2-24-130150/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-130150

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi M. V. vastu 70

euro saamiseks

Tsiviilasja hind

70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (10811490),

esindaja E. A.

Kostja: M. V. (XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista M. V.ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 70 eurot.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja alates 27.04.2011. Sõidukit

pargiti hageja opereeritavale parkimisalale Kalevi Jahtklubi parkla. Parkimisala sissesõidul

on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu

sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli

pargitud parkimistingimusi rikkudes (sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust

andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse

parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset

parkimist). Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel

tuleb tasuda leppetrahv.

2. Hageja väljastas 21.09.2023 kostjale leppetrahvinõude 1932 1092 3180 7215 summas 55

eurot, maksetähtaeg 05.10.2023, mis on kostjal tasumata.

3. Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki

kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.

Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.

Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses

parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja

koht.

4. Kohtueelselt saatis hageja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX, nõudekirja,

millele kostja ei vastanud.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 55 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot.

6. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse

saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning kostjale

nõudekirja esitamiseks.

Kostja vastuväited

7. Kostja teatas 22.10.2024, et on nõus tasuma trahvi summas 55 eurot ja sissenõudmiskulu 15

eurot, kokku 70 eurot. Kostja ei olnud teadlik selle trahvi olemasolust kuni kohtust

sellekohase teate saamiseni ja seepärast ei pea õigeks täiendavate kulude tasumist hagejale.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid,

leiab, et hagi tuleb rahuldada.



Pooled ei vaidle, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja

alates 27.04.2011 ja sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale Kalevi Jahtklubi

parkla. Kostja ei vaidlusta ka määratud leppetrahvi 55 eurot ja sissenõudekulu 15 eurot,

kuid leiab, et hagejal ei ole õigus saada muid kulusid, kuna kostja ei olnud teadlik trahvi

olemasolust kuni kohtust sellekohase teate saamiseni.



Maksekäsu kiirmenetluse vastuväites selgitab kostja, et kohtukiri ehk maksekäsu

kiirmenetlus (kohus saab aru, et kostja peab siinkohal silmas makseettepanekut) oli

rämpspostis. Kuna autot kasutab mitu inimest, siis peaks hageja samuti teavitama

autoomanikku, et tema autole on väljastatud parkimistrahv ja andma võimaluse see ära

tasuda mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole siiani saanud ühtegi meeldetuletust ei posti ega

emaili teel (kostja email on avalikult leitav) hagejalt ega nende nn koostööpartnerilt

EFTA Legalist. Kuna kostja ei ole selle trahvi olemasolust olnud siiani teadlik ja kostjale

ei ole antud võimalust vabatahtlikult parkimistrahv tasuda, siis ei ole kostja nõus tasuma

igasuguseid lisakulusid.

9. Leppetrahvinõuetest teatamisest

9.1. Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele (dtl 44-47).

9.2. Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et lepingut

rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab

tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle

edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p

13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku

viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul,

kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui

esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt

mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole

kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.

9.3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele

poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja

tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse

tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui

tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud

selle edastamiseks mõistliku viisi.

9.4. Kuivõrd Riigikohus on viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse

edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb

tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o

paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kostja ei ole esile toonud erandlike

asjaolude (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) esinemist, millest võiks järeldada, et

hageja poolt tahteavalduse edastamise viis antud juhul ei olnud mõistlik.

9.5. Hageja on tõendanud, et kohtueelselt saatis hageja posti teel kostja registrijärgsele aadressile

meeldetuletuskirja (dtl 57). Osundatust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja teavitas

kostjat pärast lepingu rikkumise avastamist mõistliku aja jooksul, et ta nõuab kostjalt

leppetrahvi.

10. Võlgnevusest

10.1.

Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p

1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja

võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha

maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 55 eurot hagejale tasumata. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista

leppetrahv 55 eurot.

11. Sissenõudekuludest

11.1.

VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 15 euro hüvitamist, mis on seotud

päringuga Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja

mõista sissenõudmiskuluna 15 eurot.

12. Menetluskulud

12.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses.

12.2.

Kohus peab põhjendatuks antud asjas kohaldada TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi

rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina

pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole

kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

12.3.

Kostja teatas vastuväites maksekäsu kiirmenetluses, et on nõus tasuma põhivõlgnevuse 55

eurot. Kohus tegi pooltele kompromissettepaneku, kuid pooled kompromissini ei jõudnud.

21.10.2024 teatas kostja, et on nõus tasuma trahvi summas 55 eurot ja sissenõudmiskulu 15

eurot, kokku 70 eurot. Kohus rahuldas hagi 70 eurot ulatuses. Seetõttu on kohtu hinnangul

põhjendatud TsMS § 163 lg 2 kohaldamine.

12.4.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga