1-10-13506/37 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-10-13506

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2024, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-10-13506 (10233000155)

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Kohtuistungi sekretär

Ilona Pudova

Kriminaalasi

A V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin

Süüdistatav

A V

isikukood XXX; elukoha andmed rahvastikuregistris

puuduvad; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; XXX;

emakeel vene keel; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad;

tõkend elukohast lahkumise keeld 05.06.2010–09.05.2011;

Viru Maakohtu 09.05.2011 määrusega kuulutati

tagaotsitavaks ja määrati tabamisel vahistada

Kaitsja

vandeadvokaat Oleg Gorškaljov määratud korras

Kohtuistungi toimumise aeg

28.04.2011, 17.12.2020, 05.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 2 ja KarS § 81 lg 1 p 2 alusel menetlus kriminaalasjas nr

1-10-13506 A V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises

süüteo aegumise tõttu.

2. Kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulu 2,90 eurot,

kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulu 38,34 eurot ja kohtumenetluses osutatud

õigusabi kulu summas 198,64 eurot jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda.

3. Kannatanu N B esitatud tsiviilhagi 1732,01 euro nõudes jätta KrMS § 274 lg 4, § 310

lg 2 alusel läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Määruse ärakiri saata prokuratuurile, süüdistatavale ja tema kaitsjale ning kannatanule.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

1-10-13506

Asjaolud ja menetluse käik

1.

14.10.2010 esitas Viru Ringkonnaprokuratuur Viru Maakohtule süüdistusakti

lühimenetluse korras A V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. A V süüdistatakse selles, et

tema isikuna, kes on varem toimepannud varguse, 06.05.2010. a vaba juurdepääsu teel varastas

XXX asuvast korterist N B Swedbanga deebetkaardi ja kuni 11.05.2010 võttis sellega Narvas ja

Narva-Jõesuus asuvatest erinevatest panga rahaautomaatidest välja sularaha summas 27 100

krooni, millega tekitas N B materiaalset kahju summas 27 100 krooni. Oma tahtlike tegudega

pani A V toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna,

kes on varem toime pannud varguse, s.t KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo.

2. Viru Maakohtu 25.04.2011 kohtumäärusega anti A V kohtu alla. Kohtu alla andmisel

määras kohus kindlaks asja arutamise aja 28.04.2011 ja kohtuistungile kutsutavate isikute ringi.

Lisaks otsustas kohus A V kohaldatud tõkendi elukohast lahkumise keelu jätta muutmata.

3.

28.04.2011 toimus istung ilma süüdistatava A V osavõtuta. Kohtukutse

kättetoimetamine A V ebaõnnestus, isik teadaoleval kontaktaadressil ei viibinud. Prokurör

palus kutset korrata, kuna eelnevalt pole isikuga probleeme olnud, ta on alati korralikult kohale

ilmunud. Kaitsja asus seisukohale, et istung tuleb edasi lükata.

4. Viru Maakohtu 09.05.2011 määrusega A V kriminaalasja arutamine lükati edasi, A V

kuulutati tagaotsitavaks ning tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist ja määrati võtta ta vahi

alla kinnipidamise hetkest.

5. Politsei- ja Piirivalveamet alustas 13.05.2011 A V suhtes jälitusmenetluse nr XXX.

Menetluse kestel laekus kohtule Politsei- ja Piirivalveametist 11.02.2015 info, et A V sisenes

13.01.2011 Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni Narva piiripunkti kaudu. Muu

informatsioon isiku kohta puudub. Politsei- ja Piirivalveamet on 05.02.2018 kohut teavitanud, et

peale 13.01.2011 Venemaale lahkumist A V tagasi ei ole tulnud. Isiku asukoht Venemaal on

teadmata.

6.

17.12.2020 toimunud korraldaval kohtuistungil arutati süüteo aegumise küsimust. Kohus

asus 30.12.2020. a määruse seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamine A V suhtes KarS §

199 lg 2 p 4 sätestatud süüteo toimepanemises esitatud süüdistuses on seisuga 30.12.2020

ennatlik.

7.

05.11.2024 kohtuistungil asus prokurör seisukohale, et aegumine peatus KarS § 81 lg 7 p

1 kohaselt ning möödunud ei ole KarS § 81 lg 8 sätestatud tähtaeg, siis kriminaalmenetlust

välistavad asjaolud KrMS § 199 lg 1 p 2 mõttes ei esine. Kaitsja asus seisukohale, et antud juhul

pole õiguslikke aluseid asja lõpetamiseks aegumistähtaja saabumise tõttu, kuna aegumistähtaeg

oli peatatud seoses isiku tagaotsitavaks kuulutamisega 09.05.2011 ja tänaseni on isik tabamata.

8.

06.11.2024 saatis Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohtu 04.11.2024 päringule.

Vastuse kohaselt tagaotsimistoimik nr XXX ei ole käesoleval ajal aktiivne alates 25.10.2023 a.

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel lõpetas 30.12.2020 Viru Maakohus kriminaalmenetluse nr

10233000155 A V suhtes. Seoses sellega tagaotsimistoimik nr XXX lõpetati 25.10.2023.

Lisaks eelnevale, PPA-l puudub informatsioon A V asukoha kohta, viimastel andmetel viibis

isik Venemaa Föderatsiooni territooriumil ning uusi piiriületusi ei ole avastatud,

ühendusVenemaaga lisainformatsiooni saamiseks ei ole võimalik.

1-10-13506

Maakohtu seisukoht

9. Vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetlus A

V suhtes tuleb lõpetada kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

10. A V süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Tegemist on teise astme kuriteoga.

11. KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui kuriteo aegumistähtaeg

on möödunud. KrMS § 274 lg-st 1 tulenevalt lõpetab kohus määrusega kriminaalmenetluse, kui

kriminaalasja kohtulikul arutamisel tuvastatakse KrMS § 199 lg 1 p-s 2 sätestatud

kriminaalmenetlust välistav asjaolu.

12. Kuivõrd süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu on süüdistusakti kohaselt toime

pandud ajavahemikus 06.05.2010 kuni 11.05.2010, siis tõusetub küsimus süüteo aegumisest

KarS § 81 sätete kohaselt. Vastavalt KarS § 81 lg 1 p 2 sätetele ei tohi kedagi kuriteo

toimepanemises süüdi mõista ega karistada kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud

kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest.

Vastavalt KarS § 81 lg 5 loetletud põhimõtetele kuriteo aegumine katkeb isiku suhtes tema

kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisega, sh p 1 kohaselt kahtlustatavale või süüdistatavale

tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega, p 2

kohaselt süüdistatava kohtu alla andmisega, p 3 kohaselt kohtuliku arutamise edasilükkamisega

süüdistatava ilmumata jäämise korral, p 4 kohaselt kohtulikul arutamisel süüdistatava

ülekuulamisega ja p 5 kohaselt kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite

kogumise määrusega. KarS § 81 lg 6 kohaselt kui kuriteo aegumine on katkenud, algab

aegumine uuesti KarS § 81 lg 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Samas KarS § 81 lg 6

teise lause kohaselt ei tohi isikut kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui

selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS § 81

lg 1 p 2 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

13. A V suhtes teostati KarS § 81 lg 5 tähenduses kuritegude aegumist katkestavaid

toiminguid 05.06.2010 (elukohast lahkumise keeld), 25.04.2011 (kohtu alla andmine, elukohast

lahkumise keeld) ja 09.05.2011 (tagaotsitavaks kuulutamine, vahistamine, kohtuliku arutamise

edasi lükkamine süüdistatava kohtuistungile ilmumata jäämise tõttu). Seega viimane aegumise

katkemise tinginud toiming tehti 09.05.2011. Nimetatud kuupäevast hakkas kulgema 5-aastane

aegumistähtaeg, mis on tänaseks möödunud.

14. KarS § 81 lg 7 sätestab süüteo aegumise peatumise asjaolude loetelu, millest üheks on

kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumine kohtueelsest menetlusest,

kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja

juurde. Kaitsja ja prokurör on seisukohal, et A V hoidis/hoiab kohtumenetlusest kõrvale ja see

välistab süüdistuse kohaselt aastatel 2010 toime pandud teo aegumise tulenevalt aegumistähtaja

peatumisest KarS § 81 lg 7 p 1 alusel. Prokurör tugineb KarS § 81 lg-le 8, kuna kuriteo

lõpuleviimisest ei ole möödunud viisteist aastat ja KarS § 81 lg 7 p-s 1 ette nähtud aegumise

peatumise aluse äralangemisel kuriteo aegumine üldjuhul uueneb.

15. Kohus menetlusosaliste seisukohta ei jaga. Esiteks seetõttu, et KarS § 81 lg-s 5

sätestatakse küll kuriteo aegumise katkemise tingimused, kuid sama paragrahvi lõige kuus

määratleb absoluutse aegumistähtaja, milleks on paragrahvi lõikes üks sätestatust viie aasta võrra

pikem tähtaeg, siis on teise astme kuriteo absoluutseks aegumistähtajaks kümme aastat arvates

kuriteo toimepanemisest (RKKKo 3-1-1-53-09 p 9). Kuivõrd käesoleval juhul on tuvastatud

1-10-13506

süüteo katkemise alused, siis aegumistähtaja kulgema hakkamist tuleb arvestada alates

09.05.2011, seega aegumistähtaeg möödus 09.05.2021. Absoluutse aegumistähtaja möödumisel

kaob kuriteo eest karistamise vajadus, sõltumata riigi sisulisest tegevusest kriminaalasja

menetlemisel.

16. Kaitsja ja prokuröri hinnangul on A V süüks arvatud varguse aegumine KarS § 81 lg 7

p 1 alusel peatunud alates tema tagaotsitavaks kuulutamisest s.t 9. maist 2011. a. Kuna isikut ei

ole tabatud, siis ei ole peatumise alus äralangenud ja periood 9. maist 2011 kuni käesoleva ajani

tuleb KarS § 81 lg 7 p 1 alusel kuriteo aegumise tähtajast välja jätta, mis tähendab, et kuritegu

aegub selle toimepanemise ajal kehtinud õiguse kohaselt siis, kui teo toimepanemisest on

möödunud 15 aastat. Seega tuleb nende kuritegude aegumise üle otsustamiseks järgnevalt vastata

küsimusele, kas A V hoidis/hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale.

17. Kriminaaltoimiku kohaselt süüdistatav on 13.01.2011 ületanud Eesti-Vene piiri Venemaa

suunal ning tema asukohta tagaotsimismenetlusega alates 13.05.2011 kuni 25.10.2023 tuvastatud

ei ole. Kohtu alla anti isik 25.04.2011 ehk pärast tema Eestist Venemaale lahkumist. Kohtukutse

kohtuistungile ilmumiseks saadeti isikule 21.04.2011 tema elukoha aadressile. Kohtukutset

süüdistatavale kätte anda ei õnnestunud, kuna süüdistatav ei viibinud kohal, jäeti teade ilmuda

kohtusse. Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Sofja Hristoforova avaldas

istungil 28.04.2011, et eelnevalt ei ole isikuga probleeme olnud, ta on alati korralikult kutsetele

ilmunud, ei ole kõrvale hoidunud. Prokurör proovis helistada, kuid kõne ebaõnnestus.

18. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu andmeid, mille alusel saaks

tõsikindlalt järeldada, et A V hoidis kohtust kõrvale ja mis välistaksid süüdistuse kohaselt 2010.

a toime pandud teo aegumise tulenevalt aegumistähtaja peatumisest KarS § 81 lg 7 p 1 alusel.

19. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine eeldab isiku

tahtlikku käitumist, millega ta püüab vältida enda suhtes menetluse läbiviimist.

Kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest võib põhimõtteliselt seisneda nii tegevuses kui ka

tegevusetuses. Juhul, kui menetleja hinnangul seisneb kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine

tegevusetuses, tuleb ära näidata, milliste isikult nõutavate käitumisaktide tegematajätmist saab

kõrvalehoidumisena käsitada. Olukord, kus isiku asukoht on teadmata ja menetleja ei suuda seda

välja selgitada, ei pea aga iseenesest tähendama seda, et see isik hoidub kriminaalmenetlusest

kõrvale (RKKKo 3-1-1-78-10).

20. Olukord, kus isiku asukoht on teadmata ja menetleja ei suuda seda välja selgitada, ei pea

iseenesest tähendama seda, et see isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. Kutse peale

kohtusse ilmumata jätmist ei saa käsitleda kohtumenetlusest kõrvalehoidumisena, kuna A V ei

olnud teadlik enda väljakutsumisest kohtuistungile, ta oli selleks ajaks juba Eestist lahkunud.

Kohtupraktikas on jõutud ka seisukohale, et isiku kunagisest kõrvale hoidumisest ei saa teha

automaatselt järeldust, et ta hoidub kõrvale kuni tänase päevani. Ajapikku kaotab aktiivne

menetlusest kõrvale hoidumise toiming (nt välismaale minemine) kõrvale hoidumisest rääkides

oma aktuaalsuse ja kõrvale hoidumise jaatamine eeldab mõningast eesmärgistatud toimimist (1-

07-12674 p 23). Seega ei nähtu kriminaalasja materjalidest andmeid, mille alusel saaks

tõsikindlalt järeldada, et olles teadlik enda suhtes käivast kriminaalmenetlusest hoidis A V

kohtust kõrvale, ja mis välistaksid toime pandud varguse aegumise KarS § 81 lg 7 p 1 kohaselt

aegumistähtaja peatumise tõttu.

21. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, kuna süüdistuses kirjeldatud varguse, mis

leidsid aset ajavahemikus 06.05.2010 kuni 11.05.2010, toimepanemisest on möödunud KarS §

1-10-13506

81 lg 1 p-s 2 märgitust viie aasta võrra pikem aeg, on kuritegu kehtiva KarS § 81 lg 6 teise lause

kohaselt alates 9. maist 2021. a aegunud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb A V suhtes KarS § 199 lg 2

p 4 järgi tunnustel alustatud kriminaalmenetlus lõpetada seoses kuriteo aegumistähtaja

möödumisega.

22. Kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb kannatanu N B tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

Kannatanul on KrMS § 274 lg 4 kohaselt õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

23. Vastavalt KrMS §-le 183 hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud

riik. Menetluskuludeks on kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu ja õigusabi kulud, mis

jäävad riigi kanda.

24. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 2 ja § 274.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik