2-21-13719/58 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-21-13719

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. november 2024

Kohtukoosseis

Eesistuja Margit Vutt, liikmed Ants Kull ja Kalev Saare

Kohtuasi

ZUVA RAKANAKA OÜ hagi Made Kotkase vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. veebruari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Made Kotkase kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

50 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja ZUVA RAKANAKA OÜ, seaduslik esindaja Priit Janu

Kostja Made Kotkas, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo

Pilv

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. veebruari 2024. a otsus tsiviilasjas nr

2-21-13719 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada Made Kotkase kassatsioonkaebus osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ZUVA RAKANAKA OÜ (hageja) esitas 1. septembril 2021 Pärnu Maakohtule Made Kotkase

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 50 000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse ainuke liige alates 8. septembrist 2015 kuni 14.

novembrini 2017. Samuti oli kostja hageja ainuosanik 8. septembrist 2015 kuni 7. augustini 2018.

Kostja võttis ajavahemikus 1. septembrist 2016 kuni 14. novembrini 2017 hageja kontolt välja

sularaha 92 495 eurot ja kandis oma isiklikule kontole 17 138 eurot. Väljavõetud sularaha ei

kasutatud hageja huvides ega säilitatud kassas. Hageja ei saanud tehingute eest vastusooritusi ja

tehingud ei olnud hageja huvides. Kostja rikkus tehinguid tehes juhatuse liikme kohustusi ja tekitas

hagejale kahju 109 633 eurot. Hageja nõudis hagis sellest 50 000 euro hüvitamist.

2-21-13719

Hageja taotles 21. veebruari 2023. a menetlusdokumendis vastusena kostja 30. jaanuari 2023. a

menetluslikule tasaarvestusavaldusele, et juhul, kui kohus peab kostja tasaarvestusavaldust

põhjendatuks, tasaarvestaks kohus kostja tasaarvestusnõude hageja kahjunõude selle osaga, mille

hüvitamist hageja käesolevas menetluses ei ole nõudnud.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja

rikkus juhatuse liikme kohustusi ja tekitas hagejale kahju ega ka põhjuslikku seost rikkumise ja

kahju vahel. Kostja juhatuse liikme ametisuhte lõppedes oli hageja kassas sularaha 40 589 eurot 33

senti. Kostja maksis hageja kontolt oma kontole tagasi hagejale antud laenu. Lisaks tuleb hageja

nõue kvalifitseerida alusetu rikastumise nõudena, kuid see nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 151 lg 1 järgi aegunud. Kuna kostja oli väidetavate rikkumiste ajal hageja juhatuse liige,

sai hageja talle tekkinud kahjust teada juba rikkumiste ajal. Hagi esitamise ajaks on kahjust

teadasaamisest möödunud rohkem kui kolm aastat.

30. jaanuaril 2023 esitas kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestas oma 26 674

euro 29 sendi suuruse nõude hageja haginõudega. Kostja väidetel on ta selle summa ulatuses täitnud

hageja kohustusi.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 24. aprilli 2023. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

50 000 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue võimalik kvalifitseerida nii alusetu

rikastumise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 alusel kui ka kahju hüvitamise nõudena

äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel. Maakohus nõustus kostjaga, et kui kvalifitseerida hageja nõue

alusetu rikastumise nõudena, on see nõue TsÜS § 151 lg 1 järgi aegunud. Samas ei ole aegunud

kahju hüvitamise nõue ÄS § 187 lg 2 alusel. Hoolas juhatuse liige ei võta osaühingu pangakontolt

välja sularaha, dokumenteerimata selle kasutamist. Samuti ei kanna hoolas juhatuse liige äriühingu

raha isiklikule kontole, säilitamata raamatupidamisdokumente ülekande õigusliku aluse kohta.

Hoolas juhatuse liige tagab ühingu vara säilimise. Hageja ei saa tõendada, et kuludokumente ei ole

olemas, ega seda, et neid tehinguid ei ole raamatupidamises dokumenteeritud. Samuti ei saa hageja

tõendada, et kassas ei olnud sularaha. Samas saab kostja tõendada vastupidist. Kostja ei ole

tõendanud, et ta täitis nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust. Kostja ei ole

tõendanud, et tema juhatuse liikme ametisuhte lõppemise ajal oli hageja kassas sularaha 40 589

eurot 33 senti.

Kostja on tõendanud, et tal on hageja vastu 11 810 euro 50 sendi suurune tasaarvestatav nõue.

Hageja kahjunõude kogusuurus on 102 259 eurot 50 senti ja kui see kostja nõudega tasaarvestada,

on hageja 50 000 euro suurune kahjunõue ikkagi põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldas

maakohus hageja taotluse ja tasaarvestas kostja tasaarvestusnõude hageja nõude selle osaga, mida

hageja hagis ei esitanud.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtuotsuse tegemise alused kostjale arusaadavad

ja kohus ei ole neid piisavalt põhjendanud. Maakohtu otsus tugineb üksnes hageja paljasõnalistele

väidetele ja tõenditele. Kostja esitatud tõendid ja selgitused on põhjendamatult jäetud arvestamata.

2(5)

2-21-13719

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohtu otsus ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. veebruari 2024. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse

norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebus on äärmiselt pealiskaudne ja selle

väited ei anna alust otsust tühistada. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab kohtuotsuse

põhjendamise nõuetele. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud

neid. Poolte nõuete tasaarvestust puudutavas osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrollinud,

märkides, et kostja ei esitanud apellatsioonkaebuses ega maakohtu menetluses väiteid sellise

tasaarvestuse lubamatuse kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte menetluses esitatud nõuded rahuldatud osas. Seega ei saa menetlusliku

tasaarvestusega tasaarvestada menetluses esitamata nõuet. Ringkonnakohus rikkus oluliselt TsMS §

445 lg 1 teist lauset, TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat põhjendamiskohustust ja materiaalõiguse norme,

kui jättis maakohtu otsuse vaatamata väärale tasaarvestusele tühistamata.

8. Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi

tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja

kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus ei saanud tasaarvestada kostja menetluslikus

tasaarvestusavalduses esitatud nõuet hageja nõude selle osaga, mida hageja hagis ei esitanud, ja

põhjendab seda alljärgnevalt.

10.1. Hageja nõuab hagis kostja tekitatud kahju osalist hüvitamist. Kolleegium märgib, et hagejal on

õigus esitada kahjunõue ka ainult osaliselt ja üksnes sellest ei saa järeldada, et hageja oleks

ülejäänud nõudeosast loobunud. Kostja esitas maakohtus 30. jaanuaril 2023 menetlusliku

tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas tal hageja vastu oleva 26 674 euro 29 sendi suuruse

nõude hageja 50 000 euro suuruse haginõudega. Seejärel palus hageja vastusena kostja

tasaarvestusavaldusele 21. veebruari 2023. a menetlusdokumendis, et juhul, kui kohus peab kostja

tasaarvestusnõuet põhjendatuks, tasaarvestataks kostja nõue mitte hagis esitatud nõudeosaga, vaid

selle nõudeosaga, mida hageja hagis ei nõudnud.

3(5)

2-21-13719

10.2. VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike esimene

lause sätestab tasaarvestuse õigusliku tagajärje ja selle kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena

tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi

kokku teisiti. Seega on tasaarvestus kujundusõigus, mille teostamise tulemuseks on see, et

tasaarvestuse poolte nõuded lõpevad kattuvas ulatuses.

10.3. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes

tasaarvestavast poolest vt ka (RKTKo 04.11.2014, 3-2-1-94-14, p 14). VÕS § 198 järgi toimub

tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kuna maakohus tuvastas, et kostja

tasaarvestusnõue on (osaliselt) põhjendatud (vt maakohtu otsuse p 14.6), oli kostja 30. jaanuari

2023. a tasaarvestusavalduse tulemuseks VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi see, et nii hageja hagis

esitatud nõue kui ka kostja tasaarvestusnõue lõppesid kattuvas (ehk kohtu tuvastatud) ulatuses.

Seega, kui hageja esitas oma tasaarvestusavalduse pärast kostja tasaarvestusavaldust, siis ei olnud

kostjal enam nõuet, millega hageja oleks saanud oma hagis esitamata nõude tasaarvestada. Sellises

olukorras oli hageja tasaarvestusavaldus õiguslikult toimetu.

11. Hageja saanuks oma hagis esitamata nõudeosa tasaarvestada kostja nõudega enne kostja

tasaarvestusavaldust, kuid asjaolusid, millest nähtuks, et ta seda tegi, ei ole käesolevas asjas kohtu

ette toodud. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja tasaarvestusnõue oleks juba varem tasaarvestusega

lõppenud. Seega, kui hageja ei ole kasutanud oma hagis esitamata nõudeosa enne kostja

tasaarvestusavaldust selleks, et see nõudeosa kostja nõudega tasaarvestada, peab ta leppima sellega,

et kostja nõue lõpeb selle hagis esitatud nõudeosa tasaarvestusega.

12. Eeltoodust tulenevalt kohaldas maakohus valesti VÕS § 197 lg-t 2 ja jättis tähelepanuta, et kui

kostja on teinud kehtiva tasaarvestusavalduse, siis on kostja nõue hageja vastu lõppenud, mistõttu ei

saa hageja enam oma menetlusvälist nõuet kostja nõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus seda

rikkumist ei kõrvaldanud.

13. Kolleegiumi järjepideva praktika kohaselt on õiguse kohaldamine kohtu ülesanne tulenevalt

TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ning seda sõltumata poolte väidetest (vt nt RKTKo

2-20-10384/125, p 12). TsMS § 652 lg 8 kohaselt ei ole ka ringkonnakohus seotud

apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega ja see tähendab, et ringkonnakohus kohaldab

materiaalõigust ise (vt RKTKo 03.04.2024, 2-21-9962/62, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).

Eeltoodust tulenevalt oleks ringkonnakohus pidanud maakohtu materiaalõiguse normi valele

kohaldamisele reageerima, selle rikkumise kõrvaldama ja VÕS § 197 lg-te 1 ja 2 alusel kontrollima,

kas hageja tasaarvestusavaldusel on materiaalõiguslikud tagajärjed või mitte. Jättes selle tegemata,

rikkus ringkonnakohus ka kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 654 lg 4).

14. Lisaks oleks maakohus selgitamiskohustusest tulenevalt pidanud pooltega arutama hageja

tasaarvestusavaldusest tulenevat õiguslikku olukorda ja seetõttu kohalduvaid materiaalõiguse

norme. Pärast olukorra selgitamist tulnuks anda hagejale võimalus otsustada, kas ta soovib vaidluse

eset muuta või täiendada. Selgitamiskohustuse rikkumist ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus.

15. Eeltoodud rikkumiste tõttu tuleb asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja

uuel läbivaatamisel tuleb tasaarvestusavaldustega seotud õiguslikku olukorda pooltega arutada ja asi

käesolevas otsuses viidatud õigusnormide kohaldamise kohta antud selgitusi arvestades uuesti

4(5)

2-21-13719

lahendada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et muid materiaalõiguse norme on

maakohus praeguses asjas õigesti kohaldanud.

16. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtusse, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tulenevalt

ringkonnakohtu otsustada. Kolleegium märgib, et juhul, kui asja uuel läbivaatamisel otsustatud

menetluskulude jaotuse järgi peab hageja kandma mingi osa kostja menetluskuludest, tuleks kostja

menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtta seda, et kostja apellatsioonkaebus oli sisutu ja

alles kassatsioonkaebuses on kostja selgitanud, miks nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus on tema

arvates ebaõige.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)