4-24-3248/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2024 Jõhvi

Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-24-3248

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Väärteoasi kaebemenetluses

Andrei Šiškini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi

III eriasjade uurija Anastassia Kevask 25.09.2024

otsusele väärteoasjas nr 2330,24,002648

Menetlusalune isik

Andrei Šiškin, isikukood 37701082212, elukoht xxx

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Rahuldada Andrei Šiškini kaebus.

Tühistada KarS § 481 lg 2 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva

politseijaoskonna menetlusgrupi III eriasjade uurija Anastassia Kevask 25.09.2024 otsus

väärteoasjas nr 2330,24,002648 karistuse määramise osas ning teha uus otsus, mis ei

raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Tunnistada Andrei Šiškin süüdi Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ning mõista karistuseks

rahatrahv 120 trahviühikut, so 480 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas,

arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr

EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber 4100081886.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitajale VTMS § 135 lg 5 kohaselt

väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise

kuupäevast.

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 13. novembrist 2024.a.

MENETLUSE KÄIK

31.08.2024 koostas Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik S S

väärteoprotokolli Andrei Šiškini suhtes selle fakti kohta, et 31.08.2024 kell 11.25 Ida-Viru

maakonnas Toila vallas Tallinn – Narva mnt 179. km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 141+-

5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud kiirust mitte vähem kui

46 km/h.

Nimetatud teoga rikkus Andrei Šiškin LS § 50 lg 2, § 15 lg 1 p 1. Andrei Šiškini tegu on

kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.

Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III eriasjade uurija Anastassia Kevask

tegi 25.09.2024.a otsuse väärteoasjas nr 2330,24,002648, milles leidis, et isiku rikkumine on

tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega, pardakaamera videoga ning

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.

Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis

mootorsõidukit kiirusega 141+- 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h.

Ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 46 km/h. Menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 2, § 15

lg 1 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 227 lg 3 alusel.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Andrei Šiškinit LS § 227 lg 3 järgi

juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

7.10.2024 saabus Viru Maakohtule Andrei Šiškini kaebus 25.09.2024 tehtud otsuse peale

väärteoasjas nr 2330,24,002648.

Viru Maakohtu 8.10.2024 määrusega jäeti esitatud kaebus käiguta ning anti selle esitajale

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

10.10.2024 esitatud vastusega kõrvaldas Andrei Šiškin kaebuses esinenud puudused.

KAEBUS

Esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul karistada teda rahatrahviga ja

jätta talle alles juhtimisõigus. Menetlusalune isik avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda.

Kaebuses kirjutas selle esitaja järgmist: mul ei olnud kavatsust liikluseeskirju rikkuda.

Möödasõidu ajal otsustasin kiirendada, et manööver ohutult lõpetada, kuna vastassuunavöönd

oli vaba ja mul ei olnud võimalust oma sõidurajale naasta, sest paralleelselt minu sõidurajal

liikusid autod, millest ma mööda sõitsin. Pärast möödasõidu lõpetamist jätkasin sõitmist

lubatud kiirusega 90 km/h, mida saavad kinnitada patrullametnikud. Möödasõidu põhjuseks

oli see, et ees liikuv buss sõitis kiirusega 80-85 km/h teelõigul, kus lubatud kiirus on 90 km/h.

Olen teadlik, et minu tegevus oli rikkumine, kuid mul ei olnud kavatsust kiirust ületada ega

liikluseeskirju rikkuda. Minu eesmärk oli mööda sõita aeglasemalt liikuvast sõidukist.

Juhiluba on minu jaoks oluline osa minu tööalasest tegevusest, kuna töötan kahes kontoris,

mis asuvad Narvas ja Jõhvis, ning pakun saatmisteenuseid erivajadustega inimestele kogu

Ida-Virumaa piirkonnas. Lisaks olen xxx ja xxx auto abil. Juhiloa äravõtmine piiraks oluliselt

minu liikuvust ja teeks võimatuks minu tööülesannete täitmise, mis mõjutaks tõsiselt minu

tööalast, sotsiaalset ja rahalist olukorda. Olen xxx inimene. Üle kaheksa aasta olen viibinud

kodus ja olen ühiskonnast piiratud. Alles viimase kahe aasta jooksul õnnestus mul saada

juhiluba ja leida sobiv ja huvitav töö, mis võimaldas mul parandada oma elukvaliteeti ja

pääseda isolatsioonist. See on avaldanud positiivset mõju minu vaimsele ja sotsiaalsele

heaolule, minu praegune töökoht pakub mulle kõiki vajalikke, spetsiaalseid tingimusi, milles

ma saan oma tööd teha.

Minu jaoks on rahatrahv väga mõjus karistusmeede ja olen valmis seda rikkumise eest

karistusena vastu võtma. Edaspidi rikkumisi enam ei kordu. Palun kaaluda juhiloa äravõtmise

asendamist rahatrahviga, mis võimaldaks mul jätkata oma tööülesannete täitmist ja ei häiriks

minu tööalast tegevust.

Kaebusele oli lisatud ka perearsti tõend, xxx otsus, xxx, töötamise registri väljavõte,

maksekorraldus rahatrahvi 360 eurot tasumise kohta.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja

otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise

toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus.

Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole

olnud tulemuslik. Vastavalt karistusregistri andmetele Andreis Šiškinil on kaks kehtivat

karistust (toimepandud 09.12.2023, 29.06.2024), mis oli määratud temale kiirusrežiimi

rikkumise eest. Andrei Šiškinile määrati põhikaristusena rahatrahvid (mis on tasutud), kuid

rahatrahvid ei ole isikut mõjutanud paremuse suunas ja isik jätkuvalt tahtlikult eksib

eeskirjade vastu ja on oma teoga näidanud üles ükskõikset ning hoolimatut suhtumist

ühiskonda. Sellist arusaama tuleb ja peab mõjutama karmimate meetmetega. Üksnes rahalise

karistuse määramine seda kindlasti enam ei ole. Otsuse vastuvõtmisel oli arvestatud tegu

kergendava asjaoluga, et isik tunnistab oma süüd, kuid see on siiski leebema karistuse

mõistmiseks ebapiisav sellise raske õigusrikkumise toimepanemise eest. Sellist rikkumist ei

saa pidada juhuslikuks eksimuseks. Seega leiab kohtuväline menetleja, et mõistetavad

karistused soovitud tagajärgi ei anna ning senised karistused pole olnud kaebaja elukorraldust

piisavalt häirivad, et takistada teda tulevikus rikkumist kordamast.

Andrei Šiškin sõnade kohaselt ei olnud tal kavatsust kiirust ületada ega liikluseeskirju rikkuda

ning tema eesmärk oli aeglasemalt liikuvast sõidukist mööda sõita. Kohtuväline menetleja

juhib tähelepanu sellele, et Liiklusseaduse § 56 alusel enne möödasõidu alustamist peab juht

veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid; tal on võimalik tagasi reastuda,

ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse. Liiklusjärelevalve korras

tehtud videosalvestusest nähtub, et tõepoolest vastassuunavööndis ei olnud teisi autosid.

Seega ei ole kohtuvälisele menetlejale arusaadav, milleks oli vaja kiirust nii palju ületada, mil

möödasõitu oleks võinud küll sooritada lubatud (90km/h) kiirusega. Samuti on

videosalvestisest nähtub, et veoauto taga, millest Andrei Šiškin mööda sõitis, oli piisavalt

ruumi, et tagasi reastuda. Lähtudes ülaltoodust jõudis kohtuväline menetleja järeldusele, et

tegemist oli üksnes otseselt tahtliku teoga. Andrei Šiškinil oli võimalus sooritada möödasõitu

lubatud kiirsuga ning see oli tema otsus vaatamata sellele, et vastassuunavööndis polnud

kedagi, kiirust nii suurel määral ületada. Lähtudes ülaltoodust leiab kohtuväline menetleja, et

Andrei Šiškini väide, et tal polnud kavatsust kiirust ületada, on alusetu.

Lisaks sellele kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et Andrei Šiškin on esmase

juhiloa omanik, seega ei ole temal piisavaid juhtimisoskusi ja tema ei tohi Eestis sõita

kiirusega rohkem kui 90 km/h. Sellest tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et väärteo

toimepanemise asjaolud muudavad menetlusaluse isiku teo ohtlikumaks ja sellest tulenevalt

süü suuremaks. Kohtuväline menetleja on kohaldanud Andrei Šiškini suhtes alternatiivset

karistust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist. Taoline karistuse valik on tingitud eelkõige

eripriventiivse eesmärgi saavutamise soovist. Andrei Šiškini käitumine näitab üheselt seda, et

rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida ja kaebuse esitaja käitub endiselt liiklust ohustaval

viisil, mistõttu on tema rahaline mõjutamine ammendunud ja tema suhtes tuleb kohaldada

teiseliigilisi mõjutusvahendeid, mis kas sunnivad teda õiguskuulekusele või eemaldavad ta

liiklusest. Samas karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja õiguskorra kaitsmise

huvidest ning menetleja arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga

suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid

õigusnorme korrektselt ja käituvad teisi liiklejaid ohustavalt. Väärteoasja materjalidest

nähtuvalt eiras Andrei Šiškin tahtlikult liiklusnõudeid. Kohtuväline menetleja loodab, et

kohaldatud 6 kuuline tähtaeg täidab oma eesmärgi, s.o sunnib Andrei Šiškinit edaspidi

loobuma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest, kõrvaldab teda liiklusest ja tagab

sellega ka parema liiklusohutuse vähemalt kuue kuu jooksul ning annab teistele liiklejatele

üheselt mõistetava signaali selle kohta, et kaebuse esitajale süüks arvatud viisil käitumine

tingib lõppkokkuvõttes liiklusest eemaldamise ja juhtimisõiguse äravõtmise. Oma kaebuses

Andrei Šiškin väidab, et ta on xxx ja xxx ja auto abil. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et

Andrei Šiškin´l oleks xxx vmt, mistõttu on tema suhtes võimalik karistusena kohaldada

juhtimisõiguse äravõtmist. Käesoleva ajani ei ole Andrei Šiškin esitanud ühtegi tõendit selle

kohta, et tal on tuvastatud xxx. Seega kaebaja väide on paljasõnaline. Andrei Šiškin palub

põhikaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga, kuivõrd

temale on juhtumusõigus vajalik töö tegemiseks. Kohtuväline menetleja leiab, et töö

tegemiseks juhtumisõiguse vajalikkus oli Andrei Šiškinile teada enne väärteo toimepanemist.

Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et juhul, kui Andrei Šiškinile on töötamiseks

juhtimisõigus vajalik, siis peab ta ka kõik tegema selleks, et tal see juhtimisõigus oleks ja

säiliks. Juhtimisõiguse äravõtmine karistusliigina kaotaks oma eesmärgi, kui seda ei saaks

kohaldata kõigi nende isikute suhtes, kes vajavad juhtimisõigust seoses töökohustuste

täitmisega. Juhul, kui Andrei Šiškin ei ole ise huvitatud oma juhtimisõiguse säilimises, siis

jääb arusaamatuks miks kohtuväline menetleja peaks selle pärast muretsema ja arvestama

isiku juhtimisõiguse vajadusega. Juhtimisõiguse saanud ja varem samalaadsete liiklusalaste

süütegude eest karistatud isikuna pidi Andrei Šiškin teadma ka seda, et lubatud sõidukiiruse

ületamine on endiselt karistatav ning sellisele teole võivad taas järgneda nii rahatrahv või

juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena. Kohtuväline menetleja arvamusel

isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise

tõttu ei halveneks ning senine töökoht säiliks.

Kohtuväline menetleja lisas vastusele ka Transpordiameti liiklusbüroo väljatrüki Andrei

Šiškini juhiloa kohta.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

Süüdistus puudutab LS § 50 lg 2; § 15 lg 1 p 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3

järgi.

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid:

Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (tl 36), mille kohaselt oli ta 31.08.2024 patrullis ja

teostas liiklusjärelevalvet. Tallinn – Narva mnt 179. km-l kell 11.25 nägi möödasõitu tegemas

valget värvi autot, mis ületas kiirust sõites kiirusega 141 km/h. Auto xxx reg.nr xx peeti kinni

177. km-l. Juhiks osutus Andrei Šiškin, kes tunnistas oma süüd.

Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 37-39), mille kohaselt 31.08.2024 kell 11.25 mõõdeti

Tallinn – Narva mnt 179. km-l sõiduki xxx reg.nr xxx sõidukiiruseks 141 km/h. Kiirusmõõtur

Stalker DSR 2X nr. DP009663, näidik DI012642, antennid KC031279, KR009147. Lubatud

sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 5

km/h, lõplik mõõtetulemus 136 km/h. Mõõtja sõiduk seisis paremal teepeenral. Mootorsõiduk

liikus 1 sõidurajal pärisuunas, eemaldus patrullautost. Teel liikus mitu sõidukit, segavad

faktorid puudusid. Seadme helisignaal oli ühtlane. Menetlusalune isik kirjutas, et on

rikkumisega nõus.

Taatlustunnistus (tl 40-41), mille kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker DSR 2X nr. DP009663

koos ülaltoodud näidiku ja antennidega taadeldud 15.05.2024.

Koolituste väljavõte (tl 42-43), mille kohaselt on xxx läbinud 2.06.2024 läbinud koolituse

sõidukiiruse mõõtmiseks kiirusmõõturiga.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 44-46), mille kohaselt Andrei Šiškin andis

ütlusi, et tegi möödasõitu ja ületas kiirust. Tunnistab süüd. Teda on ka varem kiiruse

ületamise eest karistatud ning tal on algaja juhiluba.

Karistusregistri väljavõte (tl. 47-48), mille kohaselt on Andrei Šiškinil 2 kehtivat

väärteokaristust kiiruse ületamise eest.

Transpordiameti registri väljatrükk (tl 56-57), mille koahselt on Andrei Šiškinile väljastatud

esmane juhiluba 18.04.2023.

Perearsti tõend (tl 14), mille kohaselt on Andrei Šiškinil tervislikel põhjustel probleemid

liikumisega. Käib karkudega ning auto kasutamine on vajalik liikumise jaoks.

xxx hindamise eksperthinnang 18.10.2020 (tl 15-21), mille kohaselt liigub Andrei Šiškin

aeglaselt xxx abil. Tal on xxx valdkonnas. Isikul xxx. Tema haigused on püsikululised.

Puude raskusastme tuvastamise otsus 15.08.2022 (tl 22-23), mille kohaselt on Andrei Šiškinil

tuvastatud xxx 1.08.2027. tal on xxx valdkonnas.

Töötamise registri väljavõte (tl 24), et Andrei Šiškin töötab alates 1.10.2023 xxxs.

Maksekorraldus (tl 25-26), mille kohaselt tasus Andrei Šiškin rahatrahv summas 360 eurot.

Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja

ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja

annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi.

Käesolevas asjas on kiirusemõõturi kasutamise protokolliga, tunnistaja ütlustega tõendatud ja

menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et Andrei Šiškin juhtis sõiduautot asulavälisel teel

kiirusega 141+-4 km/h, ületades kiirust mitte vähem kui 46 km/h. Antud asjaolu puhul

puudub asjas vaidlus.

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

LS § 50 lg 2 kohaselt esmase juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90

kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab:

Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Liiklusseaduse § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise

isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud

sõidukiiruse ületamises.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku ütluste

kohaselt oli tegu asulavälise teega. Seadme lugem näitas 141 km/h. Kiiruse mõõtmisel

laiendmääramatus +/- 5 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte

vähem, kui 46 km/h.

Kuna Andrei Šiškinil on transpordiameti registri väljatrüki kohaselt esmane juhtimisõigus, siis

ei tohi ta sõita kiiremini kui 90 km/h.

Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Andrei Šiškin juhtis mootorsõidukit,

ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 15 lg 1

p 1 ja kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

Andrei Šiškin tunnistab väärteo toimepanemist. Vaidluse esemeks on karistuse määramine,

menetlusaluse isiku arvates tuleks mõista karistuseks rahatrahv, kuna tal on liikumispuue ning

vajab sõiduautot tööl käimiseks.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

Andrei Šiškin täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Andrei Šiškin algaja

autojuhina sõites asulavälisel teel, ületas kiirust. Tema ütluste kohaselt tegi ta möödasõitu

eessõitvast autost ning ta ületas kiirust, sellega eiras ta Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 sätteid.

Andrei Šiškin märkis, et ta pidi kiirendama, et lõpetada manööver ohutult ning tal puudus

võimalus naasta oma sõidurajale, kuna seal liikusid autod. Kohtuväline menetleja on oma

seisukohas ära toodud fotoga videosalvestiselt leidnud, et isikul oli piisavalt ruumi tagasi

reastumiseks. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetlejaga, et Andrei Šiškinil oli

võimalus teha möödasõit eessõitvast veokist lubatud sõidukiirusega, kuna vastutulevaid

sõidukeid ei olnud. Seega ületas ta tahtlikult lubatud sõidukiirust.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud

õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse §

227 lg 3 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja

subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus on seisukohal, et Andrei Šiškin pani talle inkrimineeritava väärteo toime

süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise

ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja

väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud

väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

25.09.2024 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega Andrei Šiškin tunnistati süüdi ning

karistati LS § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Kaebuse esitaja palus mõista kergem karistus, kuna ta vajab xxx tõttu juhilube tööle

sõitmiseks. Kaebuse esitaja palus määrata rahatrahv.

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud

karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi

süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.

LS § 227 lg 3 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ehk summas 800 eurot,

aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü

tunnistamine ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks, mis on

keskmises määras. Kohtuväline menetleja on oma otsust tehes tuginenud sellele, et Andrei

Šiškin on esmase juhiloa omanik, kes ei tohi Eestis sõita kiiremini kui 90 km/h ning et teda

on kahel korral karistatud kiiruse ületamise eest. Varasemalt väärtegude eest mõistetud

rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut seadusekuulekalt käituma.

Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus

suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise

aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on

esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1)

Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise

alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel.

Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul

arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga

teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja

prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo

3-1-1-14-07, p 6)

Andrei Šiškin pani 31.08.2024 toime ühe väärteo otsese tahtlusega. Andrei Šiškinil on kaks

kehtivat väärteokaristust, mis on samuti seotud kiiruse ületamisega. Viimane karistus oli

määratud 29.06.2024 LS § 227 lg 2 järgi. Trahvid on tasutud. Samas on käesolev rikkumine

muutunud raskemaks, kuna eelmised karistused olid mõistetud LS § 227 lg 2 järgi ning

käesolevas asjas pani ta toime rikkumise LS § 227 lg 3 järgi. Seega saab järeldada, et

varasemad karistused ei ole temale vajalikku mõju avaldanud.

Isik tunnistab oma süüd, esitatud kaebuse täiendusest tuleneb, et isik kahetseb oma tegu, mis

on kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest

suurem, kuna esmase juhiloa omanikuna ületas Andrei Šiškin lubatud sõidukiirust 46 km/h

võrra, mis on väga palju.

KarS § 481 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab

mootorsõidukit xxx tõttu.

Andrei Šiškin esitas 10.10.2024 kohtule koos kaebuse täiendusega ka tondid temal esineva

xxx kohta – perearsti tõend, xxx eksperthinnang ja 15.08.2022 otsus temal xxx xx kohta.

Vaatamata sellele, et kohus tegi infosüsteemis kohtuvälisele menetlejale nimetatud

dokumendid nähtavaks, leidis kohtuväline menelteja, et isik pole esitanud ühtegi tõendit xxx

kohta. Selles osas kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga ning leiab, et menetlusaluse isiku

poolt esitatud tõenditega on tõendatud tema xxx alates 2.08.2022 kuni 1.08.2027.

Mootorsõiduki kasutamine seoses liikumispuudega tähendab seda, et isik kasutab puudest

tingitult enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 3. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-37-08, p 7). Mootorsõiduki

kasutamine peab olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

12. veebruari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-91-07, p 7).

Perearsti xxx tõendi kohaselt on Andrei Šiškinil probleemid xxx, käib xxx ja auto kasutamine

on väga vajalik liikumise jaoks. Tegu on xxx isikuga, mille kohus on eelnevalt juba

tuvastanud. Kaebuse täienduses märkis Andrei Šiškin, et ta oli 9 aastat kodus ja ühiskonnast

piiratud. Pärast seda, kui tal õnnestus saada juhiluba, leidis ta huvitava töö, mis aitab

parandada tema elukvaliteeti ja pääseda isolatsioonist. Ilma autota (juhiloata) ei saa ta

tööülesandeid täita, kuna töötab nii Narvas kui ka Jõhvis ja pakub saatmisteenuseid

erivajadustega inimestele kogu Ida-Virumaal. Andrei Šiškin ise elab aga xxx Sellest järeldab

kohus, et mootorsõiduki juhtimisõigus on Andrei Šiškinile xxx tingitult hädavajalik.

Sellest tulenevalt ei oleks tohtinud Andrei Šiškinit karistada juhtimisõiguse äravõtmisega.

Peale selle on sama põhimõte KarS § 50 lg 2 kohaselt kohaldatav ka lisakaristuse määramisel.

Arvestades seda, et liikumispuudega isikult ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta,

tuleb karistuse liiki muutaja tuleb isikut karistada rahatrahviga.

Karistuse rahatrahvi suuruse määramisel lähtub kohus isiku süü suurusest, mis on kohtu

hinnangul keskmisest suurem. Kohus leiab, et Andrei Šiškini keskmisest suuremast süüst

kõnelevad väärteo toimepanemise asjaolud - Andrei Šiškin ületas lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 46 km/h, mis on iseenesest palju, samas ületas ta kiirust Toila vallas Tallinn –

Narva mnt 179. km-l laupäeval kell 11.25, st kohas (Sillamäe ja Jõhvi vahel) ja ajal, millal

Tallinna-Narva maanteel liigub paljud sõidukeid ja liiklus on väga tihe. Oma teoga asetas

Andrei Šiškin ohtu paljude inimeste elu, tervist ja vara. Andrei Šiškini tegevus näitab

ükskõiksust teo võimalike tagajärgede suhtes.

Samuti arvestab kohus Andrei Šiškini isikut ja tema varasemat käitumist, et ta, omades esmast

juhiluba, on eelnevalt seitsme kuu jooksul pannud toime samalaadseid väärtegusid (9.12.2023

ja 29.06.2024), ning käesoleva süüteo pani ta toime kahe kuu möödudes pärast viimast

süütegu. Eelnevad karistused (rahatrahvid 200 eurot a 360 eurot) ei mõjutanud isikut ja ta

jälle ületas lubatud sõidukiirust, siinjuures tema tegu on muutunud raskemaks. Isikul, kellel

on esmane juhiluba, omab vähest juhtimisoskust ning kohtu hinnangul peab see isik olema

palju ettevaatlikum sõiduki juhtimisel. Seega Andrei Šiškini tegu oli veel ohtlikum teistele

isikutele ja sõidukitele.

Kohtu hinnangul eelnimetatud asjaolud räägivad Andrei Šiškini kahjuks. Kasuks arvestab

kohus süü tunnistamist ja kahetsust ning asjaolu, et varasemalt määratud trahvid on Andrei

Šiškini poolt tasutud, millest võib järeldada, et Andrei Šiškin kahetseb oma varasemaid

tegusid ja püüab käitumist paraneda.

Arvestades süüdlase teo iseloomu, tehiolusid ja raskust, menetlusalust isikut, leiab kohus, et

antud juhul tuleb karistada isikut rahatrahviga keskmisest määrast suuremas määras, st

rahatrahviga 480 euro ulatuses (120 trahviühikut). Kohtu hinnangul eripreventiivsetest

eesmärkidest lähtudes avaldab antud karistus isikule mõju.

KOHTU MEETMED

Andrei Šiškini kaebus tuleb rahuldada, tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Narva

politseijaoskonna menetlusgrupi III eriasjade uurija Anastassia Kevask 25.09.2024 otsus nr

2330,24,002648 põhikaristuse mõistmise osas ning teha selles osas uus otsus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko