2-23-105280/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-105280

Tsiviilasi

Silvara OÜ hagi TJV Holding OÜ vastu põhivõla 1810

euro, võla sissenõudekulu 40 euro, viivise 488,70 euro ja

alates 28.03.2023 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras

Tsiviilasja hind

2531,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Silvara OÜ (12345566), esindaja Tambet Laasik

Kostja: TJV Holding OÜ (14647248), esindaja Merili

Laansoo

RESOLUTSIOON:

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista TJV Holding OÜ-lt Silvara OÜ kasuks põhivõlg 1810 eurot, võla

sissenõudekulu 40 eurot, kahjuhüvitis 168 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

488,70 eurot ja alates 28.03.2023 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt 1810 eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta kõik poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. OÜ Silvara (hageja) esitas 02.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

TJV Holding OÜ-lt (kostjalt) 1850 euro saamiseks. Kohus lõpetas 14.03.2023 maksekäsu

kiirmenetluse kostja vastuväite tõttu ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. 28.03.2023 hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja metsakasvatusega ja soovis värvata

võsalõikajaid. Hageja töökuulutuse peale võttis kostja hagejaga ühendust ja pakkus tööjõu

vahendamise teenust kahele töötajale. Kostja nõudis vahendustasust 50% ettemaksuna ja 50%

seejärel, kui töötaja on Eestis ja ei lahku töölt 1 kuu jooksul. Kostja selgitas, et kui töötaja ei

vasta kokkulepitud tingimustele, siis vahetab kostja ta omal kulul viivitamatult välja. Kostja

kinnitas, et ettemaksuna võetud vahendustasu tagastatakse täies ulatuses, kui teenuse osutaja

töötajat ei leia, töötaja ei ilmu töölepingut sõlmima või katkestab töösuhte esimese kuu

jooksul.

3. Pooled sõlmisid 19.07.2022 tööjõu vahendamise raamlepingu, mille punkti 1 järgi kohustus

kostja varustama hagejat vabade ametikohtade täitmiseks tööjõuga. Punkti 4.1 järgi kohustus

kostja tasuta välja vahetama töötaja, kui ühe kuu jooksul ilmneb, et töötaja ei sobi hagejale.

Vastavalt raamlepingule kohustus kostja tasuma töötaja Eestisse tulekuga kulud – transport

Eestisse, viisa, lühiajalise töötamise registreerimine. Lepingu lisa järgi lepiti kokku kahe

töötaja vahendamises.

4. Hageja tasus kostjale Y. M. vahendamise eest 2 arvet:

4.1. 19.07.2022 arve nr 1466 summas 1008 eurot;

4.2. 25.10.2022 arve nr 1502 summas 504 eurot.

5. Lisaks nõudis kostja avaldajalt Y. M. ja K. N. eest seoses lühiajalise töötamise

registreerimisega riigilõivu tasumist kogusummas 130 eurot, kuigi selles kokkulepe puudus.

6. Kostja väitel pidid kaks töötajat saabuma Eestisse augusti lõpus, kuid kokkulepitud ajaks

töötajad kohale ei saabunud. N. K. viisat ei saanud ja seetõttu hageja juures tööle ei asunud.

Y. M. sai viisa 22.09.2022 ja saabus Eestisse 18.10.2022. Kostja teatas 17.10.2022 hagejale

Y. M. ootamatust saabumisest ja ta majutati kostja korterisse. Y. M. asus tööle 28.10.2022 ja

hageja soovis temaga allkirjastada töölepingu, mille ta oli kostjale 04.08.2022 e-kirja teel

edastanud. Y. M. töötas võsasaega ca 20 minutit ja väitis seejärel, et ta on ehitaja ja see töö

pole tema jaoks. Seejärel läks ta autosse ja keeldus edasisest tööst, kuna ta ei soovinud seda

tööd teha.

7. Y. M. oli andnud juurdepääsu korterile veel kahele isikule - Y. E. ja M. B., kellel puudus

õigus korteris viibida ja seal elada. Nimetatud isikud väitsid, et neid saatis korterisse kostja.

Kostja väitis hagejale, et ei tea, kes need isikud on. Isikud lahkusid korterist hageja nõudel

31.10.2022.

8. Hageja teatas kostjale 30.10.2022 e-kirjaga, et soovib tagasi saada ettemaksuna tasutud

vahendustasusid ja riigilõivu. Kostja raha tagastamise nõuetele ei vastanud ja lõpuks keeldus

tagastamisest. Töötajaid välja ei vahetatud. Hageja ütles kostjaga 02.02.2023 raamlepingu

erakorraliselt üles VÕS § 196 lg 4 ja VÕS § 189 lg 1 alusel. Avalduse sai kostja kätte samal

päeval. Kostja lepingu ülesütlemisele vastu ei vaielnud, kuid keeldus hageja poolt makstud

tasude ja kantud kulude hüvitamisest.

9. Hageja leiab, et tasus kostjale ettemaksuna teenuse eest, mida ta ei saanud. Hageja palub

kostjalt välja mõista arvete 1466 ja 1504 alusel tasutu, kokku 1512 eurot. Lisaks on kostjal

kohustus hüvitada hageja tasutud riigilõiv 130 eurot ja võla sissenõudmiseks kantud

õigusabikulud 40 eurot ning kohtueelselt kantud õigusabikulud 168 eurot. Samuti nõuab

hageja kostjalt 03.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 488,70 euro ja alates 28.03.2023

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras edasiulatuva viivise väljamõistmist.

Kostja vastuväited

10. Kostja leiab, et on oma kohustused kohaselt täitnud, mistõttu hagi ei ole põhjendatud.

11. Kostja nõustub, et pooled sõlmisid 19.07.2022 tööjõu vahendamise raamlepingu ja lisa 1,

mille kohaselt kohustus kostja vahendama esimesel võimalusel 2 metsatöölist.

12. Kostja vahendas hagejale kolm töölist:

12.1. R. G., kes töötas kostja juures 07.09.2022. 08.09.2022 teatas hageja, et isikul pole

vajalikke oskusi töö tegemiseks. Temaga seotud vahendustasude osas oli hagejale väljastatud

arve nr 1490 ja kuna töötaja ei sobinud, siis hiljem ka kreeditarve 1492.

12.2. N. K., kelle kohta saatis kostja 24.07.2022 hagejale eeltäidetud taotluse lühiajalise

töötamise registreerimiseks, mille osas tegi kostja hageja palutud muudatused 26.07.2022

ning hageja saatis omalt poolt allkirjastatud taotluse tagasi 27.07.2022. 04.08.2022

allkirjastas hageja töötajaga töölepingu. 08.08.2022 registreeriti isiku lühiajaline töötamine.

Töötaja ei saanud Eestisse tulla, kuna Eesti Suursaatkond Moskvas keeldus 29.09.2022 talle

viisat väljastamast põhjusel, et hageja on ebausaldusväärne ning välisministeerium jättis

vaidlustamise avalduse rahuldamata.

12.3. Y. M. osas allkirjastas hageja töötajaga lühiajalise töötamise registreerimise taotluse

26.07.2022 ning sõlmis töölepingu 04.08.2022. 08.08.2022 registreeriti isiku lühiajaline

töötamine. Hageja esitas ka lühiajalise töötamise registreeringu taotlused, kust nähtub tema

soov isik tööle võtta. Isik asus tegutsema ja hankis omale vajalikud load, sh ka töötas hageja

juures. Kostja andis 17.10.2022 teada, et töötaja saab asuda tööle ning 18.10.2022 valmis,

kuid asus hagi järgi tööle 10 päeva hiljem. Kostjale teadaolevalt lahkus töötaja hageja juurest,

kuna hageja sundis teda töötama Soomes, selleks korrektseid dokumente vormistamata ja

pakkudes töötasuks 3€/h. Kuivõrd see ei vastanud algsele kokkuleppele, siis töötaja lahkus.

13. Kuivõrd tegemist on võõrtööjõuga, ei sõltu töötajate reaalne saabumine kostjast ning seetõttu

polnud pooltel konkreetset kokkulepet, millal töötajad Eestisse jõuavad. Lepingu lisast nr 1

nähtub, et kostja on lubanud töötajaid esimesel võimalusel. Kostja tegi kõik endast oleneva,

et töötajate dokumendid saaks vormistatud ja oli pidevas suhtluses nii hagejaga kui vastavate

ametkondadega.

14. Pooltel käib vaidlus kahe arve üle: 1) 19.07.2022 arve nr 1466 - sisaldab kahe töötaja

ettemaksu (N. K., Y. M.). Kuivõrd koos lepinguga sõlmiti ka lepingu lisa 1, mille kohaselt

kohustus kostja vahendama 2 töötajat, siis lepingu p 6.1. kohaselt esitati ka esimene arve. 2)

25.10.2022 esitas kostja arve nr 1502, kuna kostja poolt vahendatud töötaja, Y. M.ga, oli

tööleping 04.08.2022 sõlmitud ning töötaja oli 18.10.2022 valmis ka tööülesandeid täitma.

Kostja leiab, et ei ole kohustatud tagastama hagejale tasutud ettemaksu, kuna hagejalt ei

võetud vahendustasu ettemaksuna, vaid lepingu punktis 6.1 järgi.

15. Kostja leiab, et lepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetuses või lepingus ei sõlminud pooled

kokkulepet vahendustasu tagastamiseks. Kostja lubab 19.07.2022 kirjavahetuses töötaja

välja vahetada, kui töötaja hagejale ei sobi, mitte tagastada vahendustasu. Tagatisraha

tagastaks, kui inimene kohale ei jõua. Kirjavahetusest nähtub selgelt, et kostja eristab

vahendustasu ja tagatisraha. Pooled lepingus tagatisrahas kokku ei leppinud, hageja pole

kostjale tagatisraha tasunud, hageja on tasunud vaid vahendustasu.

16. Seega oli Y. M. puhul tegemist olukorraga, kus hageja poolt pakutud ebaseaduslikud

tingimused ei sobinud töötajale. Sellist olukorda leping ei käsitle. Tegemist ei ole

olukorraga, mille eest vastutaks kostja. Töötajal on töölepingu seadusest (§ 91) tulenev õigus

tööleping üles öelda ja kui töötaja seda õigust kasutab, ei saa seda ette heita kostjale. N. K.i

eest tasutud 50% ettemaks ei kuulu tagastamisele, kuna selleks puudub tagatisraha

tagastamise kokkulepe ja põhjus, miks isik Eestisse tulla ei saanud tulenes hagejast. Isikule

keelduti 29.09.2022 pikaajalise viisa andmisest, kuna Eesti Suursaatkond Moskvas pidas

hagejat VMS § 65 lg 2 p 8 mõttes ebausaldusväärseks ettevõtteks. Kostja esitatud vaiet ei

rahuldatud. Kostja ei saa hagejale võõrtööjõudu vahendada, kuna hageja on

ebausaldusväärne. Seega ei saa antud asjaolu kostjale ka ette heita, kuna selle on tinginud

hageja enda tegevus.

17. Lühiajalise töötamise registreerimise taotlused esitas hageja, seega lasus hagejal ka RLS 5

järgi kohustus tasuda riigilõiv. Hageja esitatud kirjavahetusest nähtub tema soov olla taotleja

ja registreerida töötajad hooajatöölistena. Kostja pole andnud lubadusi riigilõivu ise tasuda.

Kostja kohustuseks oli vormistada lubadega seonduv, mis hõlmas dokumentide täitmist,

esitamist ja suhtlust PPA-ga. Seda on kostja teinud.

18. Kuivõrd kostja ei ole andnud oma tegevusega alust õigusabi kasutamiseks, ei kuulu

hüvitamisele ka õigusabikulud.

Maakohtu otsuse põhjendused

19. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid

ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

20. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

20.1. Silvara OÜ (hageja) ja TJV Holding OÜ (kostja) sõlmisid 19.07.2022 tööjõu

vahendamise raamlepingu (dtl 36-39);

20.2. kostja esitas hagejale 19.07.2022 arve nr 1466 (dtl 41) summas 1008 eurot ja

25.10.2022 arve nr 1502 (dtl 44) summas 504 eurot, mille hageja tasus vastavalt 22.07.2022

(dtl 43) ja 28.10.2022 (dtl 46);

20.3. hageja tasus lühiajalise töötamise registreerimisel Y. M. ja K. N. eest riigilõivu 130

eurot (dtl 48).

21. Pooled vaidlevad selle üle, kas:

21.1. kostja vahendas hagejale vähemalt 2 metsatöölist;

21.2. kostja peab hagejale tagastama ettemaksu (/tagatisraha/vahendustasu) ja tööjõuga tehtud

kulud s.o riigilõivu;

21.3. kostjal tuleb tasuda sissenõudmis- ja õigusabikulud.

22. Töötajate vahendamisest

22.1. Hageja leiab, et tasus kostjale ettemaksuna teenuse eest, mida ta ei saanud.

22.2. Kostja leiab, et ei ole lepingut rikkunud.

22.3. Kohtu hinnangul sõlmisid pooled käsunduslepingu võõrtööjõu vahendamiseks (VÕS §

619). Kohus loeb poolte vahel enne raamlepingu sõlmimist peetud kirjavahetusega (dtl 31)

tõendatuks, et hageja selgitas kostjale, et otsib võsalõikajaid ja selgitas, milline on nende

tööaeg ja töötasu. Samuti nähtub kirjavahetusest, et kostja pakkus alguseks hagejale kahte

konkreetset inimest (dtl 32), kes on valmis ja võimelised töötama pakutud hindadega. Kostja

selgitas, et töötajate transport Eestisse, LTR ja viisa vormistamine on kostja kohustus. Kostja

selgitas hagejale, et nende inimeste vahendustasu on 840 eurot + km inimese kohta ja et

tasumine toimub kahes osas – 50% tasutakse tagatisrahana lepingu sõlmimisel ja 50% siis,

kui inimene on Eestis ja valmis tööle asuma (dtl 33). Samuti selgitas kostja, et kui inimene ei

sobi mingil põhjusel hagejale, siis vahetab ta töötaja 1 kuu jooksul välja ning kui inimene

mingil põhjusel kohale ei jõua, siis tagastab ta tagatisraha täies ulatuses + 50 eurot inimese

kohta.

22.4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 19.07.2022 tööjõu vahendamise

raamlepingu ja lisa 1 (dtl 40), mille kohaselt kohustus kostja vahendama esimesel võimalusel

2 metsatöölist. Viidatud hageja ja kostja vahel peetud lepingueelsetest läbirääkimistest ja

poolte vahel sõlmitud raamlepingust, selle lisast 1 ja hageja poolt edastatud töölepingust (dtl

62-64) tuleneb üheselt, et kostja kohustus hagejale vahendama kaks metsatöölist. Lepingu

punkti 4.1. kohaselt kohustus kostja hoolitsema, et vahendustöötaja vastab oma

isikuomadustelt, teadmistelt, kogemustelt ja oskustelt kasutajaettevõtja poolt lepingulisas

märgitud ametipositsioonil töötavale isikule esitatavatele kvalifikatsioonikriteeriumitele, mis

on fikseeritud lepingulisas, vahendustöötaja ei ole kriminaalse taustaga. Tuvastama töötaja

pädevuse ja sobivuse lepingulisas välja toodud ametikohale. Kostja võis selleks kasutada

endale sobivaid töötaja värbamise ja tööintervjuu meetodeid. Samuti oli kohustatud teostama

vahendustöötajatele põhjaliku taustakontrolli ja läbi viima intervjuu, et tagada

vahendustöötaja sobivus lepingulisas märgitud ametikohale. Seega oli kostja kohustuseks

tuvastada töötaja pädevus ja sobivus poolte vahel kokkulepitule. Isegi, kui asuda seisukohale,

et hageja pidi ise tuvastama töötaja pädevuse, siis pidi kostja siiski vahendama töötaja, kes

soovib ja on suuteline pakutavat tööd tegema, mitte lihtsalt inimese, keda õnnestub Eestisse

vahendada. Hageja ei ole VÕS § 621 lg 4 mõttes heaks kiitnud heaks kiitnud kontrollimata

oskustega tööliste Eestisse toomist, vaid andis kostjale käsundi metsatöölistena töötada

soovivate inimeste leidmiseks. Juhul, kui kostja soovis hagejale pakkuda metsatöölistena

tööle inimesi, kes olid varem töötanud puusepa või ehitajana, oleks kostjal pidanud selleks

olema töötajate nõusolek ja soov ning hageja heakskiit.

22.4.1. Pooled ei vaidle selle üle, et Y. M. lahkus hageja juurest töölt peale esimest tööpäeva

(täpsemalt peale 20 minutit töötamist). Kohus loeb 25.09.2023 hageja töötaja selgitusega (dtl

201) tõendatuks, et Y. M. lahkus töölt samal päeval kui alustas tööd, kuna väitis, et töö ei

sobi talle. Hageja seadusliku esindaja ja töötaja vestlusega (dtl 160-162, tõlge 174-175) on

tõendatud, et kostja oli lubanud töötajale puusepa ja laia profiiliga ehitaja töökohta, mitte

metsatöötaja tööd. Seega edastas kostja hagejale töötaja (Y. M.), kes ei vastanud poolte vahel

kokkulepitud oskustele. Kostjal oli kohustus anda töötajale töö kohta õiget infot ja ka

kohustus kontrollida, kas Y. M. vastab hageja nõudmistele. Kohus leiab, et kostja ei ole

tõendanud, et Y. M. oleks hageja juurest töölt lahkunud muul põhjusel, kui töö sobimatus.

Ainuüksi töötaja viitest hageja poolt petmisele (dtl 174), ei ole võimalik tuvastada asjaolu, et

töötaja lahkus töölt hagejast tingitud põhjustel. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja

põhjustas ise Y. M. töölt lahkumise. Isegi, kui Y. M. lahkus töölt muul põhjusel kui töö

sobimatus, siis kohustus kostja vastavalt raamlepingu punkti 4.1 viimasele punktile töötaja

ühe kuu jooksul välja vahetama.

22.4.2. Teine kostja poolt vahendatud töötaja, K. N., Eestisse ei jõudnud. Kohtu hinnangul ei

ole käesoleval juhul tähtsust, mis põhjusel K. N. Eestisse ei jõudnud, kuna pooled leppisid

lepingueelsetel läbirääkimistel kokku, et kui inimene mingil põhjusel kohale ei jõua, siis

tagastab kostja hagejale tagatisraha täies ulatuses. Seega tuli kostjal hagejale raha tagastada

sõltumata põhjusest, miks töötaja hageja juurde tööle ei jõua. Alternatiivselt märgib kohus, et

kostja selgitustest nähtub, et K. N. puhul keelduti viisast, kuna kaheldi tööandja

usaldusväärsuses (dtl 134-135). Kostja leidis 29.09.2022 kirjas hagejale (dtl 74), et saatkonna

ametnik on vea teinud, arvestades, et üks meestest sai kohe viisa ning teist "grilliti" üle

nädala, samuti on tegemist omavahel sugulastega, seega pole ühtegi põhjust, miks ei peaks ka

N. saama viisat. Lisaks tuli kostja hinnangul arvesse võtta ka seda, et põhjus miks keelduti, ei

saa olla tegelik, kuna ühele anti viisa ja teisele, kes pidi asuma samuti hageja juurde tööle, ei

antud. Seega on ka kostja ise leidnud, et N. K.i Eestisse mittejõudmine ei saa olla tingitud

hageja kui tööandaja ebausaldusväärsusest. Kohus leiab, et välistada ei saa võimalust, et

töötaja Eestisse mittejõudmisel oli osa kostja või kostja seadusliku esindaja teiste ühingute

kui töövahendusettevõtete maksekäitumisel (dtl 236-263). Siiski ei ole käesolevaks hetkeks

võimalik tuvastada, mis põhjusel N. K.ile viisat ei väljastatud (dtl 209-211, 222).

22.5. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal õigus vahendustasule, kui kostja leiab töötajad, kes

asuvad hageja juures tööle. Y. M. ja K. N. hageja juures tööle ei asunud.

22.6. Kohus ei analüüsi R. G. töötamisega seonduvat, kuna pooled ei vaidle tema eest tasutu

üle. Samuti ei hinda kohus poolte väiteid seoses teiste töötajate viibimisega hageja poolt

pakutud majutuses, kuivõrd hageja viidatu osas nõuet kostja suhtes ei esitanud. Samuti ei ole

käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust, mis kuupäeval täpselt töötaja Y. M.

Eestisse jõudis, millisel päeval tööd teha püüdis või hageja poolt Y. M. töölepingu

allkirjastamine, kuna Y. M. ei töötanud hageja juures 30 päeva. Tähtsust ei ole ka sellel,

milliseid dokumente kostja K. N. Eestisse toomiseks esitas (dtl 224, 225) või millal hageja K.

N. töölepingu (projekti/kinnituskirja) allkirjastas, sest töötaja Eestisse ei jõudnudki. Kohus

nõustub sellega, et hageja poolt töölepingu allkirjastamisel oli tegemist lühiajalise töötamise

registreerimise taotluse PPA-le esitamise jaoks koostatud hageja kui tööandjapoolse

kinnitustega pakkuda töötajatele tööd. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust kostja

viited töölepingu lõpetamise sätetele. Töölepinguline suhe oli hageja ja töötaja vahel. Kostja

ja hageja vahel oli käsundussuhe töötajate vahendamiseks. Vaidlus puudub selles, et K. N.

Eestisse ei jõudnud ja Y. M. lahkus töölt peale 20-minutilist töötamist. Seega ei ole kostja

vahendanud hagejale töötajaid, kes oleksid hageja juures püsivalt (s.o üle 30 päeva) töötanud.

23. Tagatise/ettemaksu/vahendustasu tagastamisest

23.1. Hageja mõistis kostja avaldatu põhjal poolte vahel 19.07.2022 sõlmitud tööjõu

vahendamise lepingu p-i 6.1 selliselt, et tasu makstakse osutatud teenuse eest ettemaksuna.

Seda lähtuvalt kostja poolt hagejale 19.07.2022 esitatud selgitusele, et vahendustasu on 840€

+k/m inimese kohta ja tasumine toimub kahes osas 50% tasutakse tagatisrahana lepingu

sõlmimisel ja 50% kui inimene on Eestis ning valmis tööle asuma. Kui inimene ei sobi mingil

põhjusel, vahetab kostja ta 1 kuu jooksul välja, kui inimene mingil põhjusel kohale ei jõua,

siis tagastatakse tagatisraha täies ulatuses +50€ inimese kohta.

23.2. Kostja leiab, et ei ole kohustatud tagastama hagejale tasutud ettemaksu, kuna hagejalt ei

võetud vahendustasu ettemaksuna, vaid lepingu punktis 6.1 järgi. Kostja leiab, et lepingu

sõlmimisele eelnenud kirjavahetuses või lepingus ei sõlminud pooled kokkulepet

vahendustasu tagastamise kohta. Samuti ei ole ta andnud lubadusi ettemaksuna võetud

vahendustasu täies ulatuses tagastamiseks, kui teenuse osutaja töötajat ei leia, töötaja ei ilmu

töölepingut sõlmima või katkestab töösuhte esimese kuu aja jooksul. Lepingus puudub

kokkulepe, millal tuleks vahendustasu tagastada. Kostja lubab 19.07.2022 kirjavahetuses

kostja töötaja välja vahetada kui töötaja hagejale ei sobi, mitte tagastada vahendustasu.

Kostja hinnangul antakse kirjas eelinfo, et tagatisraha tagastaks, kui inimene kohale ei jõua ja

sellest nähtub, et kostja eristab vahendustasu ja tagatisraha.

23.3. Raamlepingu punkti 4.1. viimase tingimuse järgi kohustub vahendaja välja vahetama

tasuta kasutajaettevõtjale saadetud vahetustöötaja, kui ühe kuu jooksul ilmneb, et

vahetustöötaja ei sobi kasutajaettevõtjale. Vastavalt lepingu punktile 6.1. esitab vahendaja

ettevõtja kasutajaettevõtjale ühe töötaja kohta kaks arvet kahes võrdses osas kogusummas

840€+käibemaks. Esimene arve esitatakse peale lepingulisa sõlmimist. Esimese arve

tasumisega kinnitab kasutajaettevõtja, et edastatud vahendustöötaja sobib neile. Teine arve

esitatakse vahetult peale seda, kui kasutajaettevõtja on vahendustöötajaga töölepingu

sõlminud (dtl 37).

23.4. Kohus loeb 19.07.2022 e-kirja ja lepinguga tõendatuks, et pooled mõistsid 840 eurot

(+KM) töötaja kohta kui ettemaksu selle momendini, kuni möödub tööle asumisest 30 päeva.

Samuti on poolte vahel 19.07.2022 peetud kirjavahetusest selgelt mõistetav, et kui töötaja ei

sobi mingil põhjusel, vahetab kostja ta 1 kuu jooksul välja. Kui inimene mingil põhjusel

kohale ei jõua, siis tagastatakse tagatisraha täies ulatuses. Asjakohatud on kostja

kohtumenetluses esitatud väiteid, et kirjavahetusest nähtub, et pooled tegid selget vahet

vahendustasul ja tagatisrahal. Kostja väidet ei kinnita lepingu eelselt peetud kirjavahetus ega

ka leping. Kohtu hinnangul ei ole tähtsust, kuidas kostja käesolevas menetluses tagantjärgi

hageja poolt tasutut nimetab – tagatisrahaks, vahendustasuks või ettemaksuks. Kostja ei ole

täitnud lepingut, s.t vahendanud hagejale kahte metsatöödeks sobivat inimest, seega tuleb

kostjal hagejale tasutu tagastada.

23.5. Kohus loeb 02.02.2023 kirjaga (dtl 49-51) tõendatuks, et hageja esindaja edastas

kostjale kirja, millega hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles ja nõudis

19.07.2022 ja 25.10.2022 arvete alusel saadud 1512 euro tagastamist, sest kokkulepitud

tulemusega vahendusteenust ei osutatud. Samuti nõudis hageja kostja nõudel tasutud

riigilõivu 130 eurot isikute eest, kes hageja juures tööle ei asunud. Lisaks viivise ja

sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohtu hinnangul esines hagejal alus käsunduslepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole

huvisid kaaludes ei saanud oodata, et hageja jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni

ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni (VÕS § 631).

Pooled sõlmisid 19.07.2022 lepingu kahe metsatöötaja vahendamiseks, hageja oli kostjale

tasunud kahe töötaja eest vahendustasu ja lühiajalise töötamise registreerimise tasu, kuid

kostja ei olnud 2022. aasta oktoobri lõpuks vahendaud hagejale metsatöötajaid, kes oleksid

hageja juures tööle asunud.

23.6 Osundatud põhjustel tuleb kostjal tagastada hagejale kahjuna käsunduslepingu

täitmisena tasutu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud kostjale ka osalise

vahendustasu maksmine, kuna hageja ei ole hageja vahendustegevusest mingit kasu saanud

(VÕS § 629).

24. Tööjõuga seotud kuludest (riigilõiv)

24.1. Hageja leiab, et kostjal on kohustus hüvitada hagejale lühiajalise töötamise

registreerimisel Y. M. ja K. N. eest tasutud riigilõiv 130 eurot.

24.2. Kostja leiab, et lühiajalise töötamise registreerimise taotlused esitas hageja, seega lasus

hagejal ka RLS 5 järgi kohustus tasuda riigilõiv. Hageja esitatud kirjavahetusest nähtub tema

soov olla taotleja ja registreerida töötajad hooajatöölistena. Kostja pole andnud lubadusi

riigilõivu ise tasuda. Kostja kohustuseks oli vormistada lubadega seonduv, mis hõlmas

dokumentide täitmist, esitamist ja suhtlust PPA-ga.

23.3. Kohus leiab, et vastavalt raamlepingule kohustus kostja korraldama töötaja transpordi

Eestisse (dtl 37). Samuti selgitas kostja lepingu sõlmimise eelselt (19.07.2022), et töötajate

transport Eestisse, LTR ja viisa vormistamine on nende kohustus (dtl 31). LTR taotlused

vormistas kostja, milleks hageja andis volituse (dtl 227). Volikirjaga koos saatis kostja

hagejale riigilõivu tasumise andmed. Hageja küll tasus riigilõivu, kuid poolte vahel oli

kokkulepe, et töötajate transpordi, LTR ja viisa vormistamisega kõik seonduv on kostja

kohustus. Seega tasus hageja kostja lepingulise kohustuse eest ja kostjal tuleb viidatud

kulutus kahjuna hagejale hüvitada. Kostja ei ole tõendanud, et lubas vaid abistada LTRi ja

viisa vormistamisel. Kostja on pidanud enne lepingu sõlmimist seda ülesannet enda

kohustuseks, mitte abistamiseks. Pooled sõlmisid kulude kandmise kokkuleppe ja seejuures

ei ole tähtsust asjaolul, kes lühiajalise töötamise registreeringud esitas.

24.4. Osundatud põhjustel tuleb kostjal hüvitada hagejale lühiajalise töötamise

registreerimisel tasutud riigilõiv.

25. Viivisest

25.1. Hageja nõuab viivist alates 03.02.2023, sest lepingu järgse tasu tagastamise viimane

tähtpäev oli 02.02.2023. Viivis alates 03.02.2023 kostja poolt tagastamisele ja hüvitamisele

kuuluvalt summalt (1810 eurot) on hagiavalduse seisuga s.o 28.03.2023 kokku 488,7 eurot.

Hageja taotleb ühtlasi hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni võlgnetavalt summalt VÕS

§ 113 lg 1 järgses määras edasiulatuva viivise väljamõistmist.

25.2. Kostja vaidleb viivisenõudele vastu. Kostja ei ole ta kohustusi rikkunud ning sellest

tulenevalt pole hagejal tema vastu ka nõuet. Kuivõrd hagejal puudub viivisenõue, ei ole ka

VÕS § 1131 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud.

25.3. Lepingu p 6.3 järgi leppisid pooled kokku viivise määras 0,5% päevas viivitatud

summalt iga viivitatud päeva eest kuni makse täies ulatuses tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6

ning VÕS 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS

§ 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

25.4. Kuivõrd kohus rahuldas põhinõude, siis tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue ja mõista

kostjalt välja viivis kuni 27.03.2023 kokku 488,7 eurot (dtl 85) ja alates 28.03.2023 kuni

kohustuse täitmiseni võlgnetavalt summalt (1810 eurolt) VÕS § 113 lg 1 järgses määras.

26. Sissenõudmiskuludest

26.1. Hageja leiab, et kostjal on kohustus hüvitada võla sissenõudmiseks kantud

õigusabikulud 40 eurot ja kohtueelselt kantud õigusabikulud 168 eurot.

26.2. Kostja leiab, et kuivõrd hagejal puudub viivisenõue, ei ole ka VÕS § 1131 lg 1

kohaldamise eeldused täidetud.

26.3. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas viivsenõude,

siis on põhjendatud ka sissenõudmiskulude kostjalt hagejale väljamõistmine.

27. Õigusabikuludest

27.1. Hageja leiab, et kostjal tuleb hüvitada ka tekitatud otsene varaline kahju, mis

seisneb lepingu rikkumisele vastamisega kaasuvas õigusabikulus summas 168 eurot (dtl

83-85) vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 3, § 115 lg-le 1, § 127 lg-le 1, VÕS § 128 lg-tele 1-

3.

27.2. Kostja ei pea kahju hüvitamist põhjendatuks, kuna ei ole lepingut rikkunud.

27.3. Kohus leiab, et kostjal tuleb hagejale kahju hüvitada. Kostja on rikkunud lepingut,

s.t pole taganud hagejale kahte metsatöölist (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu

rikkumise eest, s.t kostjal oli lepingust tulenev kohustus hagejale kahe metsatöötaja

leidmiseks ja selle ebaõnnestumisel ettemaksu (vahendustasu) tagastamiseks (VÕS § 115

lg 1); hagejale on tekkinud kahju, s.t hageja on kandnud õigusabikulu, kuna kostja

keeldus lepingu rikkumise järgselt ettemaksu tagastamisest (VÕS § 127 lg 1, § 128);

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

s.t kostja pidi aru saama, et kui ta ei vahenda hagejale kahte metsatöölist, siis tuleb tal

ettemaksuna saadud vahendustasu koheselt tagastada, et hageja ei peaks tasu

tagastamiseks tegema lisakulutusi (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos, s.t kui kostja oleks vahendanud hagejale 2 metsatöölist, ei oleks hagejal

tekkinud vajadust vahendustasu tagastamiseks ja selle tagastamiseks pöörduda õigusabi

saamiseks esindaja poole (VÕS § 127 lg 4).

27.4. Osundatud põhjustel tuleb hageja kohtueelselt tekkinud õigusabikulud (168 eurot)

kahjuna kostjalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei ole tehtud kulutused ülemäärased.

28. Menetluskulude jaotus

28.1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja

kanda.

28.2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi.

28.3. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik