1-24-5152/43 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise kuupäev,

koht ja asja läbivaatamise viis

13. november 2024, Tallinn,

kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-5152 (kohtueelses menetluses 24231753154)

Kohtukoosseis

Markus Kärner, Janika Kallin, Sten Lind

Kohtuasi

Kriminaalasi Rainer Masingu süüdistuses KarS § 424 lg

2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend ja

menetluse liik

Harju Maakohtu 7. septembri 2024. a otsus

kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Rainer Masing, apellatsioon

Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Juhalo

Süüdistatav

Rainer Masing

isikukood 38707300267, elukoht XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, kriminaalkorras korduvalt karistatud,

viimati Harju Maakohtu 05.01.2023 otsusega KarS §

424 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta, mis

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti täielikult tingimisi

täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat ja 6 kuud.

Harju Maakohtu 27.09.2023 määrusega pöörati

ärakandmata karistus, s.o 11 kuud ja 28 päeva vangistust

täitmisele. Harju Maakohtu 29.05.2024 määrusega

vabastati karistuse kandmiseslt tingimisi enne tähtaega

katseajaga kuni 30.12.2024, karistus kustumata.

Kaitsja

Vandeadvokaat Argo Küünemäe

1-24-5152

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 7. septembri 2024. a otsus muutmata ja Rainer Masingu

apellatsioon rahuldamata.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada üksnes advokaadi

vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) 12. peatüki 1. jaos.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu 7. septembri 2024. a otsusega tunnistati R. Masing süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud

vangistust. Seda vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel

kolmandiku võrra, misjärel jäi vangistuse suuruseks 10 kuud. See liideti varasema

ärakandmata karistusega ning maha arvestati 2 päeva eelvangistust, misjärel jäi

liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangistust. Otsuse terviktekst allkirjastati 1.

oktoobril ning süüdistatav sai selle kätte 2. oktoobril.

Apellatsioon

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Masing. Apellant palub

maakohtu otsuse tühistada ning saata asi tagasi Harju Maakohtu menetlusse üldmenetluse

korras.

3. Süüdistatav nõustus ekslikult lühimenetlusega ega olnud teadlik, et lühimenetluses võib

tugineda vaid kriminaaltoimiku materjalidele. Süüdistatav soovis ka ise tõendeid esitada.

Toimikust on puudu andmed tema vaimse ja füüsilise tervise kohta. Süüdistatav lisab

tõendid ka apellatsioonile. Talle tuleks määrata psühholoogiline hindamine, sest tervislik

seisund mõjutab nii süüdistatava süüd kui süüvõimet. Oluline on seegi, et karistuse

eesmärk on kurjategija taasühiskonnastamine ning aitaks ainult ravi. KarS § 692 lubab

vangistuse raviga asendada. Samuti võimaldab KarS § 86 kohaldada psühhiaatrilist

sundravi. Ekslikult lühimenetlusega nõustumise tõttu ei saanud maakohus vastavatest

asjaoludest teadlikuks ning tegi piiratud infoväljas ebaõige lahendi.

Menetlus ringkonnakohtus

4. Prokuratuur esitas KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul seisukoha, millega palus

jätta apellatsioon rahuldamata. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel on olnud

piisavad, kohus on asja arutanud igakülgselt ja kõiki menetlusnorme järgides ning teinud

selle pinnalt põhistatud otsuse.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. novembri 2024. a määrusega R. Masingu apellatsiooni

käiguta, sest see ei olnud allkirjastatud. Ringkonnakohus andis puuduse kõrvaldamiseks

aega kuni 6. novembrini.

2(4)

1-24-5152

6. R. Masing kõrvaldas puuduse 5. novembril, kui edastas ringkonnakohtule digitaalselt

allkirjastatud apellatsiooni.

7. Tallinna Ringkonnakohus otsustas 5. novembri 2024. a määrusega vaadata kriminaalasi

läbi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus andis pooltele õiguse esitada taotlusi ja

kirjalikke seisukohti kuni 11. novembrini ning lahendi kuulutamise ajaks määrati hiljemalt

13. november 2024.

8. R. Masingu poolt apellatsioonile lisatud tõendid – videosalvestise võimalikust XXX,

epikriisi võimalikust XXX ja digiloo väljavõtte XXX kohta (viimased kaks on

Terviseportaali lingid, mida ringkonnakohus ka põhimõtteliselt avada ei saaks, sest see

eeldab patsiendi – R. Masingu – poolt Terviseportaali sisse logimist) – jättis

ringkonnakohus eelmenetluses vastu võtmata.

9. Ringkonnakohus selgitas, et KrMS § 321 lg 6 järgi võib apellant apellatsioonis tugineda

maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei

võetud vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval

põhjusel. Maakohtule kõnesolevaid tõendeid ei esitatud.

10. Apellant soovib nende tõenditega tõendada süüdistatava vaimse ja füüsilise tervisega

seonduvaid asjaolusid, mis mõjutavad apellandi hinnangul tema süüd ja süüvõimet. KrMS

§ 233 lg 1 järgi lahendatakse lühimenetluses kriminaalasi kriminaaltoimiku materjali

põhjal. Täiendavate tõendite kogumine, sh apellatsioonimenetluses, on lubatud üksnes

selleks, et tõendada kriminaalmenetluse asjaolusid (näiteks õiguste tutvustamata jätmist

kohtuistungil vmt), mitte tõendamiseseme asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.

oktoobri 2022. a otsus asjas nr 1-21-3082, p 21; apellatsioonimenetluse kohta vt 12.

veebruari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-91-07, p 7). Süüdistatava süüvõime ja vastutusega

seonduvad asjaolud on KrMS § 62 p-de 3 ja 4 järgi tõendamiseseme asjaolud (vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-99-12, p 5),

mistõttu ei võta ringkonnakohus tõendeid vastu.

11. Ringkonnakohus märkis sedagi, et apellandi keskne etteheide seisneb selles, et ta nõustus

lühimenetlusega ekslikult ning ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja

tagastamist, et asja saaks arutada üldmenetluses, kus saab uusi tõendeid esitada. Kui

apellatsioon osutub edukaks, on süüdistataval võimalus neid tõendeid esitada võimalikus

tulevases üldmenetluses. Eelmenetluses selgitati sedagi, et tõendite vastuvõtmisest

keeldumine apellatsiooni menetlusse võtmisel ei välista apellandi õigust korrata oma

taotlust KrMS § 331 lg 11 p-s 2 nimetatud tähtaja jooksul (vt analoogiliselt KrMS § 329 lg

2).

12. Täiendavaid taotlusi ja kirjalikke seisukohti ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul ei

esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

14. Süüdistatava peamine etteheide seisneb selles, et ta ei teadnud, et lühimenetluses ei saa

uusi tõendeid esitada. Ringkonnakohus süüdistatava menetlusõiguste rikkumist ei tuvasta.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav oli lühimenetlusega nõus. Süüdistatava

poolt allkirjastatud taotluses lühimenetluse kohaldamiseks kinnitas süüdistatav, et talle on

3(4)

1-24-5152

selgitatud lühimenetluse olemust. Sealjuures toodi nõusolekulehel välja, et lühimenetluses

lahendatakse asi kriminaaltoimiku materjali põhjal (dtl 80). Kohtuistungi salvestiselt

nähtub seegi, et kohus selgitas süüdistatavale õigust lühimenetlusest kuni kohtuliku

uurimise lõpuni loobuda. Süüdistataval oli ka kaitsja. Kohtuistungi protokollist ja

helisalvestisest nähtuvalt ei tulnud maakohtu istungil täiendavatest tõenditest isegi juttu.

Kui süüdistatav oleks tõesti lähtunud ekslikust arusaamast, et maakohtus on võimalik

täiendavaid tõendeid esitada, oleks ta seda ka püüdnud teha. Kui süüdistatav oli sellisel

ekslikul arusaamal lühimenetluseks nõusolekut andes, kuid sai tõendite esitamise

võimatusest teada enne maakohtu istungit, olnuks tal võimalik istungi käigus

lühimenetlusest loobuda. Seega on mõlemal juhul selge, et süüdistatava menetlusõigusi

rikutud ei ole.

15. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellandi poolt tehtud viited KarS §-dele

692 ja 86. KarS § 692 lg 6 p 1 järgi on võimalik vangistust asendada narkomaanide

sõltuvusraviga, mitte alkoholisõltuvuse raviga. Tegemist on seadusandja sihipärase

valikuga. Seega ei pea kriminaalkolleegium võimalikuks KarS § 692 kohaldamisala

analoogia korras laiendada. KarS § 86 kohaldamise eelduseks oleks aga see, et

kriminaalasja materjalidest oleks olnud võimalik tuvastada, et süüdistatav pani

õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis. Sellist asjaolu kriminaalasja materjalidest ei

nähtu.

16. Ringkonnakohus ei tuvasta karistuse mõistmisel ka ühtegi muud materiaalõiguslikku viga.

Maakohus on mõistetud karistust piisavalt põhjendanud ning jäänud talle seadusega antud

kaalutlusruumi piiresse.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)