2-24-14812/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-14812

Tsiviilasi

Q.E avaldus ORTI GRUPP OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlausaldaja): Q.E (isikukood XXX)

Võlgnik: ORTI GRUPP OÜ (registrikood 11089405),

seaduslik esindaja juhatuse liige O.Q

RESOLUTSIOON

1. Jätta Q.E avalduse alusel ORTI GRUPP OÜ-le ajutine haldur nimetamata ja

lõpetada Q.E pankrotiavalduse alusel menetlus.

2. Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud Q.E kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.E (võlausaldaja, avaldaja) esitas 30. septembril 2024 Tartu Maakohtule avalduse ORTI

GRUPP OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt on töövaidluskomisjon võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistnud 67.

jaanuari 2022. a otsusega saamata jäänud töötasu 1126 eurot 79 senti, puhkusehüvitise 474

eurot 72 senti ja koondamishüvitise 590 eurot. Kõnealune nõue on olnud täitmisel kohtutäituri

juures, kuid täitmine on olnud võimatu. Lisaks on kohtutäitur tuvastanud, et võlgniku suhtes on

algatatud 26 täitemenetlust.

2. Maakohus võttis 24. oktoobri 2024. a määrusega võlausaldaja pankrotiavalduse

menetlusse, kohustas võlgnikku esitama pankrotiavaldus kohta kirjaliku vastuse ning

võlausaldajaid tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1000 eurot 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas kõnealuses määruses, et kui

võlausaldaja ei tasu kohtu määratud tähtajaks ja ulatuses nõutud rahasummat, jätab kohus

ajutise halduri nimetamata ja menetlust asjas läbi ei viida (PankrS § 15 lg 3 p 5 ja lg 41).

3. Võlgnik vaidles ajutise halduri nimetamisele ja pankrotimenetluse algatamisele vastu.

Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, majanduslikult on keeruline aeg. Täitemenetlus on

kestnud vaid mõni aasta. Seega on pankrotimenetlus ennatlik.

4. Võlausaldaja kohtu määratud tähtpäevaks nõutud rahasummat ei tasunud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud võlausaldaja pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

võlgnikule tuleb jätta ajutine haldur PankrS § 15 lg 3 p 5 alusel nimetamata.

6. PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise

halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata §-s 11 nimetatud rahasumma, kui

kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Sama paragrahvi lg 41

kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu

pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma

tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus,

kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise

halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust

piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest

nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohus peab ajutise halduri nimetamata jätmise määruses hindama, kas töötaja on

pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning välja tooma

asjaolud, et pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Nii peaks hüvitise

saamiseks esitatavast kohtumäärusest olema näha, et töötaja nõudele on hinnang antud ja

tööandja maksejõuetus on tõenäoline, arvestades, et varast ei jätku isegi pankrotimenetluse

kulude katmiseks.

9. Kohus leiab, et võlausaldaja on tõendanud nõude olemasolu ja põhistanud võlgniku

maksejõuetuse. Samuti on kohus tuvastanud, et võlgnikul ei jätku pankrotivara

pankrotimenetluse kulude katteks.

Võlausaldaja nõude aluseks on 7. jaanuari 2022. a töövaidluskomisjoni otsus, millega mõisteti

võlgnikult võlausaldaja kasuks välja töötasu 1126 eurot 79 senti, puhkusehüvitis 474 eurot 72

senti ja koondamishüvitis 590 eurot. Eelmärgitut arvestades on võlausaldaja võlgniku vastu

olevat nõuet tõendanud.

Kuigi võlgnik on vaielnud vastu, siis kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku

maksejõuetuse (PankrS § 10 lg 1 p 2). Võlausaldaja pöördus kohtutäituri poole võlgniku suhtes

täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur algatas täitemenetluse 29. aprillil 2024, kuid nõuet ei

ole täidetud ning kohtutäitur on teatanud täitmise võimatusest. Samuti teatas kohtutäitur, et

võlgniku suhtes on algatatud 26 täitemenetlust. Kohus lisab, et äriregistri andmetel on

võlgnikul määruse tegemise seisuga maksuvõlg 20 157 eurot 26 senti. Kohtule ei ole esitatud

andmeid ning kohus ei ole tuvastanud, et võlgnikule kuuluks vara. Arvestades eelmärgitud

andmeid võlgniku majandusliku olukorra kohta, ei jätku võlgnikul pankrotivara

pankrotimenetluse kulude katteks.

10. Kuivõrd võlausaldaja ei ole kohtu määratud rahasummat määratud tähtajaks tasunud, tuleb

PankrS § 15 lg 3 p 5 alusel jätta võlgnikule ajutine haldur nimetamata ning võlausaldaja

pankrotiavalduse menetlus lõpetada.

11. Kohus selgitab, et määrus on aluseks taotleda Eesti Töötukassalt hüvitisi tööandja

(võlgniku) maksejõuetuse korral (töötuskindlustuse seaduse § 19 jj).

12. Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse

läbi vaatamisega seotud menetluskulud PankrS § 15 lg 6 järgi pankrotiavalduse esitaja. Seega

jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik