3-24-2254/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

12.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2254

Haldusasi

X.Z-i kaebus Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirja nr

1-24/1-2/317 ja 29.07.2024 vaideotsuse nr 5-

15/24/176-2 peale

Menetlusosalised

Kaebaja – X.Z

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.09.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.Z-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X.Z-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.09.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-2254.

2. Rahuldada X.Z-i määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 25.09.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2254 ja

saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla otsustas 20.07.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/317 kohaldada X.Z-i

suhtes alates 20.07.2024 vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel

täiendavaid julgeolekuabinõusid. 20.07.2024 koostatud ettekande kohaselt toimus füüsiline

konflikt kahe kinnipeetava vahel, kellest üks oli X.Z . Käskkirja põhjenduste kohaselt on

meetme eesmärk tagada X.Z-i kokkupuute piiramine teiste kinnipeetavatega ja välistada uute

raskete õigusrikkumiste toimepanemine. Juhtum näitab ilmselgelt kinnipeetava ettearvamatut,

ohtlikku ja konfliktialdist käitumist ning võib julgustada ka teisi kinnipeetavaid vangla korda

mitte järgima. Julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik ka täpsemate asjaolude

väljaselgitamiseks.

3-24-2254

2. X.Z esitas käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 29.07.2024 vaideotsusega

nr 5-15/24/176-2 rahuldamata.

3. X.Z esitas 05.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 20.07.2024

käskkirja nr 1-24/1-2/317 ja 29.07.2024 vaideotsuse nr 5-15/24/176-2 peale. Kaebaja ei olnud

nõus kakluses osalema, teine kinnipeetav ründas teda. Asjaolude väljaselgitamine on

menetlustoiming, mida saab läbi viia julgeolekuabinõusid kohaldamata. Käskkirjas ei ole

näidatud, millist konkreetset õigusrikkumist ära hoida soovitakse ning miks arvatakse, et selle

saabumine on võimalik. Käskkirjas ei ole selgitatud, milliseid õigusrikkumisi peetakse

raskeks ega põhjendatud sellist hinnangut.

4. Tallinna Vangla otsustas 27.08.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/369 lõpetada X.Z-i suhtes

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, kuna selle tinginud asjaolud olid ära langenud.

5. Tallinna Halduskohus jättis 30.08.2024 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale

kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks 15 päeva arvates määruse kättesaamisest. Puuduse

kõrvaldamiseks tuli kaebajal selgitada, kas ta soovib üle minna Tallinna Vangla 20.07.2024

käskkirja nr 1-24/1-2/317 õigusvastasuse tuvastamise nõudele ning miks on see kaebaja

õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 152 lg 2).

6. Tallinna Halduskohus lõpetas 25.09.2024 määrusega haldusasja nr 3-24-2254

menetluse kaebust menetlusse võtmata.

Kaebaja taotleb kaebuses Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/317 ja

29.07.2024 vaideotsuse nr 5-15/24/176-2 tühistamist. Peale kaebuse esitamist, kuid

enne kaebuse menetlusse võtmist on toimunud asjaoludes muutused, mis mõjutavad

kaebuse lubatavust. Vaidlustatud 20.07.2024 käskkiri on oma õigusliku mõju kaebaja

suhtes ammendanud, sest 27.08.2024 käskkirjaga otsustas Tallinna Vangla

julgeolekuabinõude lõpetamise. Seega ei ole tühistamisnõude esitamine käskkirja ja

vaideotsuse peale enam asjakohased (HKMS § 152 lg 1 p 4 analoogia). Küll on

kaebajal võimalik üle minna õigusvastasuse tuvastamise kaebusele (HKMS § 152 lg 2,

HKMS § 37 lg 2 p 6), kui kaebaja seda taotleb.

Kohus andis 30.08.2024 määrusega kaebajale 15-päevase tähtaja määruse

kättesaamisest selgitamaks, kas kaebaja soovib üle minna õigusvastasuse tuvastamise

nõudele. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt sai kaebaja määruse kätte

30.08.2024. Seega oli kohtule vastamise viimane päev 16.09.2024. Kaebaja ei ole

teada andnud, et ta sooviks jätkata jätkutuvastuskaebusega õigusvastasuse tuvastamise

nõudes (HKMS § 152 lg 2 viimane lauseosa). Seetõttu lõpetab kohus menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X.Z palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 25.09.2024 määrus ja saata asi

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks või alternatiivselt võtta kaebus menetlusse.

Samasugused tühistamiskaebused, nagu esitas kaebaja, on võetud menetlusse ka siis, kui

vangla on lõpetanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise (vt nt Riigikohtu

19.05.2017 otsus nr 3-3-1-10-17; Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-24-625). Samuti on

võetud menetlusse haldusasjas nr 3-24-2004 kaebaja tühistamiskaebus olukorras, kus VangS

§ 69 lg 2 kohaldamine on lõpetatud. Sealne olukord on täpselt sama nagu praegune. Vangla

saab kasutada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja mh vanglasiseste otsuste

langetamisel enne tähtaega vanglast vabastamise iseloomustuse koostamisel jms.

2(3)

3-24-2254

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 5),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. Kaebaja on õigesti juhtinud tähelepanu varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt

kehtivuse kaotanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja mõju ja praktiline

tähendus ei pruugi vaatamata kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud. Kehtivuse

kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et

haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes

tugineda haldusakti varasemale kehtivusele, näiteks kaebaja isiku iseloomustamisel. Kui

haldusaktil säilib mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist, saab kohus

seda endiselt tühistada (Riigikohtu 19.05.2017 otsus nr 3-3-1-10-17, p 13; vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 30.12.2020 määrus nr 3-20-2239, p 9; 12.07.2024 määrus nr 3-24-625, p

17). Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline

lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti n-ö

ületühistamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-

44-14, p 10). Halduskohus ei ole 30.08.2024 ega 25.09.2024 määrustes analüüsinud, kas

Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirjal nr 1-24/1-2/317 võib kaebaja õigustele endiselt mõju

olla. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist mõju ilmselgelt välistada. Seega on ennatlik

halduskohtu seisukoht, et tühistamisnõude esitamine ei ole enam asjakohane ning menetlus

saab jätkuda üksnes õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Seetõttu ei olnud HKMS § 152 lg 1 p

4 ja lg 3 alusel menetluse lõpetamine põhjendatud.

11. Eeltoodu põhjal tühistab ringkonnakohus halduskohtu 25.09.2024 määruse. Kuna kaebuse

menetlusse võtmisel tuleb halduskohtul kontrollida mitme eelduse täidetust ja teha erinevaid

toiminguid (HKMS §-d 120 ja 121), ei saa ringkonnakohus otsustada ise kaebuse menetlusse

võtmist. Seetõttu tuleb asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)