa ringkonnakohtu määruse peale kaevata

(RKTKm 28.05.2014 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)