3-24-2567/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

12.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2567

Haldusasi

F.B kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja – F.B

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.10.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.B määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse F.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.10.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-2567.

2. Jätta F.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.10.2024 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.B esitas 12.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (avalduse), milles ei ole rahul

endale arsti (psühhiaatri) osutatud tervishoiuteenuse kvaliteediga, soovib tervishoiuteenuse

osutamisel tekitatud kahju ja tervishoiuteenusega seotud kulude hüvitamist, samuti kaebajale

pandud diagnoosi ja väljastatud ravimiretseptide tühistamist. Kaebaja märgib ka, et ei ole

kindel, kuhu ta peaks kaebusega pöörduma ja palub selgitada, kuhu avaldus saata.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 07.10.2024 määrusega kaebuse.

Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastada, kuna selle lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Ravi

(sh psühhiaatriline ravi) kujutab endast tervishoiuteenust. Tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või

mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese

vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada

3-24-2567

tervist. Tervishoiuteenuse osutamisel tekkivat suhet reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) 41.

peatükk, millest tuleneb muu hulgas, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse

üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt

tavaliselt oodatava hoolega (VÕS § 762). Tervishoiuteenuse osutamisel ning sellega

kaasnevate meditsiiniliste otsuste tegemisel tekib teenuse osutaja ja patsiendi vahel

eraõiguslik lepinguline suhe. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused lahendatakse

tsiviilkohtumenetluses maakohtu poolt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1).

Seetõttu kuulub tervishoiuteenuse osutamisest tulenevate vaidluste lahendamine maakohtu

pädevusse. Kui isik pole rahul talle osutatava tervishoiuteenuse sisu ja kvaliteediga, on tal

võimalik pöörduda hagiavaldusega maakohtusse. Samuti kuulub maakohtu pädevusse

tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva kahju või tervishoiuteenuse

osutamise käigus tekkinud lepinguvälise kahju hüvitamise nõuete lahendamine.

Seega on kaebajal soovi korral võimalik pöörduda hagiavaldusega Harju Maakohtu poole.

Halduskohus ei edasta ise kaebaja avaldust maakohtule, kaebajal tuleb soovi korral endal seda

teha.

3. F.B esitas 08.10.2024 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse, milles selgitab, et pöördus

avaldusega halduskohtusse, kuid sealt see tagastati ja teatati, et ta pöörduks

ringkonnakohtusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus käsitab F.B

08.10.2024 avaldust määruskaebusena Tallinna

Halduskohtu 07.10.2024 määruse peale. Avaldusele on lisatud eelnimetatud halduskohtu

määrus. Avaldus on esitatud määruskaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.

Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 9).

5. Määruskaebus ei ole põhjendatud. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja 12.09.2024

esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, mistõttu tuleb see HKMS §

121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega

ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

6. Määruskaebusest võib aru saada, et kaebaja arvates tuleb tal oma halduskohtule esitatud

kaebusega pöörduda ringkonnakohtusse. Selline arusaam on ekslik. Halduskohus selgitas

07.10.2024 määruse punktides 4 ja 5, millisesse kohtusse on kaebajal võimalik asja

lahendamiseks pöörduda. Nagu halduskohus selgitas, lahendab esimese kohtuastmena

tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluseid maakohus. Seega, kui kaebaja soovib

vaidlustada psühhiaatri tegevust tervishoiuteenuse osutamisel ja sellega tekitatud kahju

hüvitamist, tuleb tal endal pöörduda hagiavaldusega Harju Maakohtusse. Ringkonnakohus on

teise astme kohus, kes saab praegusel juhul määruskaebemenetluses kontrollida üksnes seda,

kas halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud, kuid ei saa 12.09.2024 esitatud kaebust

sisuliselt lahendada.

7. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.10.2024 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)