2-24-9939/23 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-9939

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

12. 11.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-9939

Tsiviilasi

A.K maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Avaldaja: A.K

(isikukood: XXX; aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxx; Tel: xxxxxxxxxx; e-postxxx:);

Esindaja: vandeadvokaat R.R

(Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL; Tel: 56 076 810; e-post: ).

Usaldusisik: L.N L.N Õigusbüroo OÜ Vesivärava 36-

13, 10152 Tallinn, tel: XXX; e-post:

16.10.2024

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine,

kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku A.K (isikukood : XXX) pankrot

12.11.2024.a kell 13.00 ja algatada A.K kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada A.K (isikukood XXX ) pankrotihalduriks L.N , kelle kontaktandmed

on: L.N Õigusbüroo OÜ, Vesivärava 36-13, 10152 Tallinn, telefon XXX, e-post:

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 27.november 2024.

a algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Osalemine on võimalik virtuaalsete

kanalite kaudu. Kohus osaleb virtuaalselt.

4. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks

lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.11.2025. a.

5. Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

6. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg,

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. A.K võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa

esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule

kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga

tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

8. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

9. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Määrata usaldusisiku L.N tasu summas 960 eurot (käibemaksu ei lisandu), mis

tuleb välja mõista pankrotivarast.

11. Usaldusisiku tasu 960 eurot (käibemaksu ei lisandu) hüvitada usaldusisik L.N-

ile pankrotivarast, kandes 960 eurot L.N Õigusbüroo OÜ-le (registrikood

11558053), arvelduskonto LHV Pangas nr EE417700771001862408.

Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega

ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Toimetada määrus kätte võlgnikule A.K ja pankrotihaldurile ja avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Võlgnik saab käesoleva määruse peale esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikul on määruskaebuse esitamise õigus määruse p.10,11 peale.

Asjaolud ja menetluse käik

A.K esitas 28.06.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vabaabielus ning tema

ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnikul on kõrgharidus ning töökohaks on märgitud

xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus võlgnik on klaverisaatja. Igakuine sissetulek on 1847,24 eurot

ning väljaminekud on kokku ligikaudu 720 eurot. Kohustusi on kokku vähemalt 51 487,86

eurot, täitemenetlusi algatatud ei ole. Kolme kohustuse tasumine toimub kokkuleppel

võlausaldajatega. Vara puudub. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ning kohustustest

vabastamise menetluse algatamist. Tasutud on riigilõiv 10 eurot.

Kohus võttis 06.08.2024.a määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks L.N.

Usaldusisik esitas 10.09.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos muude nõutavate

andmete ja tõenditega. Vara- ja võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi

kolmeteistkümne võlausaldaja ees kokku summas 51 550,40 euro ulatuses, täitemenetlusi

algatatud ei ole. Võlgnikul puudub igasugune vara, mida saaks kasvõi osaliseltki võlgade

tasumiseks realiseerida. Usaldusisiku hinnangul esinevad kõik eeldused, et FiMS § 18 lg.2

p.2 alusel kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus. L.N on nõus jätkama pankrotihaldurina.

Kohus pidas kohtuistungi 16.10.2024, kus osales võlgnik ja tema lepinguline esindaja.

Võlgnik töötab maksejõuetusavalduses märgitud töökohal, tema pere (võlgnik, tema

elukaaslane ja laps) elab võlgniku sissetulekust. Eluase kuulub võlgniku elukaaslase emale.

A.K mäletab, et tema esimesed võlad on tekkinud aastal 2019. Võlgniku selgituste kohaselt

on võetud laenurahad kulunud oma igapäevaelu peale ja pere majandamiskuludeks: kodu

renoveerimine, ostetud auto, murutraktor, võlgnik tasus ka elukaaslase võetud laene. Kui

läks raskemaks tasumine, võttis uusi laene, et teisi ära maksta. Võlgnik on otsustanud, et ta

enam elukaaslase laene ei maksa. Soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist.

Kohtuistungil selgitas kohus võlgnikule kahe võimaliku menetlusliigi erinevusi (võlgade

ümberkujundamise menetlus ja pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise

menetlusega). Toimus arutelu koos võlgniku ja tema lepingulise esindajaga. Võlgnik soovis

järelemõtlemisaega. Kohus andis järelemõtlemisaja.

Selle möödumisel teatas võlgnik esindaja vahendusel, et soovib pankrotimenetlust koos

kohustustest vabastamise menetlusega.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud

pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku

nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja

kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada

ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s

45 sätestatule.

FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid

eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku

pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku

pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja

käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2).

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Kontrollides, kas võlgniku majanduslik võimetus tasuda võlausaldajate nõudeid on ajutine

või püsiv, on võimalik teha kontrolltest: kas võlgniku vara ja sissetulekute arvel on võimalus

tasuda tema kohustused lähema ettenähtava aja jooksul, nt 24 kuu jooksul. Sellisel puhul

tuleks igakuiselt tasuda kohustuste katteks 2147,92 eurot. Võlgniku sissetulek (kuna vara

puudub) seda ei võimalda ja tuleks järeldada, et võlgniku suutmatus tasuda tema vastu

esitatud nõuded, ei ole ajutine.

Võlgniku varast ja võlgadest on usaldusisik andnud kohtule ülevaate vastavas nimekirjas,

samuti lisanud sinna juurde andmed võlgniku sissetulekute kohta aasta 2024 jooksul. On

esitatud andmed võlgnikule kuulunud ja võõrandatud vara kohta, võlgniku pangakontode

väljavõtted, tuludeklaratsioonid, x-tee andmed, liikluskindlustuse andmed. Usaldusisik on

hinnanud võlgniku makseraskuste ületamise võimalusi. Kohus arutas võlgniku ja tema

lepingulise esindajaga võlgniku väljavaateid ja talle tekkivaid kohustusi algavas menetluses,

tegi näitlikke arvutusi. Võlgnik soovis järelemõtlemisaega ja jäi selle järel soovi juurde

kuulutada välja tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti

usaldusisiku poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal

olemasolevat vara. Võlgnik töötab õpetajana ja juhiabina, tal on lisatöö klaverisaatjana. Tema

sissetulekuks 2024.a keskmisena on 1939,19 eurot kuus (õpetaja töötasu, klaverisaatja tasu,

peretoetus). Võlgnikul puudub vara, mille arvel kohustusi katta. Kohustusi võlausaldajate

ees on kokku 51 550,40 eurot. Sellises olukorras tuleb võlgnikul panustada oma kohustuste

tasumisse oma sissetulekust. Kohus märgib, et seni kohtule esitatust selgub, et võlgnik on

raha laenanud ja kasutanud väljaminekuteks, mis tema finantsilist hakkamasaamist ei

paranda. Näiteks on võlgnik laenuraha kasutanud kodu remontimiseks ja renoveerimiseks,

kuid elamu, mida on remonditud ja renoveeritud, ei kuulu võlgnikule (võlgniku sõnul kuulub

tema elukaaslase emale). See tähendab, et raha on paigutatud kolmandale isikule kuuluvasse

varasse. Ka on võlgnik tasunud oma elukaaslase rahalisi kohustusi. Võlgniku laenatud raha

on kasutatud murutraktori ostuks, kuid võlgniku vara hulgas (vara- ja võlanimekirjas)

murutraktor ei kajastu. Sellised otsustused ei ole võlgniku võlausaldajate huvides.

Võlgnik on kaalunud ja otsustanud, et võlgade ümberkujundamise menetlust ta ei soovi.

FiMS § 18 lg.3 teise lause kohaselt kohus ei saa otsustada ühegi maksejõuetusmenetluse

algatamist võlgniku tahte vastaselt välja arvatud võlgniku pankroti väljakuulutamine

võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

Praegusel juhul on võlgnik soovinud tema pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, seda toetab ka usaldusisik. Sellisena on valitud

menetlusliik õige ja vastab tõenäoliselt ka võlgniku majanduslikule võimekusele. Võlgnik

A.K on maksejõuetu, tuleb välja kuulutada tema pankrot ja tema soovil algatada tema

kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus loeb tuvastatuks, et A.K on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga.

Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

L.N andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning

kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et L.N on

usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt

kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

Kohus kuulutab võlgniku A.K pankroti välja 12. novembril 2024 kell 13.00, nimetab

võlgniku pankrotihalduriks L.N ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 27.11.2024.

a algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt,

osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3

sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS

§ 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui

pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka

kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 01.10.2025. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

Kohus selgitab:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-

d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile, samuti võlgnikule A.K.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS §

45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on 2024.a kuutasu alammääraks

820 eurot.

Ajutise halduri ja usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik L.N esitas 10.09.2024. a

tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 1, 2,4 ja PankrS § 23 lg-te 1, 2, 3 alusel ja

taotledes muuhulgas tasu maksmist PankrS § 150 lg.1,2 alusel. Usaldusisik rakendab

tunnitasu 120 eurot, vajalik ajakulu 8 tundi.

Usaldusisik taotleb tasu 8 tunni eest kokku 960 eurot, mille tasumise palub määrata

pankrotivarast.

PankrS § 23 lg.1 paneb kohtule kohustuse tasu suuruse määramisel arvestada muuhulgas

ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust.

Kohus on seisukohal, et tasu määramisel pankrotivarast on põhjendatud lähtuda PankrS § 23

lg.3 alusel arvutatavast tunnitasu määrast, mis ülemmääras on käesoleval ajal 164 eurot.

Taotletud tasumäär 120 eurot tund mahub etteantud raamidesse, vastab kohtu hinnangul

sellise menetluse keerukusele ja seda saab rakendada. Ajakulu 8 tundi on proportsioonis

menetluse mahu ja vajadustega.

Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest 8 tundi tunnitasuga 120 eurot

tund, kokku 960 eurot selle väljamõistmisega pankrotivarast PankrS § 150 lg.1, lg.2 alusel.

Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, L.N

Õigusbüroo OÜ. Kohus on kontrollinud, et see büroo ei ole käibemaksukohustuslane. PankrS

§ 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu

määruse peale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik