3-24-2662/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Määruse tegemise aeg ja koht

12. novembril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2662

Haldusasi

Xi kaebus Rae Vallavalitsuse 21. augusti 2024. a

korralduse nr 1272 ja 2. juuli 2024. a korralduse nr 1050

tühistamiseks ning Rae valla kohustamiseks

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Menetlustoiming

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer

Vastustaja Rae vald, esindaja Ahto Pahk

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-2662 menetlus.

2. Tagastada Xile asjas tasutud riigilõiv 20 eurot.

3. Mõista Rae vallalt Xi kasuks välja menetluskulud 1904 eurot 59 senti.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus registreeris 23. septembril 2024 Xi kaebuse, milles ta palus tühistada Rae

Vallavalitsuse 21. augusti 2024. a korralduse nr 1272 ja 2. juuli 2024. a korralduse nr 1050 ning

kohustada Rae Vallavalitsust väljastama Järveküla küla Sepa elamukvartali ja lähiala detail-

planeeringu tingimuste täpsustamiseks projekteerimistingimused, alternatiivselt kohustada Rae

Vallavalitsust detailplaneeringu tingimuste täpsustamiseks projekteerimistingimuste väljastamise

küsimust lähtuvalt kohtuotsuse põhjendustest uuesti otsustama. Kaebuse kohaselt jättis Rae vald

rahuldamata kaebaja projekteerimistingimuste taotluse ja keeldus projekteerimistingimuste

andmisest Rae Vallavolikogu 20. märtsi 2007. a otsusega nr 251 kehtestatud Järveküla küla Sepa

elamukvartali ja lähiala detailplaneeringu tingimuste täpsustamiseks.

2. Kohus võttis 24. septembril 2024 kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Rae Vallavalitsuse 2.

juuli 2024. a korraldus nr 1050 ja 21. augusti 2024. a korraldus nr 1272 ning kohustada vastustajat

väljastama Järveküla küla Sepa elamukvartali ja lähiala detailplaneeringu tingimuste täpsusta-

miseks projekteerimistingimused.

3. Vastustaja esitas 23. oktoobril 2024 kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS

§ 152 lg 1 p 4 alusel. Taotluse kohaselt hindas vastustaja kaebuse asjaoludest tulenevalt eelnenud

haldusmenetlust uuesti ning otsustas, et menetluses esinevate minetuste tõttu on mõistlik läbida

projekteerimistingimuste taotluse menetlus uuesti. Rae Vallavalitsuse 22. oktoobri 2024. a

korraldusega nr 1664 „Rae Vallavalitsuse 02.07.2024 korralduse nr 1050 ja Rae Vallavalitsuse

21.08.2024 korralduse nr 1272 kehtetuks tunnistamine“ tunnistati kaebuse objektiks olevad

korraldused kehtetuks.

4. Kohus küsis 23. oktoobri 2024. a kohtunõudes kaebaja seisukohta vastustaja menetluse lõpeta-

mise taotlusele.

5. Kaebaja esitas 4. novembril 2024 seisukoha, milles märkis, et ei nõustu menetluse lõpetamisega

ning esitab taotluse kaebuse nõuete muutmiseks. Kaebaja taotleb Rae Vallavalitsuse 21. augusti

2024. a korralduse nr 1272 ja 2. juuli 2024. a korralduse nr 1050 õigusvastasuse tuvastamist ning

vastustaja kohustamist väljastama Järveküla küla Sepa elamukvartali ja lähiala detailplaneeringu

tingimuste täpsustamiseks projekteerimistingimused, alternatiivselt kohustada vastustajat detail-

planeeringu tingimuste täpsustamiseks projekteerimistingimuste väljastamise küsimust lähtuvalt

kohtuotsuse põhjendustest uuesti otsustama. Ühtlasi esitas kaebaja menetluskulude nimekirja

juhuks, kui kohus peaks siiski vaatamata kaebaja taotlusele asuma seisukohale, et haldusasja

menetlus tuleb lõpetada. Kaebaja menetluskulude suurus on 1924 eurot 59 senti (õigusabikulud

1904 eurot 59 senti käibemaksuta ja riigilõiv 20 eurot). Kuna kaebajale osutatud õigusteenuse eest

on tasunud äriühing, on menetluskulude summa esitatud käibemaksuta.

6. Kohus palus 5. novembri 2024. a kohtunõudes vastustaja seisukohta kaebuse muutmise taotluse

ning menetluskulude välja mõistmise taotluse osas.

7. Vastustaja esitas 12. novembril 2024 seisukoha, milles märkis, et kaebaja taotlus on põhjenda-

mata ning haldusasja menetlus tuleb lõpetada, kuna taotluses ei ole veenvalt põhjendatud

menetluse jätkamise vajalikkust HKMS § 152 lõike 2 alusel.

Vaidluse asjaoludest nähtub, et kaebaja ei nõustu vastustaja kaalutlustega, kuid see ei tähenda, et

tegemist oleks ilmselge õigusvastasusega. Vastustajaga mittenõustumine ei tähenda, et vastustaja

seisukohad oleks valed. Haldusaktide kehtetuks tunnistamise peamine argument oli menetluslikud

minetused, mis tuleb taotluse uue menetluse käigus kõrvaldada. Projekteerimistingimused on

kaalutlusotsus, mis tähendab, et isegi kui vastustaja jääb samadele või sarnastele seisukohtadele

võrreldes eelnenud menetluses antud haldusaktides väljendatule, ei võta see kaebajalt õigust pöör-

duda uuesti kohtu poole. Lisaks viitab vastustaja, et projekteerimistingimuste andmine toimub

avatud menetluses, mis tähendab, et vastustaja ei saa mingil juhul tagada menetlusosaliste

seisukohtade sarnaseks jäämist või muutumist. Kaalumise tulemust ei saa kaebaja ette nõuda,

mistõttu kaebaja nõue kohustamiskaebuse osas ei ole lubatav – lubatav on alternatiivne nõue.

Vastustaja jätkab kaebaja taotluse menetlust ning kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud, et

vastustaja seda ei tee. Kuigi ehitisregister ei võimalda formaalselt jätkata varasema taotluse

menetlust, vaid seal tuleb taotlus vormistada uue taotlusena, on haldusmenetluslikult tegu sama

menetluse jätkamisega. Seega ka kohustamiskaebuse alternatiivne nõue on sisutu. See nõue oleks

lubatav juhul, kui vastustaja menetlust ei jätkaks või jätab selle seaduses sätestatud aja jooksul

tegemata.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 152 lg 1 punkti 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab seda haldusakti õigus-

vastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks,

kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).

9. Praegusel juhul on vastustaja vaidlusalused haldusaktid kehtetuks tunnistanud, mistõttu esineb

HKMS § 152 lg 1 punktis 4 sätestatud menetluse lõpetamise alus. Kuigi kaebaja taotleb

menetluse jätkamist haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõuetes (HKMS § 152 lg 2), ei ole

kohtu hinnangul menetluse jätkamine õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud.

Vastustaja on tunnistanud minetusi kaebaja projekteerimistingimuste taotluse menetlemisel, mis-

tõttu on vastustaja vaidlusalused haldusaktid ka kehtetuks tunnistanud, leides, et põhjendatud on

projekteerimistingimuste taotlust uuesti menetleda. Vastustaja on kinnitanud, et kuigi selleks

tuleb taotlus uuesti ehitisregistrisse sisestada ning ehitisregistri vaatest on tegu uue menetlusega,

jätkatakse sisuliselt sama haldusmenetlusega. Kohtul puudub alus kahelda selles, et vastustaja

jätkab kaebaja projekteerimistingimuste taotluse sisulist menetlemist. Sõltumata vormistuslikust

küljest registris on haldusmenetluse seaduse mõttes tegemist sama taotluse menetluse

jätkamisega, sest pärast varasema menetlust lõpetava haldusakti kehtetuks tunnistamist on taotlus

jätkuvalt lahendamata.

Projekteerimistingimuste väljastamine on ulatusliku kaalutlusruumiga otsus (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-28-06, p 9), mille tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel

arvestada ja kaaluda mitmeid parameetreid (vt EhS § 26 lg 3). Kohalik omavalitsus määrab

projekteerimistingimustega erinevad nõuded (vt EhS § 26 lg 4), mis peavad lähtuma eelnimetatud

asjaoludest. Seejuures ei ole kohalikul omavalitsusel üksnes valikut projekteerimistingimuste

täpselt taotletud kujul väljastamise ja väljastamata jätmise vahel, vaid ta võib projekteerimis-

tingimused anda ka teistsugusel kujul kui taotletud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2010.

a otsus asjas nr 3-09-2723). Praegusel juhul ei saa kohus tõdeda projekteerimistingimuste andmise

otsustamisel kasutatava kaalutlusõiguse redutseerumist nullini. Seega ei saaks kohus kohustada

vastustajat projekteerimistingimusi andma, vaid selle üle uuesti otsustama. Kuivõrd vastustaja on

kinnitanud, et vaatab kaebaja projekteerimistingimuste taotluse uuesti läbi (jätkates sama haldus-

menetlust), on kaebaja kaebuse eesmärgi ka kohustamiskaebuse osas saavutanud (HKMS § 41 lg

3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti

andma kui ka haldusakti andmist uuesti otsustama).

Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis viitaksid vajadusele jätkata menetlust HKMS § 152 lg 2

alusel. Kui vastustaja teeb haldusmenetluse jätkumisel uue otsuse kaebaja

projekteerimistingimuste taotluse kohta, on kaebajal võimalik vastav otsus vajadusel vaidlustada

ning kohus saab seejärel hinnata konkreetse haldusakti õiguspärasust. Seega ei ole praeguse

haldusasja menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitse aspektist vajalik.

10. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

11. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel

esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2).

Menetluskulud

12. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 4 tuleb menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1

punkti 4 alusel asjas tasutud riigilõiv tagastada. Kohus tagastab kaebajale haldusasjas tasutud

riigilõivu 20 eurot.

13. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud

tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja

õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus asjas nr 3-3-1-50-13, p 12).

14. Kohtu hinnangul peab vastustaja praegusel juhul kandma menetluskulud, kuivõrd ta tunnistas

vaidlusalused haldusaktid kehtetuks kaebuse esitamise järgselt, tõdedes, et projekteerimis-

tingimuste taotluse menetlemisel on esinenud minetusi. Kehtetuks tunnistamine oli selgelt ajenda-

tud kaebuse esitamisest.

15. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulude nimekirjas välja toodud õigusabikulud asja

keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab seega kaebaja kasuks

vastustajalt välja õigusabikulud 1904 eurot 59 senti (käibemaksuta), kuivõrd haldusasjas tasutud

riigilõiv 20 eurot tagastatakse kaebajale.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/