3-24-2866/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

12.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2866

Haldusasi

K.Z-i riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – K.Z

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.Z-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse K.Z-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-2866.

2. Jätta K.Z-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.10.2024

määrus haldusasjas nr 3-24-2866 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1

kolmas lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.Z esitas 17.10.2024 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt

soovib K.Z riigi õigusabi kaebuse koostamiseks Tallinna arestimaja tingimuste peale.

Arestimajas alandati tema inimväärikust. Taotlejal ei ole võimalik ise kaebust koostada, sest

ta on närviline ning tal on diagnoositud isiksusehäire. Samuti on taotlejal kehv mälu.

Nimetatud probleemide tõttu on tal osaline töövõime.

2. Tallinna Halduskohus jättis 28.10.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Taotlejal võib olla keeruline tasuda kvalifitseeritud õigusabi eest, kuid praegusel juhul

esinevad riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud alused riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui isik on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Taotlejal ei pruugi olla õigusalaseid eriteadmisi. Samuti on

taotleja selgitanud oma terviseprobleeme. Sellele vaatama ei ole kohtul põhjust kahelda, et

taotleja on võimeline ise esitama kohtule kaebuse. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja

on varem kohtumenetluses (sh halduskohtumenetluses) osalenud esindajata. Ta on suutnud ise

oma seisukohti väljendada, sõltumata terviseprobleemidest (nt asjades nr 3-22-1949, 3-23-

2229, 3-22-2184). Taotleja isiksusehäire on tuvastatud enne nimetatud kohtuasjades kaebuste

3-24-2866

esitamist (vt haldusasi nr 3-21-2340). Taotlusest ei nähtu ka uusi asjaolusid, millest võiks

järeldada taotleja tervisliku seisundi halvenemist sel määral, et ta ei ole võimeline kohtule

faktilisi asjaolusid selgitama.

RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Taotlejal on

võimalik esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue (HKMS § 37 lg 1 p 4, riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 9 lg 1). Tungivat avalikku huvi riigi õigusabi andmiseks praegusel juhul

ei esine. Kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse

halduskohtule (RVastS

§ 17 lg 1). Taotleja ei pea kaebust õiguslikult põhjendama. Tal tuleb esitada üksnes asjaolud,

millest tulenevalt ta leiab, et talle tekitati mittevaraline kahju, näiteks tema inimväärikuse

alandamisega. Selliste faktiliste asjaolude esitamine ei nõua õigusalast ettevalmistust.

Arvestades seda, et vaidlus puudutab taotlejaga toimunud sündmusi, teab nende kohta anda

selgitusi eeskätt taotleja ise. Lisaks on K.Z taotluses juba osaliselt selgitanudki, miks ta leiab,

et arestimaja tingimused olid probleemsed. Ka see võimaldab järeldada, et taotleja tuleb

kohtule faktiliste asjaolude esitamisega toime.

Halduskohtul lasub uurimispõhimõttest tulenevalt kohustus jälgida, et kaebaja õigused ei

jääks kaitseta. Selleks tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude

väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks

menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4 lause 1). Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma

selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata

õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse

(HKMS § 2 lg 5). Kohtule tuleb tagada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes

menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning

vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid (HKMS § 2 lg 6).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. K.Z palub 07.11.2024 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määrus

tühistada. Taotleja ei ole ise võimeline kaebust koostama, sest kaebajal tuleb olukorda

meenutades peale vihahoog.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg lg 1), määruskaebus

on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele

määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS

§ 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. K.Z-i määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 28.10.2024 määruse tühistamiseks ei

ole alust. Halduskohus jättis taotleja riigi õigusabi taotluse õigesti RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6

alusel rahuldamata. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis annaks

ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-

le 2 tuginedes korrata. Seetõttu jääb K.Z-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 28.10.2024 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)