3-24-2717/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2717

Haldusasi

1-koolitus MTÜ kaebus Eesti Töötukassa 18.09.2024 otsuse

nr 7-2/24/081-4 punktid 2 ja 3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – 1-Koolitus MTÜ, volitatud esindaja Merily Rool

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle

Rebane ja Maarika Nüganen

Kolmas isik – Mittetulundusühing Elite Perekeskus,

seaduslik esindaja Elisabeth Andranikyan

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta 1-Koolitus MTÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.11.2024. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa (edaspidi ka hankija) kuulutas 01.08.2024 riigihangete registris

välja sotsiaal- ja eriteenuste hankemenetluse viitenumbriga 282867 „Eesti keele

koolitus Tallinna linnas“ (edaspidi riigihange). Riigihange oli jagatud kahte ossa ning

pakkumuste esitamise tähtaeg oli 13.08.2024. Riigihanke osa 2 osas esitas tähtaegselt

pakkumuse viis pakkujat – osaühing Reiting PR, Mittetulundusühing Elite

Perekeskus, mittetulundusühing Valga Arvutikeskus, Atlasnet Mittetulundusühing ja

1-koolitus MTÜ.

2. Hankija 18.09.2024 otsusega nr 7-2/24/081-4 otsustas hankija riigihanke osa 2 osas:



tunnistada edukaks pakkuja 1-koolitus MTÜ pakkumus kui hindamiskriteeriumi alusel

majanduslikult soodsaim pakkumus;



kõrvaldada riigihankest eduka pakkumuse esitanud pakkuja 1-koolitus MTÜ;



tunnistada edukaks pakkuja Mittetulundusühing Elite Perekeskus pakkumus kui

hindamiskriteeriumi alusel majanduslikult soodsaim pakkumus;



tunnistada riigihanke alusdokumentide kohaselt vastavaks pakkuja Mittetulundusühing

Elite Perekeskus pakkumus;



kvalifitseerida ja riigihankest mitte kõrvaldada eduka pakkumuse esitanud pakkuja

Mittetulundusühing Elite Perekeskus.

3. 1-Koolitus MTÜ (edaspidi ka kaebaja) esitas 30.09.2024 Tallinna Halduskohtule

kaebuse hankija 18.09.2024 otsuse nr 7-2/24/081-4 tühistamiseks osas, millega 1-

Koolitus MTÜ kõrvaldati riigihankest ning edukaks tunnistati Mittetulundusühing

Elite Perekeskus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukoht

4.1. Hankija põhjendas kaebaja kõrvaldamist riigihangete seaduse (edaspidi RHS) RHS

§ 95 lg 4 punktiga 4 ja riigihanke alusdokumendi (edaspidi erimenetluse kord)

punktiga 3.4, millega hankija muutis RHS § 95 lg-t 5. Erimenetluse korra punktiga 3.4

kehtestas hankija, et kui pakkuja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 punktis 4 toodud

kõrvaldamise alus, mis on tuvastatud pädeva asutuse otsusega mh järelevalve- või

kriminaalmenetluses, siis arvestab hankija kolmeaastast perioodi vastava pädeva

asutuse otsuse kuupäevast arvates. Seega kehtestas hankija, et ei kohalda RHS § 95 lg-

t 5 olukorras, kus esineb RHS § 95 lg 4 punkti 4 alus. Sellega välistas hankija

lubamatult pakkujate õigused. Tegemist on rahvusvahelise hankega ning selline

hankija poolne kõrvaldamise aluste muutmine riigihanke alusdokumendiga ei ole

lubatud.

4.2. RHS § 95 lg-s 4 sätestatud nn vabatahtlikud hankemenetlusest kõrvaldamise

alused ei ole automaatselt ja otse kohaldatavad sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses

(RHS § 126 ja vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 137-18/197419, punkt 10). Kui aga

hankija otsustab neid rakendada, siis ei ole tal õigus neid sisuliselt muuta.

Kõrvaldamise alused ei ole hankija sisustada ning need kehtivad direktiivis ja

riigihangete seaduses sätestatud kujul. Hankija saab otsustada, kas neid rakendada või

mitte. RHS ei näe hankemenetluses hankijale ette õigust RHS § 95 lg-tes 1 ja 4

sätestatud kõrvaldamise aluste täiendamiseks, muutmiseks ega nende vahel valiku

tegemiseks.

4.3. Seoses kriminaalasjaga on oluline tähele panna, et kaebajale etteheidetud teo pani

toime lahkunud juhatuse liige ning tegu pandi toime 03.06.2021. Kaebaja tasus endale

vabatahtlikult kriminaalmenetluses võetud kohustused ning karistusregistris kaebaja

suhtes andmed puuduvad. Vabatahtlike kõrvaldamise aluste rakendamisel peaks

hankija pöörama tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele ning väiksemate ja

ebaoluliste rikkumiste puhul rakendama kõrvaldamist üksnes erandkorras.

4.4. RHS § 96 lg 5 kohustab hankijat oma otsust põhjendama. RHS § 95 lg 4 punkti 4

eeldusteks on esmalt ametialaste käitumisreeglite vastu raskelt eksimine ja teiseks

asjaolu, et see tegevus on muutnud tema aususe küsitavaks. Hankija ei ole otsuses

selgitanud nende kahe eelduse täitmist ja põhjuslikke seoseid, kusjuures hankija ei ole

selgitanud isegi, milles tegu seisnes ja miks see on rakse eksimine. Kumulatiivsena

2(9)

tuleb arvestada sedagi, et raske eksimus ametialaste käitumisreeglite vastu peab olema

muutnud selle ettevõtja aususe küsitavaks. Kui raske eksimus sellist küsitavust ei

tekita, ei saa kõnealust kõrvaldamisalust kohaldada. Asja 3-21-756 punktis 29 leidnud,

et prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse alustamine ei ole menetlusotsus, millega on

tuvastatud kolmanda isiku rikkumine. Kriminaalmenetlust alustatakse, kui on kahtlus,

et kuritegu võib olla toime pandud. Menetluse alustamise suhtes kehtib

legaliteedipõhimõte (kriminaalmenetluse seadustik § 6), mis tähendab, et kahtluse

korral tuleb menetlus läbi viia ja kontrollida asjaolusid. Praegusel juhul lõpetati

menetlus 30.05.2024 ning kaebajat ei karistatud. Kaebaja võttis vabatahtlikult endale

kohustuse tasuda vastustajale talle tekkinud kahju, mille eest vastutasid ka teised

kriminaalmenetluses osalevad isikud, kelle suhtes menetlus jätkub. Menetlus lõpetati

ka 1Koolitus MTÜ endise juhatuse liikme R. Kerimli suhtes.

4.5. Erimenetluse korra punkt 3.4 on kehtiv, kuna seda ei ole vaidlustatud. Olukorras,

kus hankija on riigihanke alusdokumentides õigusaktidega vastuolulise sätte loonud,

on vajalik kohaldada pakkujale soodsamat sätet, milleks käesoleval juhul on RHS § 95

lg 5. Hankija õigusvastaselt loodud erandi rakendamine ei ole põhjendatud,

proportsionaalne ega kehtiva õigusega kooskõlas. Hankija avaldas vaidlusaluse hanke

01.08.2024 ja kuivõrd tegu pandi toime 03.06.2021, siis on möödunud teo

toimepanekust enam kui 3 aastat.

4.6. Hankija viitab Euroopa Kohtu otsuse nr C-124/17 punktile 41, kuid jätab

tähelepanuta, et teo tuvastamise ajale on õigus tugineda üksnes siis, kui see oli hetk,

mil hankijale sai tegu teatavaks. Praegusel juhul teadis hankija teo toimepanekust juba

ammu enne prokuratuuri otsust. Seega väidetavad usaldusväärsust mõjutavad tegurid

olid hankijale teada juba oluliselt varem enne prokuratuuri otsuse saabumist. Hankija

oli kursis teo toimepanemise ajaga, selle toime panemise faktiga ning pidas kaebajat

ebausaldusväärseks mitte kriminaalmenetluse algatamise tõttu, vaid teo enda tõttu.

Seega pidi 3 aastane tähtaeg hakkama kulgema teo toimepanemisest, mitte

prokuratuuri otsusest.

4.7. Riigihankemenetluses tehtud otsustele kohaldub hea halduse põhimõte, kuid

praegusel juhul ei kontakteerunud hankija kaebajaga, et viimasel oleks võimalik

esitada oma seisukoht ärakuulamisõiguse raames. Praegusel juhul ei ole teada, miks

hankija seda võimalust kaebajale ei andnud.

4.8. Hankija ei arvestanud otsuse tegemisel kaebaja kohaldatud heastamismeetmeid

(RHS § 97 lg 1), mistõttu on kaebaja kõrvaldamine proportsionaalsuse põhimõttega

vastuolus. Hankija ei ole seda asjaolu ka otsuses analüüsinud. Kaebaja on hankijale

selgitanud läbivalt, et on heastanud tehtud teod läbi ennetähtaegsete vabatahtlikult

võetud kohustuste tagasi maksmise (mida hankija ka tunnistab otsuses), samuti on

juhatuse liikme, kes tegelikkuses teo toime pani, arvanud välja juhatuse liikmete

hulgast. On ilmne, et tegusid paneb toime füüsiline, mitte juriidiline isik, mistõttu ei

vastuta tänane juhatuse liige ega kaebaja töötajad varasema juhatuse liikme tegude

eest.

4.9. Kui kohus leiab, et hankijal oli kohustus tugineda õigusvastasele erimenetluse

korra punktile 3.4, siis esitab kaebaja ebaõige kvalifitseerimata jätmisega tekitatud

kahju hüvitamise nõude summas 148 500 eurot. Kaebaja oleks ilma õigusvastase

sätteta osutunud hankes edukaks, mistõttu jäi kaebajale teenimata tulu 148 500 eurot.

Samuti tekkis kaebajal kulu pakkumuse esitamisega. Varasemates hangetes (nt hanked

3(9)

283535, 282474, 281153) ei ole kaebajat kõrvaldatud, mistõttu tekkis kaebajal

õigustatud ootus, et vastustaja rakendab RHS § 95 lg 5. Kaebaja panustas nii ajalist

kui ka rahalist ressurssi pakkumuste esitamisele. Otsesed õiguskulud pakkumuse

koostamisel olid 244 eurot.

5. Vastustaja seisukoht

5.1. Hankija otsus on õiguspärane, nagu on seda ka erimenetluse korra punkt 3.4.

Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 268 lg 4 välistab kaebajal

tugineda haldusakti õigusvastasusele, kuna ta jättis kasutamata võimaluse selle

vaidlustamiseks. Praegusel juhul ei saa enam vaielda selle üle, kas erimenetluse korra

punkt 3.4 on õiguspärane või mitte.

5.2. Hankija ei muutunud RHS § 95 lg 4 punktis 4 sätestatud tingimust.

5.3. RHS ei näe ette, et hankija peab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses rakendama

RHS § 95 lg 5. Seega ei saa sätte kohaldamata jätmine rikkuda ka pakkujate õigusi.

RHS § 126 lg 2 kohaselt on hankijal õigus määrata riigihanke alusdokumentides

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kord. Hankija on vaid täpsustanud millest hankija

lähtub kui pakkuja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 punktis 4 toodud kõrvaldamise alus,

mis on tuvastatud pädeva asutuse otsusega, mis on tehtud riigisisese õigusega

reguleeritud menetluses ja millega tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus (mh järelevalve

menetlus, kriminaalmenetlus). Ainult sellisel juhul on hankija määranud, et arvestab

hankija kolmeaastast perioodi mitte teo toimepanemisest, vaid aluse esinemisest

arvatest st vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.“. Sama põhimõtet on

sedastanud Euroopa Kohus asjas C-124/17 ja direktiivi artikli 57 lõiget 7 tõlgendades

leidnud, et juhul, kui ettevõtja suhtes vabatahtliku kõrvaldamise aluse esinemine on

tuvastatud pädeva asutuse otsusega, mis tehti liidu õigusega või riigisisese õigusega

reguleeritud menetluses ja millega tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus (nagu näiteks

konkurentsivaldkonna kokkulepete puhul), siis ei tule kolmeaastast perioodi arvestada

mitte teo toimepanemisest, vaid vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.

5.4. Kaebaja olukord oleks samane ka ilma erimenetluse korra punktita 3.4. RHS § 95

lg 5 sätestab kaks võimalust kolmeaastase perioodi arvestamiseks. Hankija ei

välistanud kummagi alternatiivi rakendamist ja nende kaalumist. Jääb arusaamatuks

kuidas saab kaebaja pidada RHS § 95 lg-s 5 sätestatud ühe alternatiivi rakendamist

kaebaja kõrvaldamise otsuse tegemisel RHS-ga kooskõlas mitteolevaks. Hankija on

tegutsenud õiguspäraselt.

5.5. Väide, et hankija oleks pidanud arvesse võtma teo toimepanemise aega ei ole

põhjendatud. Kui pädevus rikkumise tuvastamiseks on antud konkreetsele asutusele,

võis hankija tugineda pädeva asutuse välja selgitatule ja asjaomasele otsusele. Samuti

ei ole õige hankijalt nõuda, et hankija hakkaks täiendavalt tuvastama ja analüüsima,

millal ajaliselt mis tegu toime pandi kriminaalmenetluse toimikust, kui on olemas teo

toimepanemist kinnitav määrus. Kriminaalmenetluse alustamise fakt ei tähenda, et

toime on pandud kuritegu. Sel põhjusel ei saanud hankija ka järeldada, et tegu on igal

juhul toime pandud. Olukorras, kus võimaliku pakkuja tegevuse uurimiseks on

alustatud kriminaalmenetlus ja uurimine käib ei ole täpselt teada, milline on pakkuja

roll menetluses ning kas on üldse toime pandud õigusrikkumine. Kui hankija hakkaks

tegema ennatlikke järeldusi, siis ei oleks see õiguspärane ja võiks kaasa tuua mitte

4(9)

ainult riive võimalike kahtlustatavate õigusele aule ja heale nimele, aga ka süütuse

presumptsiooni rikkumise.

5.6. Kaebaja tegu ei ole pisirikkumine ning hankija ei pidanud vaidlustatud otsuse

asuma põhjalikult lahkama teo asjaolusid. Need on kaebajale teada. Samuti ei saanud

hankija otsuse tegemisel arvestada asjaoludega, mis hankijale teada ei olnud. Hankijal

ei olnud kohustust küsida kaebajalt täiendavaid selgitusi, kuna riigihankemenetlus ei

ole haldusmenetlus ning sellele ei kohaldu HMS.

5.7. Etteheited, mis puudutavad hankija varasemaid otsuseid tuleb jätta tähelepanuta,

kuna vaidlustatud otsus ei põhine nendel.

5.8. Kaebaja viide RHS §-le 97 ei ole põhjendatud, kuna hankija ei ole seda sätet

erimenetluse korraga kohaldada otsustanud. Ent isegi kui hankija oleks sätestanud

heastamise võimaluse riigihanke alusdokumentides ja otsustanud kohaldada RHS § 97,

ei oleks hankijal kohustustust otsida heastamist tõendavaid võimalikke dokumente

omaalgatuslikult. Hankija ei saaks asuda pakkuja asemele ja otsustada tema eest

millele pakkuja tugineb või millega mida pakkuja heastamist tõendada soovib.

Tõendamiskoormus lasuks sellisel juhul pakkujal.

5.9. Kaebaja alustas hankijale kahju hüvitamist põhjusel, et see oli opurtuniteedi

rakendamise tingimuseks. Teoga põhjustatud kogukahju ei ole hankijale tänaseni

hüvitatud. Nagu prokuratuuri määruses ja nagu ka hankija kõrvaldamise otsuses

märkinud vastutavad 4 isikut kahju eest solidaarselt, mida kaebaja ei tunnista. See, et

kaebaja on talle prokuratuuri 30.05.2024 koostatud määrusega määratud osa ära

tasunud, ei tähenda antud juhul, et hankijale on teoga tekitatud kahju hüvitatud.

Täpsem põhjendus nähtub kõrvaldamise otsusest.

5.10. Vaidlusaluse riigihanke eeldatav maksumus käibemaksuta (sh. hanke osad

kokku) on kokku 297 000 eurot ei ületa sotsiaalteenuste rahvusvahelist piirmäära so

750 000 eurot. Seetõttu jääb hankijale arusaamatuks, millele tuginedes väidab kaebaja,

et tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega. Seega on vale kaebuse

punktis 2.27 kaebaja esitatud väide, et vaidlusalune riigihange on rahvusvahelist

piirmäära ületav riigihange. Kõik kaebaja asjaomased etteheited hankijale on seega

asjakohatud.

5.11. Kaebaja kahjunõue on põhjendamatu. Isegi kui kohus tuvastab hankija tegevuses

kaebaja kaebuses väidetud õigusvastasuse, ei ole kaebajal veel kahju tekkinud.

Riigihankes ei ole menetlus lõppenud ja hankijal on hankeleping sõlmimata. Kuna

kahju ei ole tekkinud ei saa see kuuluda ka hüvitamisele. Seega on kaebaja nõue kahju

hüvitamiseks praegu ennatlik ja ei kuulu rahuldamisele. Samuti välistab kahju

hüvitamise nõude õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine. Asjaolu, et kaebaja eeldas,

et riigihanke alusdokumendid on ühetaolised, mistõttu ei lugenud ta neid hoolikalt

läbi, ei ole omistatav hankijale.

5.12. Ei ole usutav, et riigihanke osas 2 oleks pakkuja loodetud kasu ehk tulu summas

148 500 eurot, mis vastab täpselt hankija määratud riigihanke eeldatavale

maksumusele 148 500 eurot, mis on avalikustatud riigihante registris osa 2 juures.

Kaebaja ei ole tõendanud, et tal oli kavatsus ja võimalus 148 500 euro ulatuses

nõutavas summas tulu saada. Seega ei ole kaebaja esitatud saamata jäänud tulu nõude

summa suurus põhjendatud

5(9)

6. Kolmas isik kohtumenetluses seisukohti ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Vaidlust ei ole, et riigihange viidi läbi sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke

erimenetlusena. Samuti ei saa olla mõistlikku vaidlust, et tegemist ei olnud

rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega. Nimelt on eriteenuste riigihanke

rahvusvaheline piirmäär 750 000 eurot, kuid praegusel juhul oli riigihanke eeldatava

maksumus kokku kahes osas 297 000 eurot. Sel põhjusel jätab kohus tähelepanuta

kaebaja väited, mis puudutavad seda, et tegemist oli rahvusvahelist piirmäära ületava

riigihankega.

8. RHS § 126 lg 2 sätestab, et hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetluse korra. Hankija kehtestatud erimenetluse korra1 punktist 3.4

nähtub, et: „Kõrvaldamise aluste kontrollimisel lähtutakse RHS § 95 lg-tes 2, 3, 5 ja 6

ning § 96 lg-tes 2–5 sätestatust (v.a RHS § 95 lg 4 p 4 aluse puhul). Kui pakkuja

suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p 4 toodud kõrvaldamise alus, mis on tuvastatud pädeva

asutuse otsusega, mis on tehtud riigisisese õigusega reguleeritud menetluses ja millega

tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus (mh järelevalve menetlus, kriminaalmenetlus),

siis arvestab hankija kolmeaastast perioodi mitte teo toimepanemisest, vaid aluse

esinemisest arvatest st vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.

Halduslepingute rikkumise korral võib hankija jätta pakkuja kvalifitseerimata ning

tingimuste täitmist kohaldatakse riigihangetes, mis on alanud kolme aasta jooksul

nimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates.“. Seega välistas hankija

RHS § 95 lg 4 punkti 4 kohaldamisel RHS § 95 lg-g 5 kohaldamise ning kehtestas

selleks olukorraks täiendava menetluskorra. Hankemenetluse liiki arvestades oli

hankijal õigus seda teha. Praegusel juhul täpsustas hankija erimenetluse korras, millest

alates ta RHS § 95 lg 4 punktis 4 sätestatud kõrvaldamise aluse kolme aastast perioodi

arvestama hakkab. Hankija ei piiranud sellega aga enda kaalutlusõigust. Nimelt ei

nähtu kohtule, et erimenetluse punkt 3.4 võtaks hankijalt kaalutlusõiguse otsustada,

kas ja millistel alustel tuleks pakkuja riigihanke menetlusest kõrvaldada. Ka hankija

ise ei ole seda sätet sel viisil mõistnud.

9. Ehkki hankija välistas RHS § 95 lg 5 kohaldamise RHS § 95 lg 4 punkti 4

olukorras, siis kehtestab RHS § 95 lg 5 põhimõtteliselt 2 alust, millest hankija kolme

aastast tähtaega arvestama peaks. Esiteks võimaluseks on teo toimepanemise aeg.

Teiseks võimaluseks on aga asjaolu esinemine. Praegusel juhul reguleeriski hankija, et

mida ta asjaolu esinemise all mõistab ning et kui selline asjaolu esineb, siis hakkab ta

kolme aastast tähtaega arvestama sellest sündmusest. Kohtule ei nähtu, et vastustaja

oleks RHS § 95 lg-t 5 kohaldanud põhimõtteliselt seadusandjast erinevalt. Ka Euroopa

Kohus märkis otsuses C-124/172, et direktiivi 2014/24 artikli 57 lg-t 7 tuleb tõlgendada

nii, et kui ettevõtja on toime pannud teo, mis on selle direktiivi artikli 57 lg 4 punktis d

nimetatud kõrvaldamise alus ja mille eest on pädev asutus määranud karistuse,

arvestatakse kõrvaldamise maksimaalne periood alates selle asutuse otsuse

kuupäevast. Direktiivi 2014/24 artikkel 57 lg 7 on aluseks kehtiva RHS § 95 lg-le 5

ning artikkel 57 lg 4 alapunkt d on aluseks kehtiv RHS § 95 lg 4 punktile 4. Seega

asjaolu, et pakkujatele (sh kaebajale) võis olla soodsam kohaldada kolme aastase

perioodi arvestamisel teo toimepanemise aega, ei tähenda, et hankija pidi seda sama

tegema ning et ta ei võinud otsustada, et ta soovib lähtuda kolme aastase tähtaja

1 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 16–38.

2 Euroopa Kohtu 24.10.2024 kohtuotsus Vossloh Laeis, C-124/17, ECLI:EU:C:2018:855.

6(9)

arvestamisel pädeva asutuse otsuse kuupäevast. Hankijal puudub kohustus kehtestada

riigihankes tingimusi, mis on meelepärased võimalikele pakkujatele.

10. Vaidlust ei ole, et kaebaja erimenetluse korra punkti 3.4 ei vaidlustanud3. HKMS §

268 lg 4 kohaselt ei saa isik hankeasjas tugineda riigihanke alusdokumendi

õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Seega

ei saa erimenetluse korra punkti 3.4. praeguses menetlusstaadiumis enam kahtluse alla

seada. Seetõttu kehtiks erimenetluse korra punkt 3.4 ka siis, kui see oleks õigusvastane

ning hankija peab kõrvaldamise aluste hindamisel korra punktist 3.4 ka lähtuma ehk

teisisõnu, võtma kolmeaastase perioodi arvestamisel aluseks kaebaja suhtes

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse4 (vrdl Riigikohtu 14.04.2010 otsus nr 3-3-1-

99-09, punkt 16 ja 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, punkt 21).

11. Hankija kõrvaldas 18.09.2024 otsusega5 kaebaja riigihanke menetlusest RHS § 95

lg 4 punkti 4 alusel, võttes ajalises mõttes aluseks kriminaalasja nr 21730000400

osalise lõpetamise määruse. See on kooskõlas erimenetluse korra punktis 3.4

kehtestatuga. Ehkki hankija täpsustas riigihanke alusdokumentides, millest alates ta

RHS § 95 lg 4 punkti 4 kohaldamisele kolme aastat lugema hakkab, siis nõustub kohus

kaebajaga, et ajaline kriteerium ei ole ainuke kriteerium, mida RHS § 95 lg 4 punkti 4

kohaldamisel arvestada. Ent hankija ei kõrvaldanud kaebajat üksnes põhjusel, et

prokuratuuri 30.05.2024 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest ei ole

möödunud kolme aastat.

12. RHS § 95 lg 4 punkt 4, et hankija võib hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja või

taotleja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema

aususe küsitavaks. RHS § 95 lg 4 kohaldamise eelduseks on vajalik tuvastada

järgmised asjaolud:



pakkuja on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu;



reeglite vastu rikkumine muudab tema aususe küsitavaks.

Kui need asjaolud esinevad, siis tuleb järgmisena tuvastada, kas seda rikkumist saab ajalises

mõttes kõrvaldamise alusena aluseks võtta ning kui ajalises mõttes on see kohaldatav, siis

tuleb täiendavalt hinnata ka otsuse proportsionaalsust (sh kas isik on tegu heastada jne; vt nt

Euroopa Kohtu 26.01.2023 otsus HSC Baltic jt, C-682/21, ECLI:EU:C:2023:48, punktid

3741).

13. Hankija on kohaldanud temale antud kaalutlusõigust õiguspäraselt. RHS § 95 lg-s

4 sätestatud mõiste – eksinud raskelt ametialaste käitumisreeglite vastu, on

määratlemata õigusmõiste ning kohus nõustub hankijaga, et Euroopa Kohtu asjakohase

praktika kohaselt saab see tähendada igasugust süülist käitumist, mis mõjutab

asjaomase ettevõtja usaldusväärsust6 ning mõistet tuleb tõlgendada laialt. Kohtu

hinnangul on hankija mõistet „ametialaste käitumisreeglite rikkumine“ sisustanud

kooskõlas Euroopa Kohtu antud suunistega. Vaidlustatud otsuses leidis hankija, et

kaebaja on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ning tema ausus on

küsitav, kuna prokuratuur tõendas kriminaalmenetluses, et kaebaja sooritas hankija

suhtes kuriteo. Kohtu hinnangul on hankija suhtes kuriteo toimepanemine selline

asjaolu, mida saab pidada ametialase käitumisreegli rikkumiseks ning mis vähendab

pakkuja usaldust ja austust määral, et seda võib pidada küsitavaks. Asjaolu, et

3 Vt ka kaebuse punkt 2.5, dtl 4.

4 Dtl 4042.

5 Dtl 12–15.

6 Euroopa Kohtu 07.11.2024 kohtuotsus Adusbef (Pont Morandi), C-683/22, ECLI:EU:C:2024:936, punkt 95 ja

seal viidatud kohtupraktika.

7(9)

prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse kaebaja suhtes opurtuniteediga ning kaebaja

hüvitas hankijale ka määrusega temale kohustusena pandud kahju, ei tähenda, et

hankijal puudub õigus leida, et kaebaja on toime pandud kuriteo tõttu siiski

ebausaldusväärne.

14. Kohtu hinnangul ei saa pidada vaidlustatud otsust põhjendamispuudustega

dokumendiks. Hankija analüüsib vaidlustatud otsuses RHS § 95 lg 4 punktis 4

sätestatud kõrvaldamise põhjust piisavalt ning kohtu hinnangul ei saa olla mõistlikku

kahtlust, et hankijal oli õigus selliste asjaoludega arvestada. Tegemist ei ole

põhjendamatute kaalutlustega ning kohtu hinnangul ei saa otsuses toodud asjaolusid

aluseks võttes pidada meelevaldseks hankija järeldust, et kaebaja ei ole usaldusväärne.

Kuna hankijal on lai kaalutlusruum pakkuja usaldusväärsuse hindamisel (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 otsus nr 3-22-803, punkt 27), siis on kohtu

sekkumisruum sellesse piiratud. Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust.

15. Kuna hankija kehtestatud erimenetluse korra kohaselt hakkas 3-aastane tähtaeg

kulgema „aluse esinemisest“ ehk prokuratuuri otsuse tegemisest, siis ei oma praegusel

juhul tähendust, millal tegu toime pandi. Nagu kohus märkis, siis on korra punkt 3.4

hankijale täitmiseks kohustuslik ning kohtul ei ole võimalik otsustada, et see punkt ei

kehti. Kuna kohtule nähtuvalt kasutab hankija korra punktis 3.4 kehtestatud

kõrvaldamisaluste regulatsiooni enda hangetes läbivalt, siis on kaebajal võimalik seda

tulevikus läbiviidavates hangetes ka vaidlustada.

16. Eelnevast tulenevalt jääb kaebaja tühistamisnõue rahuldamata. Vastustaja

põhjendused kinnitavad kaalutlusõiguse õiguspärast teostamist: arvesse on võetud

olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huve (vt HMS § 4 lg 2). Kohtul pole sellises

olukorras alust hankija kaalutlusruumi sekkuda (HKMS § 158 lg 3).

17. Rahuldamata jääb ka kaebaja kahju hüvitamise nõue.

18. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik

kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

18.1. Esiteks ei ole kaebaja täinud RVastS § 7 lg-st 1 tulenevat kohustust vältida kahju

tekkimist. Kaebajal oli võimalik vaidlustada temale ebasobivaid riigihanke

alusdokumente, kuid kaebaja seda ei teinud. Seejuures märgib kohus, et erimenetluse

korra tingimus 3.4 on sedavõrd selgelt sõnastatud, et kaebaja pidi õiguste riivet

mõistma. Seega on kaebaja jätnud kasutamata õiguskaitsevahendid.

18.2. Samuti on kohus veendunud, et puudub hankija õigusvastane tegevus. Kohus ei

tuvastanud hankija tegevuse õigusvastasust, sh korra punkti 3.4 kehtestamisel.

19. Lisaks märgib kohus, et RHS § 217 sätestab, et pakkujal ei ole õigust nõuda

hankijalt pakkumuse esitamisega seotud kulude, kaasa arvatud pakkumuse

ettevalmistamise ja riigihankes osalemisega seotud mõistlike kulude hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui pakkuja tõendab, et hankija rikkus riigihanke korraldamist

reguleerivaid sätteid, sealhulgas tunnistas riigihanke põhjendamatult kehtetuks, ja ilma

rikkumiseta oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline.

Menetluskulud

8(9)

20. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)