3-24-114/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

12.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-114

Haldusasi

Osaühingu LANDEKER kaebus Vabariigi Valitsuse

04.12.2023 määruse tühistamiseks või alternatiivselt

määruse tühistamiseks osas, millega hõlmati kaebajale

kuuluvad kinnistud Sõrve looduskaitsealasse

Menetlusosalised

Kaebaja –

Osaühing LANDEKER, esindaja

vandeadvokaat Indrek Veso

Vastustaja – Vabariigi Valitsus, esindaja A.E

Kaasatud haldusorgan – Harku vald, esindajad E.H ja

H.R

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.10.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu LANDEKER määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Osaühingu LANDEKER määruskaebus Tallinna Halduskohtu

03.10.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-114 resolutsiooni punkti 2 peale.

2. Jätta

Osaühingu LANDEKER

määruskaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 03.10.2024 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

105 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus võttis 04.12.2023 vastu määruse nr 110 „Sõrve looduskaitseala

moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Määrus jõustus 16.12.2023. Määruse seletuskirja (dtl 52) p

2.5.1 kohaselt on selle andmisel võetud arvesse Lauri Kleini 2019. a-l koostatud „Sõrve

piirkonna loodusväärtuste koonduuringut ja kaitseala ettepanekut“, mis koondab 2017. ja

2018. a-l alal tehtud elustiku uuringud, ning lindude osas oli uuringute eksperdiks Aarne

Tuule. Nimetatud L. Kleini koonduuringu aluseks on muu hulgas A. Tuule 2018. a-l

koostatud „Kavandatava Sõrve looduskaitseala linnustiku inventuur“ (dtl 103).

3-24-114

2. Osaühing LANDEKER esitas 12.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi

Valitsuse 04.12.2023 määruse nr 110 tühistamiseks. Alternatiivselt taotleb kaebaja määruse

tühistamist osas, millega hõlmati Osaühingule LANDEKER kuuluvad kinnistud Sõrve

looduskaitseala Sõrve piiranguvööndisse.

3. Tallinna Halduskohus võttis 22.01.2024 määrusega kaebuse menetlusse.

4. Tallinna Halduskohus määras 16.09.2024 määrusega asja läbivaatamiseks 31.10.2024

kohtuistungil, kaasas kohtumenetlusse arvamuse andmiseks Harku valla ning andis

menetlusosalistele tähtaja, et esitada seisukoht eksperdiarvamuse küsimise kohta. Määruse

põhjendustes selgitas halduskohus, et paneb ette küsida kaebuse pinnalt tekkinud küsimuste

kohta selgitusi OÜ Tirts & Tigu koonduuringu koostanud L. Kleinilt (kirjalik

eksperdiarvamus). Halduskohus esitas samas esialgsed seisukohad kaebaja väidete kohta,

mille pinnalt saab selgitada, millistele küsimustele vastamiseks on vajalik eksperdi abi.

Halduskohus selgitas, et pooltel on võimalik avaldada oma seisukoht nii eksperdiarvamuse

küsimise kui ka võimalike küsimuste kohta.

5. Tallinna Halduskohus saatis 29.09.2024 menetlusosalistele e-kirja, milles selgitas, et

kavatseb teha lähiajal määruse ekspertide kaasamise kohta ning esitas ekspertidele A. Tuulele

ja L. Kleinile esitatavate küsimuste esialgsed versioonid.

6. Tallinna Halduskohus

tegi

03.10.2024 määruse, millega otsustas küsida

eksperdiarvamuse määruses nimetatud küsimuste kohta, määrates eksperdiarvamuse andjateks

Lauri Kleini ja Aarne Tuule ning eksperdiarvamuste esitamise tähtajaks 23.10.2024

(resolutsiooni p 1); kohustas vastustajat ja kaebajat tasuma 08.10.2024 eksperdiarvamuste

eeldatavate kulude eest ette 515,20 eurot kohtu määratud kontole (resolutsiooni p 2).

Halduskohus selgitas, et küsib eksperdiarvamuse praeguse asja lahendamiseks vajalike ja

eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks (HKMS § 56 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 293 lg 1) ja määrab ekspertideks A. Tuule ja L. Kleini (TsMS § 294 lg

1). A. Tuule on ornitoloog, kes tegi Sõrve looduskaitseala moodustamisele eelnenud

linnustiku uuringu. L. Klein koostas kaitseala moodustamise menetluses olulist rolli

mänginud uuringu „Sõrve piirkonna loodusväärtuste koonduuring ja kaitseala ettepanek“ (OÜ

Tirts & Tigu, Tallinn 2019). Kohus on menetlusosalistele nende ekspertide kaasamise

kavatsusest teada andnud. L. Kleini kaasamisele pole menetlusosalised vastuväiteid esitanud.

Kaebaja vaidles A. Tuule eksperdina kaasamisele vastu, kuid kohus peab tema kaasamist

põhjendatuks. Kohus ei esita samu küsimusi kahele eksperdile. Kohus esitab A. Tuulele

küsimused, mis puudutavad Sõrve looduskaitseala linnustikku. L. Kleinile esitab kohus muud

kaitserežiimi põhjendatust puudutavad küsimused. Kaebaja on kaebuses tõstatanud

küsimused, mis puudutavad otseselt A. Tuule koostatud linnustiku alusuuringut ning tema

tehtud inventuuri läbiviimist ja dokumenteerimist. A. Tuule on nendele küsimustele

vastamiseks kõige õigem inimene.

Halduskohus esitas määruse p-s 5 küsimused A. Tuulele ja p-s 7 küsimused K. Kleinile.

Halduskohus selgitas, et arvestades ekspertide teada antut, on K. Kleini eksperdiarvamuse

eeldatav kulu 390,40 eurot ning A. Tuule oma 640 eurot. Kulu jääb kohtumenetluse lõppedes

selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse. Esialgu tuleb aga kaebajal ja vastustajal tasuda

kummalgi pool ekspertide nimetatud summast (s.o 515,20 eurot) ette kohtu määratud kontole

(HKMS § 105 lg 1 kolmas lause) hiljemalt 08.10.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Osaühing LANDEKER palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.10.2024

määruse p 2 osas, millega kohus kohustas eksperdiarvamuste eeldatavate kulude katteks

2(4)

3-24-114

kaebajat tasuma 515,20 eurot. Juhul kui ringkonnakohus ei tühista halduskohtu 03.10.2024

määrust taotletud osas, palub kaebaja peatada samas osas halduskohtu määruse kehtivus

kaebaja osas kuni asjas tehtava otsuse jõustumiseni.

A. Tuule eriteadmistega isikuna kaasamine kohtu poolt välja pakutud küsimuste esitamiseks

ei ole põhjendatud, kuna L. Klein, kes pani vaidlusaluse 2019. a uuringu kokku, pidi uuringu

koostajana ja vastutava isikuna olema kursis kõigi uuringu aspektidega. Kaebaja ei ole nõus

ka L. Kleinilt asjatundja arvamuse küsimisega, kuna see on vastustaja tõendamiskoormus,

mida kohus ei pea täitma vastustaja eest. Sisuliselt on kohus ekspertiisi määramisega asunud

vastustaja eest täitma vastustaja HKMS § 59 lg-s 1 sätestatud tõendamiskohustust. Määratud

ekspertiiside taotlemine pole kaebaja huvides (ei ole kaebaja tõendamiskoormus) ja kaebaja ei

ole neid taotlenud. Kaebaja saab aru, et kohus otsustas A. Tuulelt küsida arvamust pärast

seda, kui Harku vald avaldas seisukoha. Seega, kui asjatundjatelt arvamuse küsimine

vähemalt A. Tuule osas oli tehtud tegelikult Harku valla taotlusel, siis tuleks ka Harku vallale

panna kohustus tasuda tervikuna A. Tuule kulude eest ette. Ülejäänud osas peaks kulu

kandma vastustaja, kuna L. Kleinilt küsimuste küsimine on eelkõige vastustaja huvides ja

selleks, et täita vastustaja tõendamiskoormust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 105 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

9. Halduskohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise,

kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks

menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4). HKMS § 56 lg 2 sätestab, et halduskohtumenetluses

võivad tõenditeks olla kõik TsMS §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud

tõendid ja HKMS-is lubatud tõendid ning haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja

uurimise suhtes kohaldatakse TsMS §-des 236–243 sätestatut, kui HKMS-st ei tulene teisiti.

TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust

asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. TsMS § 294 lg 1 teise lause

kohaselt võib kohus eksperdiks määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud

teadmised ja kogemused. HKMS § 102 p 1 järgi on asja läbivaatamise kulud muu hulgas

eksperdikulud. HKMS § 105 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui asja läbivaatamise kulud

tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud ette võrdselt.

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohustanud kaebajat tasuma ette pool

eeldatavast eksperdiarvamuse kulust. Halduskohtu 16.09.2024 ja 03.10.2024 määrustest ning

29.09.2024 e-kirjast nähtub, et halduskohus on otsustanud ekspertide arvamusi küsida omal

algatusel. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 ja TsMS § 293 lg-st 1 koosmõjus võis halduskohus

seda teha. Isegi kui eksperdiarvamusega tõendatakse muu hulgas asjaolusid, millele tuginevad

vastustaja väited, ei välista see halduskohtu otsustusõigust ise tõendeid koguda (vt ka HKMS

§ 59 lg 3). Halduskohus on 16.09.2024 ja 03.10.2024 määrustes põhjendanud, miks on L.

Kleinilt ja A. Tuulelt selgituste küsimine vajalik, ning ühtlasi ära toonud ekspertidele

esitatavad küsimused. Arvestades neid selgitusi ja küsimusi, ei nähtu ringkonnakohtule, et

halduskohus oleks eksinud oma hinnangus, et kõnealustel isikutel on arvamuse andmiseks

vajalikud teadmised ja kogemused ning nad mõlemad saavad anda selgitusi asjas tähtsate ja

eriteadmisi nõudvate asjaolude kohta (TsMS § 293 lg 1 ja § 294 lg 1). Samuti on halduskohus

eelnevalt uurinud, milline on eeldatav ekspertidelt arvamuse küsimise kulu.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et see kulu oleks ülemäärane. Ühtlasi ei ole kaebaja väitnud, et tal

3(4)

3-24-114

ei oleks võimalik 515,20 euro suurust ettemaksu tasuda. Seejuures tagastatakse

menetlusosalisele enam tasutud kulu juhul, kui pärast eksperdiarvamuse saamist selgub, et

eksperdikulu on eeldatust väiksem (HKMS § 105 lg 7).

11. Halduskohus on praegu kohustanud kaebajat üksnes eksperdiarvamuse kulu ette tasuma.

See ei tähenda, et eksperdiarvamuse kulu jääbki tingimata kaebaja kanda. Lõplik

menetluskulude jaotus otsustakse pärast asja sisulist läbivaatamist. Isegi kaebuse rahuldamata

jätmise korral on kohtul teatud tingimustel võimalik jätta menetluskulud osaliselt või

tervikuna vastustaja kanda (HKMS § 108 lg-d 61 ja 11).

12. Eelneva põhjal jääb halduskohtu 03.10.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

13. Kaebaja on palunud juhul, kui ringkonnakohus ei tühista halduskohtu 03.10.2024 määruse

resolutsiooni p-i 2, peatada samas osas halduskohtu määruse kehtivus kuni asjas tehtava

otsuse jõustumiseni. Ringkonnakohus selgitab, et tal on võimalik peatada vaidlustatud

kohtumääruse täitmine määruskaebuse tagamise korras enne määruskaebuse lahendamist

(HKMS § 208 lg 2), samuti saab peatada kohtumenetluse ajaks vaidlustatud haldusakti

kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1). Ringkonnakohtul ei ole aga võimalik

määruskaebuse lahendamisel halduskohtu määruse tühistamise asemel selle kehtivust peatada

(HKMS § 200, § 203 lg 2, § 210 lg 3).

14. Eeltoodust tulenevalt jääb kokkuvõttes määruskaebus rahuldamata.

15. Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks juhtida halduskohtu tähelepanu asjaolule, et

kuna asja läbivaatamise kulude ettetasumiseks kohustamise määrus on edasikaevatav, peab

halduskohus seda tasu maksmise tähtaja määramisel ka arvestama, andes vastava tähtaja

alates määruse jõustumisest. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus tähtaeg on juba

möödunud ajaks, kui ringkonnakohus määruskaebuse lahendab.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)