2-21-2497/158 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

13.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2497

Kohtuasi

Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistu avaldus L.Y vastu

rikkumise kõrvaldamise ja kahju hüvitamise nõudes

L.Y vastuavaldus Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistu

vastu küttetorustiku ümberehitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

L.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistu (registrikood

80136305), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Deivi Vaht

Puudutatud isikud:

1)

L.Y (isikukood XXX)

2)

H.C (isikukood XXX)

3)

S.T (isikukood XXX)

4)

P.S (isikukood XXX)

5)

G.S (isikukood XXX)

6)

W.V (isikukood XXX)

7)

Q.E (isikukood XXX)

8)

U.O (isikukood XXX)

9)

Y.H (isikukood XXX)

10)

I.L (isikukood XXX)

11)

E.K (isikukood XXX)

12)

A.V (isikukood XXX)

13)

N.O (isikukood XXX)

14)

L.V (isikukood XXX)

2-21-2497

15)

O.G (isikukood XXX)

16)

IR Eesti OÜ (registrikood 10406743), seaduslik

esindaja T.H

17)

G.A (isikukood XXX)

18)

K.T (isikukood XXX)

19)

O.L (isikukood XXX)

20)

O.Q (isikukood XXX)

21)

F.M (isikukood XXX)

22)

C.D (isikukood XXX)

23)

P.Z (isikukood XXX)

24)

C.Q (isikukood XXX)

25)

Q.O (isikukood XXX)

26)

T.J (isikukood XXX)

27)

J.O (isikukood XXX)

28)

I.X (isikukood XXX)

29)

G.V (isikukood XXX)

30)

Y.J (isikukood XXX)

31)

K.U (isikukood XXX)

32)

U.X (isikukood XXX)

33)

F.O (isikukood XXX)

34)

I.J (isikukood XXX)

35)

P.D (isikukood XXX)

36)

N.S (isikukood XXX)

37)

T.C (isikukood XXX)

38)

V.Q (isikukood XXX)

39)

Y.W (isikukood XXX)

40)

W.T (isikukood XXX)

41)

X.R (isikukood XXX)

42)

T.U (isikukood XXX)

43)

C.N (isikukood XXX)

44)

Q.D (isikukood XXX)

45)

A.U (isikukood XXX)

46)

A.O (isikukood XXX)

47)

M.C (isikukood XXX)

2

2-21-2497

48)

M.Y (isikukood XXX)

49)

N.J (isikukood XXX)

50)

X.Y (isikukood XXX)

51)

L.A (isikukood XXX)

52)

Y.I (isikukood XXX)

53)

C.K (isikukood XXX)

54)

J.W (isikukood XXX)

55)

A.F (isikukood XXX)

56)

K.F (isikukood XXX)

57)

O.V (isikukood XXX)

58)

S.Y (isikukood XXX)

59)

B.R (isikukood XXX)

60)

D.V (isikukood XXX)

61)

A.G (isikukood XXX)

62)

Q.L (isikukood XXX)

63)

T.B (isikukood XXX)

64)

W.K (isikukood XXX)

65)

W.L (isikukood XXX)

66)

I.M (isikukood XXX)

67)

E.N (isikukood XXX)

68)

H.M (isikukood XXX)

69)

Y.S (isikukood XXX)

70)

D.D (isikukood XXX)

71)

B.G (isikukood XXX)

72)

G.R (isikukood XXX)

73)

P.V (isikukood XXX)

74)

S.A (isikukood XXX)

75)

L.O (isikukood XXX)

76)

T.K (isikukood XXX)

77)

L.K (isikukood XXX)

78)

C.U (isikukood XXX)

79)

V.G (isikukood XXX)

80)

M.W (isikukood XXX)

81)

H.D (isikukood XXX)

3

2-21-2497

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Asendada menetluses puudutatud isikuna osalenud W (isikukood

XXXXXXXXXX) X.R ’ga (isikukood XXX).

2. Jätta Harju Maakohtu 10.06.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

3. Jätta L.Y määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud L.Y

kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Võlvi tn 6 korteriühistu (avaldaja) esitas 17.02.2021 Harju Maakohtule avalduse,

milles palus kohustada Tallinnas Võlvi tn 6 asuva korterelamu (korterelamu) korteri nr 12

(korter) omanikku L.Y-d (puudutatud isik I) kõrvaldama korteri WC-s paiknevatele

küttetorudele ning vannitoas siugtorule paigaldatud kraanid, ning mõista puudutatud isikult I

avaldaja kasuks välja kahjuhüvitis 252 eurot.

1.1. Avalduse kohaselt renoveeriti 2016. a korterelamu küttesüsteemi (vana küttesüsteem

asendati uuega). Uus küttesüsteem töötas neli aastat probleemideta, kuni 02.07.2020 pöördus

puudutatud isik I avaldaja poole nõudega ehitada tema korteris küttesüsteem ümber.

Puudutatud isik I ei olnud rahul, et tema korteris paigaldati küttetorud WC lae alla, kuigi

teistes korterites lähevad torude läbiviigud otse ülemisele korrusele. Avaldaja selgitas

puudutatud isikule I, et puudutatud isiku I korterisse rajatud lahendus oli tehniline otsus,

millele puudutatud isik I andis oma (suulise) nõusoleku. Torude läbiviike polnud võimalik

otse ülemisele korrusele viia, kuna ülemises korteris (nr 16) on tehtud ümberehitused.

1.2. Puudutatud isiku I korteris olevad torude horisontaalviigud omavat üksnes minimaalset

mõju küttesüsteemi eesmärgipärasele toimimisele (0,1% ehk 1/1000 kogu küttesüsteemi

rõhukaost). Soojuse mõttes on torude paigutus puudutatud isikule I kasulik. Mingit muud

mõju torustiku horisontaalsel paiknemisel süsteemile ei ole. Ümberehitustööd korterites 12 ja

16 oleksid tehniliselt ebaotstarbekad ja kallid.

1.3. 2020. a septembris küttesüsteemi sisse lülitades selgus, et maja vasakpoolses püstakus

(korterites 16, 20, 24, 28, 32 ja 36) ei ole vannitoa küttepüstakus sooja. Avaldaja kutsutud

4

2-21-2497

spetsialist ei suutnud probleemi põhjust tuvastada, kuna puudutatud isik I ei lasknud

santehnikut korterisse. Avaldaja pöördus kohtutäituri poole, kes fikseeriks puudutatud isiku I

korteri vannitoa ja WC torude olukorra. Kohtutäitur Risto Sepa fakti tuvastamise aktist

nähtub, et puudutatud isiku I vannitoa ja WC küttetorudele on paigaldatud kraanid, millega on

ülemiste korterite (16, 20, 24, 28, 32 ja 36) sooja vee tsirkulatsioon sanitaarruumide

kütmiseks suletud. 16.12.2020 avas puudutatud isik I kraanid ja soojavarustus taastus.

1.4. Avaldajal on kohustus tagada, et korterelamu tehnosüsteemid oleksid töökorras.

Puudutatud isiku I tegevus tõi teistele korteriomanikele kaasa ebamugavusi ja rikkus nende

omandiõigust. Avaldaja nõuab puudutatud isikult I rikkumise kõrvaldamist: korteri WC-s

paiknevatele küttetorudele ning vannitoas siugtorule paigaldatud kraanide eemaldamist.

Kraane ei paigaldatud puudutatud isiku I korterisse küttetorustiku rajamisel, vaid need on

sinna paigaldatud hiljem. Kraanide paigaldamine püstikule teenib ainult ühte eesmärki:

sulgeda vee vool üles minevasse püstikusse ja küttekehadesse.

1.5. Avaldaja kandis puudutatud isiku I tegevuse tõttu kulusid: avaldaja pöördus

küttesüsteemi rikke leidmiseks Sanfiks OÜ poole (26.10.2020 arve nr 1872A 36 eurot) ja

olukorra põhjuse fikseerimiseks kohtutäituri poole (19.11.2020 arve nr 45F 216 eurot).

Avaldaja nõuab puudutatud isikult I kahju (252 eurot) hüvitamist.

Menetlusosaliste seisukohad avalduse kohta

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isiku I korterisse paigaldatud

küttesüsteemi torustik ei vasta projektile. Tööde teostus ei ole esteetiline ega tehniliselt

otstarbekas. Projektile mittevastav lahendus tehti korteri nr 16 huvides, kes ei soovinud muuta

oma korteri põrandakütte lahendust. Puudutatud isik I ei ole andnud nõusolekut küttesüsteemi

paigaldamiseks osundatud viisil. Avaldaja ei ole ka tõendanud, et vaidlusalused kraanid

paigaldas puudutatud isik I. Avaldaja nõue aegunud.

3. Ülejäänud puudutatud isikud avalduse kohta oma seisukohta ei esitanud.

Puudutatud isiku I vastuavaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

4. Puudutatud isik I esitas 21.03.2021 Harju Maakohtule vastuavalduse, milles palus

kohustada avaldajat eemaldama korterist projektile mittevastav küttetorustik ja paigaldama

projektile vastav küttetorustik.

Vastuavalduses tugines puudutatud isik I ülalpool p-s 2 toodud asjaoludele ja põhjendustele.

Lisaks leidis puudutatud isik I, et tema nõue ei ole aegunud ja puudutatud isik I ei ole

käitunud pahatahtlikult. Puudutatud isik I sai alles 2020. a teada, et tema korterisse

paigaldatud küttesüsteemi torustik ei vasta projektile.

Menetlusosaliste seisukohad vastuavalduse kohta

5. Avaldaja vaidles vastuavaldusele vastu. Puudutatud isiku I korteri küttetorud paigaldati

2016. a puudutatud isiku I suulisel nõusolekul. Seega on vastuavalduse nõuded aegunud ja

puudutatud isiku I käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Vastuavaldus on kohtule

esitatud 21.03.2021 ehk ligi viis aastat pärast tööde valmimist. Puudutatud isik I viibis

ehitamise juures ja nägi, et torud paigaldatakse lae alla. Seega on puudutatud isik I kaotanud

õiguse küttesüsteemi ümberehitamist nõuda. Lahenduse ebaesteetilisus on subjektiivne

hinnang ning arvestades seda, et puudutatud isik I oli lahendusega nõus, ei pidanud ta seda

ehitamise ajal ebaesteetiliseks. Torustikku ei saanud tehnilistel põhjustel teisiti paigutada,

5

2-21-2497

kuna korteris nr 16 on vannitoa ja WC vaheline sein eemaldatud. Vastuavalduse rahuldamisel

tuleks küttetorustik ümber ehitada ka teistes korterites.

6. Ülejäänud puudutatud isikud vastuavalduse kohta oma seisukohta ei esitanud.

Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine

7. Harju Maakohus kohaldas 09.03.2021 määrusega avaldaja taotlusel esialgset õiguskaitset ja

kandis esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku I korteri kohta avatud kinnistusraamatu

registriosa kolmandasse jakku märkuse käimasoleva kohtuvaidluse kohta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 10.06.2024 määrusega avalduse, kohustas puudutatud isikut I

kõrvaldama korteri WC-s paiknevatelt küttetorudelt ja vannitoas paiknevalt siugtorult kraanid,

ning mõistis puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 252 eurot. Vastuavaldus

jäi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku I kanda ning mõistis

puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja menetluskuluse hüvitise 8055 eurot.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb puudutatud isiku I vastuavalduse nõue

jätta rahuldamata, kuna see on aegunud.

Korterelamu küttesüsteem renoveeriti 2016. a. Renoveerimise käigus paigaldati korterelamu

sanitaarruumidesse küttetorustik. Puudutatud isiku I korteris paikneb küttetorustik WC lae all.

Osundatud lahendus erineb teistest korteritest. APK EHITUS OÜ projektis (töö nr 16030,

01.06.2016) ei ole puudutatud isiku I korterit läbivat küttesüsteemi osa kajastatud.

Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla

osadeks jaotatud (mh ühiskasutuses olevad torustikud), on korteriomanike kaasomandis, isegi

kui need läbivad korteriomandi reaalosa. Korteriomanik võib korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg 2 alusel nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset

kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt, ning

kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike

huvidest. Korteriühistu vastutab korteriomaniku ees korteriomandite kaasomandi osa eseme

valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning võlaõigusseaduse

(VÕS) kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel.

Korteriühistu liikme suhe korteriühistuga on tehingulaadne suhe. Korteriomaniku nõude

aegumisele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi kolmeaastane

aegumistähtaeg. Kui korteriomanikule on korteriühistu kohustuste rikkumise tõttu tekkinud

kahju, peab korteriomanik üldjuhul arvestama kõikide mõistlikult ettenähtavate tagajärgedega

ning esitama kõik rikkumisest tulenevad nõuded kolmeaastase aegumistähtaja jooksul.

TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue

sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava

kohustuse täitmist. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu

rikkumisest tuleneva kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud

ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse

ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle

täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist. Aegumistähtaja

alguse väljaselgitamiseks tuleb seega tuvastada, millal möödus VÕS § 82 lg-s 3 ja VÕS § 82

6

2-21-2497

lg 7 kolmandas lauses osundatud mõistlik aeg. Korterelamu küttetorustik valmis 2016. a

lõpus. Küttetorustiku paigaldus on toiming, mille toimumine ja tagajärg on kohe nähtav. Ka

juhul, kui puudutatud isik I ei andnud nõusolekut torude paigutamiseks korteri WC lae alla

ega ei viibinud tööde juures, oli puudutatud isik I tööde tegemisest teadlik ja sai torude

paiknemisest teadlikuks vahetult pärast tööde tegemist. Mõistlikuks nõude sissenõutavaks

muutumise ajaks saab pidada kolme kuud. Seega algas puudutatud isiku I nõude aegumine

kolm kuud pärast tööde tegemist, s.o hiljemalt 2017. a aprillis, ning nõuded aegusid 2020. a.

Puudutatud isiku I vastuavaldus on esitatud 21.03.2021, s.o pärast aegumistähtaja möödumist.

8.2. Avaldaja nõue kohustada puudutatud isikut I kõrvaldama korteri WC-s paiknevatele

küttetorudele ning vannitoas siugtorule paigaldatud kraanid kuulub rahuldamisele.

KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda

ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud

omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama

üksteise õigustatud huve. Eeltoodud sätete järgi on korteriomanikul nii korteriomandi

eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi

eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku

kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või

rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning

viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust.

KrtS § 30 lg 2 esimese lause järgi võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset

kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. KrtS

§ 30 lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud nõude võib esitada ka korteriühistu.

Pärast tööde valmimist tehtud fotode ja kohtutäituri 06.11.2020 fakti tuvastamise aktiga on

tõendatud, et puudutatud isik I on teinud sanitaarruumide küttetorustikus muudatusi (s.o

paigaldanud torustikule kuulkraanid). Pärast tööde valmimist tehtud fotodel kraane ei ole.

Küll aga on kraanid olemas kohtutäituri 06.11.2020 fakti tuvastamise aktis toodud fotodel ja

nende olemasolu kinnitab ka G 18.03.2021 eksperdiarvamuses toodud kirjeldus. C 20.12.2023

eksperdiarvamuses on märgitud, et torustikele on paigaldatud kraanid, mis ei ole tavapärane.

Küttetorustikule kuulkraanide paigaldamine ja nende omavoliline sulgemine on lubamatu,

vastuolus hea usu põhimõttega ja ületab omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid, mida teised

korteriomanikud oleksid kohustatud taluma. Puudutatud isik I ei ole toonud esile asjaolusid,

millest nähtuks, et kuulkraanide paigaldus oleks kooskõlas korteriomanike kokkulepete ja/või

seaduse ning korteriühistu põhikirjaga. Seega on puudutatud isik I rikkunud KrtS § 31 lg 1

p-st 1 ja § 12 lg-st 2 tulenevat kaasomandi alalhoiu ning teiste korteriomanike kahjustamisest

hoidumise kohustust. Korteriomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu

põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste omanike õiguste kahjustamisest.

Asjaolu, et küttesüsteemi rekonstrueerimistöödel kalduti projektist kõrvale, ei välista avaldaja

nõude rahuldamist. C 20.12.2023 eksperdiarvamuse kohaselt töötab küttesüsteem

olemasoleval kujul sihipäraselt, vaatamata sellele, et nõutav ehitusdokumentatsioon

(tööprojekt, teostusjoonised) puudub. Tööde teostamisega seotud nõuded oleks puudutatud

isik I pidanud maksma panema aegumistähtaja jooksul, kuid seda puudutatud isik ei teinud.

Korteriomanikul ei ole õigust toimivat kaasomandi eset muuta, sh paigaldada küttetorustikule

süsteemi toimimist halvata võimaldavaid kuulkraane.

7

2-21-2497

Kuna kuulkraanid paigaldati torustikule kõige varem 2020. aastal (varasemalt töötas

küttesüsteem probleemideta) ning avaldaja esitas avalduse kraanide eemaldamiseks

17.02.2021, ei ole avaldaja nõue aegunud.

8.3. Avaldaja nõue kahju hüvitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Avaldaja tegi 2020. a kulutusi küttesüsteemi rikke kindlakstegemiseks 36 euro ulatuses (mida

tõendab Sanfiks OÜ 26.10.2020 arve nr 1872A) ja rikke põhjuse fikseerimiseks 216 euro

ulatuses (mida tõendab kohtutäituri 19.11.2020 arve nr 45F). Avaldaja nõude õiguslik alus on

VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3. Avaldaja kantud kulud olid vajalikud, kuna rikke põhjust

välja selgitamata poleks korteriühistul olnud võimalik täita oma kohustust tagada kaasomandi

eseme korrashoid. Kulud olid mõistliku suurusega. Kulutuste tegemine (st kahju tekkimine)

pidi olema puudutatud isikule I ettenähtav – kraane paigaldades ja sooja vee tsirkulatsiooni

sulgedes pidi puudutatud isik I ette nägema, et see võib tekitada korteriühistule kulusid seoses

rikke põhjuse väljaselgitamisega. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses puudutatud isikule I

etteheidetava õigusvastase käitumisega (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isik I poleks sooja

vee tsirkulatsiooni sulgenud, ei oleks avaldajad küttesüsteemi rikke tuvastamisega seoses

kulusid tekkinud. Seega on avaldaja nõue kahju hüvitamiseks 252 euro ulatuses põhjendatud.

8.4. Maakohtu 09.03.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tuleb jätta

kehtima kuni määruse täitmiseni.

Määruskaebus

9. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ning rahuldada puudutatud isiku I

vastuavaldus, tühistada Harju Maakohtu 09.03.2021 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu ning jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldaja kanda.

9.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isiku I vastuavalduse nõue (s.o nõue kohustada

avaldajat eemaldama korterist projektile mittevastav küttetorustik ja paigaldama korterisse

projektile vastav küttetorustik) aegunud. Puudutatud isik I sai asjaolust, et tema korterisse

paigutatud küttetorustik ei vasta projektile, teada siis, kui avaldaja pöördus kuulkraanide

kõrvaldamise nõudega kohtusse. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et

puudutatud isikule I oleks küttetorustiku projekti tutvustatud või et puudutatud isik I oleks

tööde vastuvõtmisel osalenud. Puudutatud isiku I nõude aegumine algas sellest hetkest, kui ta

sai teada (või pidi teada saama), et tema korteris asuv küttetorustik ei vasta projektile.

9.2. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kuulkraanid on paigaldanud puudutatud isik

I. Maakohus leidis avaldaja esitatud fotodele tuginedes, et kraanid peavad olema paigutatud

puudutatud isiku I poolt. Puudutatud isik I leiab, et fotod, millest ühel on näha ilma kraanideta

torustik ja teisel kraanidega torustik, ning asjaolu, et mõlemad fotod olid avaldajal olemas

enne kohtutäituri akti, kinnitavad, et kraanid paigaldati juba küttesüsteemi renoveerimise

käigus. Kohtul puuduvad erialased teadmised hindamaks kuulkraanide paigaldamise tehnilist

põhjust, mistõttu ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et „[p]uuduvad tõendid selle kohta ning

kohus ei pea vaidluse asjaolusid arvestades ka usutavaks, et kraanid oleks paigaldatud

küttetorustiku rajamisel töövõtja poolt, kuna kaasomandis olevas torustikus vee sulgemise

võimaldamiseks korteriomaniku poolt puudub igasugune mõistlik põhjendus.”

8

2-21-2497

Menetlusosaliste seisukohad

10. Avaldaja ega ülejäänud puudutatud isikud määruskaebuse kohta oma seisukohta ei

esitanud.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

resolutsiooni muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS §

657 lg 1 p 21). Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei muuda ega

täienda, nõustub ringkonnakohus põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus

TsMS §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. Määruskaebuse väitel tuleks puudutatud isiku I vastuavalduse nõude aegumistähtaja algus

määrata selle järgi, millal puudutatud isik I sai teada, et tema korterisse paigaldatud

küttetorustik ei vasta projektile (s.o 2020. a), mitte selle järgi, millal küttetorustiku

paigaldamine lõpule viidi (s.o 2016. a). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole puudutatud

isiku I nõude aegumistähtaja kulgemise algusaja kindlaksmääramisel eksinud. Puudutatud

isiku I korterisse paigaldati küttetorustik 2016. a ja küttesüsteem (sh nii süsteem tervikuna kui

ka puudutatud isiku I korteris asuv osa) töötas mitu aastat probleemideta. Asja materjalidest ei

nähtu, et puudutatud isik I oleks tema korterisse paigaldatud küttetorustikuga seoses enne

2020. a nõudeid esitanud. Seega oli paigaldatud küttetorustik puudutatud isiku I jaoks

üldjoontes vastuvõetav. 2020. a juulis (s.o pärast seda, kui puudutatud isik I sai teada, et

teistes korterites on küttetorustik paigaldatud mõnevõrra esteetilisemalt – teistes korterites

lähevad torud otse läbi lae, mitte ei kulge osaliselt horisontaalselt lae all), esitas puudutatud

isik I avaldajale nõude küttetorustiku paigalduse muutmiseks, tuginedes asjaolule, et

olemasolev paigaldus ei vasta projektile. Avaldaja keeldus puudutatud isiku I nõuet täitmast.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et küttetorustikuga seotud nõuete esitamise

aegumistähtaeg hakkas puudutatud isiku I jaoks kulgema ajal, mil torustik puudutatud isiku I

korterisse paigaldati, mitte ajal, mil puudutatud isik I sai teada sellest, kuidas on torustik

paigaldatud teistesse korteritesse või milline oli esialgne projekt. Puudutatud isikul I oli alates

2016. a mitme aasta jooksul võimalik küttesüsteemi sobivust hinnata ja kaaluda, kas esitada

nõudeid. Kahtluste tekkimisel oleks puudutatud isik I saanud küsida avaldajalt küttesüsteemi

projekti. Praeguseks ajaks on tähtaeg nõuete maksmapanekuks möödunud.

15. Määruskaebuse väitel ei ole avaldaja nõude rahuldamiseks alust, kuna ei ole tõendatud, et

kraanid puudutatud isiku I korteris asuvale torustikule paigaldas puudutatud isik I.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõendeid hinnanud nõuetekohaselt. TsMS § 232 lg 1

järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud

või mitte. Ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu järeldust, et kõiki asjas esile toodud

asjaolusid ja seisukohti ning esitatud tõendeid kogumis arvestades ei ole usutav, et kraanid

puudutatud isiku I korteris asuvale küttetorustikule oleks paigaldatud renoveerimistööde

9

2-21-2497

käigus. Pärast tööde valmimist tehtud fotodelt nähtub, et puudutatud isiku I korteris WC-s

asuval küttetorustikul ei ole kraane (III kd, tl 170–171). Kohtutäituri 06.11.2020 fakti

tuvastamise aktist (I kd, tl 8–9) ja G 18.03.2021 eksperdiarvamusest (I kd, tl 60 pöördel)

nähtub, et torustikul on kraanid. C 20.12.2023 eksperdiarvamuses on märgitud, et torustikele

paigaldatud kuulkraanid ei ole tavapärased ning teenivad ainult ühte eesmärki: sulgeda vee

vool ülesminevasse püstikusse ja küttekehadesse (III kd, tl 139 pöördel ja tl 141). Avaldaja

selgituste kohaselt, kuigi puudutatud isiku I korterit puudutav projektdokumentatsioon

puudub, ei olnud küttesüsteemi renoveerimise projektis üldisemalt küttetorustikule kraanide

paigaldamist ette nähtud (II kd, tl 156 pöördel ja tl 157), ning kraanide paigaldamine

puudutatud isiku I korterisse oleks olnud tarbetu ja ebamõistlik (III kd, tl 168). Puudutatud

isik I on küll väitnud, et ei ole tõendatud, et kraanid paigaldas just tema, kuid ei ole toonud

esile asjaolusid ega põhjendusi, mille pinnalt saaks lugeda usutavaks, et kraanid paigaldati

2016. a renoveerimistööde käigus või mingitel muudel puudutatud isikuga I mitteseotud

asjaoludel. Võimaluse, et kraanid paigaldati juba renoveerimistööde käigus, lükkavad ümber

avaldaja esitatud eelnevalt viidatud fotod küttetorustikust, millel kraane ei ole (III kd, tl 170–

171).

16. Määruskaebuses on märgitud, et mõlemad fotod (nii see, millel on torustik ilma

kraanideta, kui ka see, millel on kraanidega torustik), olid avaldajal olemas juba enne

kohtutäituri akti. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et avaldajal oleks

foto kraanidega torustikust olnud olemas juba enne kohtutäituri 06.11.2020 fakti tuvastamise

akti. Asja materjalide hulgas on ilma kraanideta fotod renoveerimistööde järgsest olukorrast,

mille avaldaja esitas 20.03.2024 menetlusdokumendi lisana (III kd, tl 170–171), ja kraanidega

fotod, mille on teinud kohtutäitur ja mis sisalduvad kohtutäituri 06.11.2020 fakti tuvastamise

aktis (I kd, tl 8–9). Samuti on asja materjalide hulgas C 20.12.2023 eksperdiarvamuses

sisalduvad fotod, mis on tehtud eksperdi paikvaatlusel 2023. a oktoobris (III kd, tl 134

pöördel ja tl 141). Rohkem fotosid asja materjalide hulgas ei ole.

17. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse p-s 19.1 esitatud põhjendust, mille kohaselt

avaldaja nõue ei ole aegunud, kuna avaldaja esitas kohtule avalduse 17.02.2021, kuid

kuulkraanid paigaldati torustikule kõige varem 2020. aastal (kuna varasemalt töötas

küttesüsteem probleemideta). Asjaolust, et enne 2020. aastat töötas küttesüsteem

probleemideta, ei saa järeldada, et kraanid paigaldati kõige varem 2020. aastal. Iseenesest võis

kraanide paigaldamine toimuda ka varem, kuid kuni 2020. aastani võidi kraane mitte

kasutada. Eeltoodud täpsustus ei muuda aga ebaõigeks maakohtu järeldust, et avaldaja nõue

kraanide eemaldamiseks ei ole aegunud. Enne 2020. aastat ei olnud soojavarustusega

probleeme ning usutavasti ei olnud avaldaja kraanide olemasolust teadlik. Kohustuse

rikkumise kõrvaldamise nõude aegumine ei saa alata enne, kui rikkumine on toimunud ning

isik, kelle suhtes rikkumine on toime pandud, on rikkumisest teada saanud.

18. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.

19. Maakohus jättis 09.03.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kuni asja

lõplikult lahendava määruse täitmiseni kehtima. Määruskaebuses taotles puudutatud isik I

esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist. Määruskaebuses ei ole toodud põhjendusi, millest

nähtuks puudutatud isiku I soov vaidlustada esialgse õiguskaitse abinõu jõusse jätmist

eraldiseisvalt ka juhul, kui määruskaebus jääb rahuldamata. Kuna määruskaebus jääb

rahuldamata, jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsustuse maakohtu 09.03.2021

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtima jäämise kohta. Esialgse

õiguskaitse abinõu jääb TsMS § 445 lg 2 alusel (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 4771 lg 2

teise lausega) kehtima kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

10

2-21-2497

20. TsMS § 614 lg 1 järgi kuuluvad korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul

menetlusosaliste hulka asjassepuutuvad korteriomanikud ja korteriühistu. Kuna praeguses

asjas puudutab vaidlus korteriomanike kaasomandi eset, tuleb menetlusosalistena kaasata kõik

korteriomanikud. TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus hagita menetluse osalised

omal algatusel. Ringkonnakohus kontrollis kinnistusraamatu andmeid korterelamus asuvate

korteriomandite omanike kohta. Kuna korteriomandi nr 36 omanik on alates 22.10.2024

muutunud, asendab ringkonnakohus seni menetluses osalenud puudutatud isiku W tema

õigusjärglase X.R ’ga, kes on korteriomandi nr 36 uus omanik. Õigusjärglase poolt

menetluse ülevõtmise korral saab õigusjärglane menetlusosaliseks oma õiguseellase asemel –

see tähendab, et õigusjärglane võtab menetluse üle sellises seisus, nagu see on. Muu hulgas on

õigusjärglane seotud oma õiguseellase poolt menetluse käigus tehtud menetlustoimingutega,

sh tema poolt omaks võetud asjaolude ja tehtud avaldustega. Asja materjalid tehakse

õigusjärglasele nähtavaks e-toimikus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai W ringkonnakohtu

10.09.2024 kirja, millega kohus määras menetlusosalistele tähtaja määruskaebemenetluses

tekkinud menetluskulude nimekirjade esitamiseks, kätte 22.09.2024. Seega möödus

menetluskulude nimekirjade esitamiseks antud tähtaeg enne korteriomandi omaniku

muutumist ja ringkonnakohus ei määra uuele omanikule uuesti menetluskulude nimekirja

esitamise tähtaega.

21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel jätta puudutatud isiku I kanda. Avaldaja ega ülejäänud puudutatud isikud ei

esitanud ringkonnakohtule määruskaebemenetluse kulude nimekirja, mistõttu tuleb eeldada, et

neil menetluskulusid ei tekkinud, ning avaldaja ja puudutatud isikute menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks vajadus puudub.

(allkirjastatud digitaalselt)

11