2-24-117242/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generated2-24-117242/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. november 2024.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-117242
Tsiviilasi
AS ÜHISTEENUSED hagi
O. V. vastu
võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
254,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Ühisteenused, registrikood 11052490,
aadress Endla tn 15, Tallinn 10122; esindaja: A. J.,
e-post: XXX;
Kostja: O. V., isikukood XXX, faktiline asukoht
teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud
Ametlike Teadaannete kaudu
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt O. V. hageja AS Ühisteenused kasuks põhivõlg 80 eurot, viivis
25,84 eurot, sissenõudmiskulu 60 eurot ning viivised tasumata põhivõlalt alates 24.08.24
kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
4. Välja mõista kostjalt O. V. hageja AS Ühisteenused kasuks menetluskuludena 220
eurot.
5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb O. V.
tasuda AS-ile Ühisteenused
menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
6. Toimetada otsus hagejale kätte.
7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.
8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna
1
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui
tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast
põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata
jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud
seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud, nõue
Kostja parkis 07.07.2021 sõidukit registreerimismärgiga XXX hageja poolt parkimist
opereeritavas parklas, mis asub Paldiski mnt X, Keila, parklas, parkimiskorralduse
nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostja leppetrahvi 40 eurot tasumist (Leppetrahv
0031061668). Kostja parkis 30.04.2021 sõidukit registreerimismärgiga XXX hageja poolt
parkimist opereeritavas parklas, mis asub Paldiski mnt X, Keila, parklas,
parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostja leppetrahvi 40 eurot tasumist
(Leppetrahv 0210001762). Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle
antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingute alusel. Paldiski mnt X parkas
tohib parkida vaid KÜ Paldiski mnt X kirjalikul loal. Kostja ei täitnud parklas
parkimistingimusi kuna sõiduki esiklaasil/armatuurlaual puudus KÜ kirjalik luba. Kostja
oli leppetrahvide koostamise ajal antud registreerimisnumbriga sõiduki omanik/vastutav
kasutaja. AS Ühisteenused volitas end esindama kohtulikus menetluses OÜ-d Julianus
Inkasso.
Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 80,00 eurot, viivis 25,84 eurot
ja sissenõudmiskulu 60,00 eurot; viivised tasumata põhivõlalt alates 24.08.2024 kuni
põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning
menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Kohustada kostjat
tasuma viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt jäägilt menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtu selgitused
Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude
kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul
olnud võimalik välja selgitada. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest
toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse
võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja
menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud
2
Teadaanded kaudu 20.10.2024.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul
materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.
Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha
kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks
menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool
lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise
taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja
läbivaatamise kulud.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud
338 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas
riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas
100 eurot.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku
leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile
sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks
põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud
teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda
ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist
menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes
kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja
tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas
peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi
tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi
puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva
vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on üürilepingust
(parkimistingimuste rikkumisest) tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus
lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.
Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on esindustasu kohtumenetluses
2-24-117242, Ühisteenused vs O. V., kokku: 2 tundi summas 338 euro ning maksekäsu
kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot.
Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu,
tsiviilasja hinda (põhinõue 80 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas
asjas on esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri, ei ole toimunud sisulist
arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga, hagiavaldus ei ole õiguslikult
keerukas (parkimiskorralduse rikkumisest tingitud leppetrahv) ning ei tugine suurele
3
hulgale tõenditele (2 leppetrahv ja sinna juurde kuuluvad pildid). Eeltoodu alusel peab
kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 1 tund, kokku summas 100 eurot.
Tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse
esitamise kulu 20 eurot.
Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 220 eurot
(100+20+100), mis tuleb kostjalt välja mõista.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud
isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib
kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni
täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (220
eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
4