Legislator Case Law & Legislation
2-24-10564/8 AI generated

2-24-10564/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-10564/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

Legislator headnote

AI generated

2-24-10564/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-10564

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

A. M hagi EstEhitusEkspert Grupp OÜ ja A. P. vastu

võla nõudes

621,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. M (isikukood XXX; e-post XXX)

Kostja I: EstEhitusEkspert Grupp OÜ (registrikood

12801805; e-post XXX)

Kostja I seaduslik esindaja: A. P. (isikukood XXX)

Kostja II: A. P. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega EstEhitusEkspert Grupp OÜ osas.

2. Välja mõista EstEhitusEkspert Grupp OÜ-lt A. M kasuks põhivõlgnevus 587

eurot ja leppetrahv 34,29 eurot.

3. Jätta menetluskulud EstEhitusEkspert Grupp OÜ vastu esitatud nõudes

EstEhitusEkspert Grupp OÜ kanda.

4. Välja mõista EstEhitusEkspert Grupp OÜ-lt A. M kasuks menetluskulud 175

eurot, s.o riigilõiv.

5. Jätta A. M hagi A. P. vastu rahuldamata.

6. Jätta A. P.i vastu esitatud nõudes menetluskulud A. M kanda, kuid jätta

menetluskulude suurus kindlaksmääramata A. P.il menetluskulude puudumise

tõttu.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõue tuleneb asjaolust, et hageja sõlmis kostjaga I 05.03.2024 lepingu nr 3066A kahe

puitakna valmistamiseks ja paigaldamiseks XXX. Kostja pidi tellimuse täitma 60 päeva

jooksul. Hageja maksis kostjale ettemaksu 572 eurot (koos käibemaksuga), lisaks 35 eurot

sularahas aknamõõtjale. Hageja taotleb sularahas tasutud summast 15 euro väljamõistmist,

kuna selles summas raha tasumise kohustust saab hageja tõendada. Kostja I ei ole oma

kohustusi täitnud. Hageja soovib, et ka ettevõtte omanik kostja II A. P. vastutaks isiklikult oma

ettevõtte tegude eest. Kostja II on kostja I ainus juhatuse liige tehingu ainus kasusaaja. Hageja

taotleb kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 587 eurot ja leppetrahvi 3%

lepingu kogusummast 1143 eurot, s.o 34,29 eurot.

Kohus edastas kostjatele hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis

kostjatelt kirjalikku vastust. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise

korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale II

kätte isiklikult kättetoimetamisportaali Käpo kaudu 14.10.2024. Kuna kostja II on ühtlasi kostja

I seaduslikuks esindajaks (s.o juhatuse liige), siis loeb kohus dokumendid kätte toimetatuks ka

kostjale I 14.10.2024. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud

vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 6

järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud kostja I osas ning kohus teeb kostja I osas

tagaseljaotsuse. Kostja II osas jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja sõlmis lepingu nr 3066A

hagiavalduse kohaselt kostjaga I, kostjale II ei tulene seadusest isiklikku vastutust, samuti ei

ole pooled kostja II vastutuses kokku leppinud. Seega ei ole hageja nõue kostja II vastu

õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega kostja I osas ning

jätab hagi kostja II osas rahuldamata, jäävad menetluskulud kostja I vastu esitatud nõude osas

kostja I kanda ja kostja II vastu esitatud osas hageja kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel

riigilõivu 175 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista riigilõiv

summas 175 eurot. Kuivõrd kostja II ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist

ei nähtu, et kostjal II oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et

hageja poolt kostjale II hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik