3-24-2406/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-2406

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2406

Määruse kuupäev ja koht

12.11.2024, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes (julgeolekuabinõude kohaldamine

perioodil 25.10.2019-23.04.2020)

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta riigilõivust vabastamise taotlus läbi

vaatamata.

4. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi

tähemärgiga

Kaebaja: X

Vastustaja: Tartu Vangla

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse resolutsiooni punktidele 1-3 võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus

osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse

kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse laekus 23.08.2024 X-i (kaebaja) poolt esitatud kaebus, milles

kaebaja viitab Tartu Vangla otsusele nr 1-13/24/351-3 ja palub see vanglalt välja nõuda.

Kaebaja viitab muu hulgas otsustele haldusasjades nr 3-20-64 ja 3-20-565 ja leiab, et tal on

õigus kahju hüvitisele. Ühtlasi palub kaebaja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ja

määrata talle advokaat.

2. Tartu Halduskohus esitas 1.10.2024 Tartu Vanglale kohtunõude.

3. Tartu Vangla vastas kohtunõudele 10.10.2024 ning esitas kohtule kohustuslikku

kohtueelset menetlust puudutavad dokumendid.

3-24-2406

Kohtu seisukoht

4. Kohus selgitab, et esmalt hindab kaebuse lubatavust (I) seejärel võtab seisukoha riigi

õigusabi taotluse osas (II) ja menetlusabi taotluse osas (III).

I

5. Halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Haldusasja

materjalide kohaselt on kaebaja esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude, milles

taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisega perioodil 25.10.2019-23.04.2020. Tartu Vangla jättis 23.07.2024 otsusega nr

1-13/24/351-3 kaebaja kahjunõude sisuliselt läbi vaatamata, kuna tema arvates ei ole

kahjunõue tähtaegne. Kaebuse kohaselt viitab kaebaja Tartu Vangla 23.07.2024 otsusele nr 1-

13/24/351-3, millega vangla jättis tema kahjunõude sisuliselt läbi vaatamata ja otsustele

haldusasjades nr 3-20-64 ning 3-20-565, millega kohus tuvastas vangla tegevuse osaliselt

õigusvastaseks kaebaja suhtes jätkuvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osas.

Kaebaja väidab, et tal on õigus tekitatud kahju hüvitisele. Seoses sellega tõlgendab kohus

kaebust, mis on esitatud kaebajale mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses jätkuvalt

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega perioodil 25.10.2019-23.04.2020.

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu

hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4

kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1

sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse

esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel

või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Riigikohtu Halduskolleegiumi järjepideva praktika kohaselt hõlmab

kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega

järgides. Kaebus on seejuures lubatav ka juhul, kui kohustuslikus kohtueelses menetluses

esitatud nõue on tagastatud õigusvastaselt. Seega sõltub kaebuse lubatavust sellest, kas

kaebaja esitatud kahjunõue oli tähtaegne.1

7. Kohus selgitab, et VangS § 11 lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud

haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades

käesoleva seaduse erisusi. Kinnipeetava poolt esitatud kahjunõude menetlus on

haldusmenetlus, mistõttu kohaldatakse sellele muu hulgas haldusmenetluse sätteid.

Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta

jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või

pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle

põhjustanud sündmusest arvates.

1 RKHKm 19.12.2023 nr 3-23-1915, p 13.

3-24-2406

8. Tartu Vangla 23.07.2024 otsuse nr 1-13/24/351-3 kohaselt sai kaebaja teada talle perioodil

25.10.2019-23.04.2020 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega tekitatud mittevaralisest

kahjust hiljemalt 23.04.2020 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise

ajal. Kohus märgib, et kaebaja sellele kaebuses vastu ei vaielnud. Kohus nõustub vanglaga, et

RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kahjunõude esitamise tähtaeg hakkas antud juhul kulgema just

alates 23.04.2020 ja lõppes 23.04.2023. Eelduslikult tahab kaebaja viidates haldusasjades nr

3-20-64 ja 3-20-565 tehtud lahenditele öelda, et kolmeaastane kahjunõude esitamise tähtaeg

hakkas kulgema ajast, millal kaebaja sai lõplikult teada täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise õigusvastasusest jõustunud kohtuotsuste alusel.

Kohus kaebaja seisukohta ei jaga.

Kohus leiab, et kaebajal puudusid takistused pöörduda vangla poole kahju hüvitamise

taotlusega enne 23.04.2023, seega kaebaja viide lahenditele nr 3-20-64 ja 3-20-565, kust ta sai

lõplikult teada vangla tegevuse õigusvastasusest, ei ole antud juhul asjakohane, kuna RVastS

§ 17 lg-s 3 nimetatud kahjunõude esitamise tähtaeg hakkab kulgema kahju teadasaamise

päevast ja selle põhjustatud isikust, kuid mitte vangla tegevuse õigusvastasusest teadasaamise

päevast. Kaebaja oleks pidanud teada saama kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega

talle tekitatud kahjust kui mitte varem, siis hiljemalt abinõude kohaldamise lõpetamise

kuupäeval ehk 23.04.2020. Järelikult, viimaseks kahjunõude esitamise päevaks on antud juhul

23.04.2023.

9. Kohus märgib, et HMS 34 lg 5 kohaselt ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest

menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta.

Kuna kaebaja ei ole esitanud vanglale kahjunõuet ühe aasta jooksul peale RVastS § 17 lg-s 3

sätestatud tähtaja möödumist, esines vanglal imperatiivne alus kahjunõude läbivaatamata

jätmiseks analüüsimata seda, kas otsused haldusasjades nr 3-20-64 ja 3-20-565 võiksid olla

möödalastud kahjunõude esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Kohus tegi kindlaks, et

otsused haldusasjades nr 3-20-64 ja 3-20-565 jõustusid 16.12.2021 ja 15.08.2023. Järelikult

oli kaebajal piisavalt aega, et esitada vanglale kahjunõude hiljemalt 23.04.2024 ja taotleda

muu hulgas möödalastud kahjunõude esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja kahjunõue laekus

vanglasse alles 23.05.2024.

Seega, Tartu Vangla 23.07.2024 jättis otsusega nr 1-13/24/351-3 kaebaja mittevaralise kahju

hüvitamise nõude seoses perioodil 25.10.2019-23.04.2020 tema suhtes kohaldatud täiendavate

julgeolekuabinõudega sisuliselt läbi vaatamata õiguspäraselt.

Sel põhjusel teeb kohus kindlaks, et kaebajal on nõuetekohaselt läbimata kohustuslik

kohtueelne menetlus. Eelpoolkirjeldatud asjaolude valguses ei pea kohus põhjendatuks jätta

kaebus käiguta kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, kuna praeguses menetluse

staadiumis on ilmne, et kaebajal on nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus

ja kaebus ei ole lubatav. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab

kohus hüvitamiskaebuse.

II

10. Kaebaja taotles talle tasuta riigi õigusabi määramist. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4

tõlgendab kohus kaebaja taotlust riigi õigusabi määramise taotlusena käesolevas

halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 sätestab, et riigi õigusabi ei

anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei

esine tungivat avalikku huvi.

Kohtu hinnangul ei esine kaebaja hüvitamiskaebuse läbivaatamise suhtes tungivat avalikku

huvi.

Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

3-24-2406

III

11. Kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et

kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)