3-24-742/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-742

Haldusasi

V.A kaebus Eesti Töötukassa 27.12.2023 otsuse nr

TVH/23/049330 ja 08.02.2024 vaideotsuse nr VO/24/21

tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja V.A, volitatud esindaja Igor Sumarok

Vastustaja Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 10.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.A kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.12.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

3-24-742

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.A esitas 23.12.2023 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.

2. Eesti Töötukassa tuvastas 27.12.2023 otsusega, et V.A töövõime ei ole vähenenud. Eesti

Töötukassa selgitas, et kuigi taotlejal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas

ning pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad väsimustunne ja

perioodilised kõhuvalud, siis ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks

töötamist.

3. V.A esitas 03.01.2024 Eesti Töötukassa 27.12.2023 otsusele nr TVH/23/049330 vaide.

4. Eesti Töötukassa jättis 08.02.2024 vaideotsusega nr VO/24/21 V.A vaide rahuldamata.

Vaideotsuse õiguslikeks alusteks on töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg-d 1 ja 2, tervise-

ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi

määrus nr 39) § 3 lg 2, § 5 lg 1, § 6 lg-d 1, 3 ja 6, § 8 lg-d 5 ja 6.

Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevuste arvväärtused järgmiselt: 1)

liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine –

arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud

piirangud – arvväärtusega 0; 2) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei

tuvastatud. Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste

arvväärtuste summa on 0, mistõttu hindas TTO ekspertarst vaide esitaja

töövõimeliseks.

TTO ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides

kirjeldatud asjaolusid, ning jäi oma esialgse arvamuse juurde – vaide esitaja töövõime

ei ole vähenenud. Terviseandmed ei kinnita, et vaide esitajal oleks töötamine osaliselt

takistatud või täiesti välistatud. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst

analüüsis vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid,

vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning

leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele nr 39,

töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on

kaalutlusvigadeta ja õige.

TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumisaneemiad ja maksahaigused. Vaide

esitajal on pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad väsimustunne

ja perioodilised kõhuvalud. 2021. a on vaide esitajat opereeritud mao pahaloomulise

kasvaja tõttu. Tehtud on laiendatud gastrektoomia, radikaalne kirurgiline ravi.

10.11.2021 on vaide esitaja erakorraliselt hospitaliseeritud peensooleiiliuse tõttu, mis

konservatiivse raviga lahenes. Vaide esitaja on saanud keemiaravi. Vaide esitaja on

konsulteeritud kirurgi poolt 06.12.2023, misjuures on teostatud KT- ja MRT-uuringud.

Kasvaja retsidiivi ei ole esinenud. 16.12.2023 on vaide esitaja pöördunud EMO-sse

alkoholi tarvitamise järgselt esinenud kõhuvalude ja oksendamisega. Vaide esitajal

võib esineda perioodilist kõhuvalu. Samuti võib vaide esitajal esineda kerge

väsimustunne, sest analüüside põhjal on tal kerge aneemia. 07.08.2023 on olnud Hgb

121 g/l, samas norm meestel on 134-170. Abivahendi vajadust terviseandmed ei

kinnita.

Hinnangute andmisel on TTO ekspertarst tuginenud järgnevatele tervise infosüsteemi

(TIS) sissekannetele: 1) üldarsti dr MK 06.01.2024 epikriisile; 2) perearsti dr GO

2(8)

3-24-742

21.12.2023 epikriisile; 3) sisehaiguste arsti dr VS 16.12.2023 epikriisile ning 4)

üldkirurgi dr VA 06.12.2023 epikriisile.

5. V.A esitas 11.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada Eesti Töötukassa

27.12.2023 otsus nr TVH/23/049330 ja 08.02.2024 vaideotsus nr VO/24/21 ning kohustada

vastustajat vaatama V.A taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja ei nõustu vaidlusaluste otsustega ning leiab, et need on kaalutlusvigadega ega ole

põhjendatud.

6.1. V.A töövõimet hinnati varasemalt 05.01.2022, mille käigus tuvastati, et kaebajal on

puuduv töövõime. On ebaselge, milliste andmete või uuringute põhjal tuvastas uus ekspertiis,

et aasta jooksul on V.A tervis nii oluliselt muutunud, et võrreldes eelmise olukorraga on

töövõime paranenud. Eksperthinnangu tegemisel ei ole uuritud kõiki asjasse puutuvaid

asjaolusid, tegureid ega fakte, mille tulemusel on jõutud ekslikele järeldustele.

6.2. Kaebajal on alates 2000. a suvest esinenud kaebused kõhuvalule, mis on ajas süvenenud.

12.06.2021 teostati kaebajale gastroskoopia ja maokorpuse alaosas suurel kõverikul tuvastati

tuumor, mõõtmetega 60x40 mm, keskel haavand 10x10 mm, limaskest on deformeerunud,

infiltratsioon, puhke-staadiumis, rigiidne. Kaebajale tehti biopsia ja selle tulemusena

diagnoositi, et kaebajal on vähk.

6.3. Kaebajal teostati 25.10.2021 radikaalne kirurgiline ravi, mille tulemusena eemaldati osa

maokehast. Peale operatsiooni oli dreenihaavast verejooks, mis likvideeriti. Hiljem tekkis

kõhuhematoom. Kaebaja oli 10.11.2021 hospitaliseeritud erakorraliselt peensooleiileuse tõttu,

mis konservatiivse raviga lahendati. Kaebaja oli 08.12.2021 hospitaliseeritud

keemiaravikuuriks FLOT skeemi järgi. Kaebaja oli 22.12.2021 hospitaliseeritud ravikuuriks

FLOT skeemi järgi.

6.4. 05.01.2022 seisuga oli kaebajal tuvastatud puuduv töövõime. 26.10.2022 seisuga oli

kaebajal tuvastatud osaline töövõime. 27.12.2023 eksperthinnangus tuvastati, et kaebajal on

kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumisaneemiad,

maksahaigused, kaebajal esineb liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang, pikkade

vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad väsimustunne ja perioodilised kõhuvalud.

Eeltoodust tulenevalt on välistatud/takistatud/piiratud kõndimine. Seega, 27.12.2023 seisuga

väidetavalt tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Eksperthinnangus puuduvad

andmed kaebaja võimalusest esemete tõstmisest või kandmisest.

6.5. Eksperthinnangus on ekslikult tuvastatud, et kaebajal on ainult kerge tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumisaneemiad, maksahaigused ning pikkade

vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad väsimustunne ning perioodilised

kõhuvalud. Ekslikult on otsustatud, et kuigi kaebajal esineb eelnimetatud valdkonnas ja

tegevustes piirang, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist (TVTS

§ 5 lg 3 p 1).

6.6. Sarnaselt 26.10.2022 eksperthinnanguga, esineb kaebajal jätkuvalt tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas; pikkade vahemaade läbimisel võib esineda piiranguid üldise füüsilise

jõudluse languse ja väsimuse tõttu, trepist liikumine võib olla raskendatud. Kaebajale ei sobi

jätkuvalt raskuste tõstmine ja kandmine, välistatud/takistatud/piiratud esemete tõstmine ja

kandmine, pikkade vahemaad kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine. Need asjaolud on

jäänud ekspertarstil tähelepanuta. Ekspertiisi lõppdokumendis kajastatud andmed ei vasta

tegelikkusele ja järeldused on ekslikud.

3(8)

3-24-742

6.7. On ebaselge, milliste andmete või uuringute põhjal tuvastas ekspertarst, et aasta jooksul

on kaebaja tervis oluliselt paranenud, et võrreldes eelmise olukorraga sobib kaebajale raskuste

tõstmine ja kandmine ning esemete tõstmine ei ole välistatud/takistatud/piiratud (vt

Riigikohtu lahend nr 3-20-2474). Kui taotleja esitab oma tervisele antud hinnangule

vastuväite, siis tekib haldusorganil kohustus hinnangut iseseisvalt täiendavalt uurida (vt

Riigikohtu lahend nr 3-17-1110). Vaides palus kaebaja kaasata menetlusse teise eksperdi,

kuid vaideotsusest ei selgu, kas töötukassa on seda ka teinud.

6.8. Kaebaja on esitanud vastustajale õiged andmed. Kaebaja ei tea, millised andmed

sisalduvad TIS-s ja millised mitte. Andmete sisestamisega tegelevad tervishoiutöötajad.

6.9. Kaebaja ärakuulamisõigust on rikutud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1).

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Vaidlusalused otsused on õiguspärased (TVTS § 5 lg-d 1-2; määrus nr 39 § 5 lg 1, § 6 lg-

d 1, 3, 6; § 8 lg 6). Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles

kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise

tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda

soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on

välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.

7.2. Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido (edaspidi TTO) ekspertarst dr NN,

võttes aluseks kaebaja esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud oma

tervisest tulenevatele piirangutele ja kaebaja terviseandmed, koostas 27.12.2023

eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks.

Eesti Töötukassa 27.12.2023 otsusega nr TVH/23/049330 tuvastati, et kaebaja töövõime ei

ole vähenenud. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluses veel kord kaebaja terviseandmeid,

kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele

piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt

koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime

hindamise ekspertarst. Juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas,

vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja

TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas

vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr

LA, kes nõustus TTO ekspertarsti toodud põhjendustega eksperdiarvamuses. Käesolevas

haldusasjas on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr LA kõik kaebaja terviseandmed

ja kaebuses kirjeldatu üle vaadanud ning nõustunud TTO ekspertarsti eksperdiarvamusega.

7.3. Vaidlusaluses otsuses ega vaideotsuses ei ole leitud, et kaebaja poolt taotlusel kirjeldatud

piirangud ei ole leidnud kinnitust. Küll aga on vaideotsuses selgitatud, et kaebaja poolt vaides

mainitud ärevushäired ei leidnud TIS andmetel kinnitust, sest puuduvad vastavad diagnoosid

ning kaebajale ei ole ärevushäirete osas ravimeid TIS andmetel määratud. Samuti on

vaideotsuses selgitatud, et vaides mainitud vererõhu tõusude osas TIS andmetes uuringud

puuduvad ning kaebaja ei ole ravi vajanud. Viimati on kontrollitud keskkonnas perearsti

juures mõõdetud kaebaja vererõhku 21.12.2023, misjuures on tulemuseks olnud 140/90

mmHg. Vaideotsuses on selgitatud vaides mainitud silmade väsimise osas, et silmaarsti dr AA

02.11.2023 epikriisi kohaselt on kaebaja nägemisteravus korras, silmarõhk normis. Kuigi

kaebajal on varasemalt diagnoositud pisaranäärme haigusseisundeid ja 2020. a toimus

kaebajal silmas võõrkeha eemaldamine, siis töövõimet mõjutavad püsivad piirangud

silmadega seonduvalt kaebajal puuduvad. Ajutiselt esinevat silmade väsimust kogevad

enamasti kõik inimesed sõltuvalt silmade koormamisest ning keskkonnatingimustest (nt halb

4(8)

3-24-742

valgustus, väga väike kiri jms). Lisaks on vaideotsuses mainitud, et unehäirete osas on

kaebajale ravi määratud ja juba tekkinud sõltuvuse olemasolu ei saa välistada.

7.4. Paljasõnaline on kaebaja väide, et tal ei ole juurdepääsu oma terviseandmetele (vt

tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 593 lg 1, § 31). Tervishoiuteenuse

osutamisega seotud vaidlused, sh vaidlused selle üle, kas arstid on TIS-i kandnud õiged ja

täielikud andmed, kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (vt

Riigikohtu lahend nr 3-17-1110, p 24).

7.5. Vaideotsuses on välja toodud, et vaidemenetlusesse on olnud kaasatud ka töötukassa

arstiõppe läbinud töötaja.

7.6. Vastustaja ei nõustu kaebajaga ärakuulamisõiguse rikkumise osas. Kohtupraktikas on

korduvalt kinnitust leidnud, et taotluse esitamisega töövõime hindamiseks on taotlejale olnud

ärakuulamisõigus juba tagatud (vt Tallinna Halduskohtu 21.12.2017 otsus nr 3-17-1695, p 22;

09.11.2022 otsus nr 3-22-1019, p 72). Lisaks on kaebaja esitanud ka vaide, mistõttu on

kaebajal olnud võimalik esitada vaidemenetluses täiendavad vastuväited ning tõendid.

Kaebaja seisukohtadele on vaideotsuses ka vastatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti tuvastanud,

et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

10. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54). Töövõime hindamine on hindamisotsus, mitte kaalutlusotsus (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11, p 16). Halduskohus on pädev tuvastama

asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus; muu hulgas on haldusakti kontrollimisel

halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on

kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige

võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1110/84, p 24).

11. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise

tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul

töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS §

5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema

töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3)

puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes

töötama (TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete

vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 –

kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast

(punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või

esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel […]. Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et

pikaajaline tervisekahjustus on püsiv terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu

vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks

Vt töötukassa töövõime hindamise metoodika, lk 4. Kättesaadav elektrooniliselt:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

5(8)

3-24-742

tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus

nr 39 § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude,

täpsustamise vajaduse korral kogutud, andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1).

Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii

kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning

võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt

määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste

punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub

valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga.

Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud

raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6).

12. Kaebaja on taotluses märkinud tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas võtmetegevuses

1.1. „Liikumine eri tasapindadel“ ning selgitanud, et ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist

käia; taotleja võimekus liikuda on muutlik; kõndimisel kasutab käimiskeppe ning peatub

puhkamiseks; treppidel suudab liikuda väikeste raskustega; esinevad südameprobleemid (vt

vastustaja 16.04.2024 menetlusdokumendi lisa 1, lk 5; dtl 71). TTO ekspertarst on hinnanud

nimetatud piirangut arvväärtusega 1 ning selgitanud seda järgmiselt: „2021. aastal opereeritud

mao pahaloomulise kasvaja tõttu. Laiendatud gastrektoomia, radikaalne kirurgiline

ravi.*10.11.21 hospitaliseeritud erakorraliselt peensooleiileuse tõttu, mis konservatiivse

raviga lahenes. Saanud keemiaravi. Konsulteeritud kirurgi poolt 06.12.2023, teostatud KT ja

MRT-uuring, kasvaja retsidiivi ei esine. 16.12.2023 pöördunud EMO-sse, alkoholi tarvitamise

järgselt kõhuvalud ja oksendamine. Perioodiline kõhuvalu võib esineda. Kerge väsimustunne

võib esineda- 07.08.2023 B-Hb_121;_g/l_(norm 134-170). Abivahendi vajadust

terviseandmed ei kinnita.“ (dtl-d 335-336). Liikumise valdkonna kokkuvõttes on TTO

ekspertarst selgitanud piirangu avaldumist, mõju tegevusvõimele ja põhjust järgmiselt:

„Taotlejal esineb liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang. Pikkade vahemaade läbimist

ja treppidest liikumist piiravad väsimustunne ja perioodilised kõhuvalud. Piirangu põhjuseks

on mao, luuüdi struktuur (dtl 336). Eelnevast nähtuvalt on vastustaja töövõime hindamisel

arvesse võtnud asjaolusid, et kaebajal on opereeritud mao pahaloomuline kasvaja; esinevad

perioodilised kõhuvalud, mis on tingitud mh mao ja luuüdi struktuurist. Samas on lähtutud

asjaolust, et TIS-s puuduvad andmed abivahendite kasutamise kohta ning ka kaebaja ei ole

väitnud, et meditsiiniliselt on talle liikumiseks määratud abivahendi kasutamine. Ühtlasi on

arvestatud asjaolu, et kaebajal tekib väsimus, kuid on selgitatud, et kerge väsimustunne võib

esineda, sest 07.08.2023 analüüside kohaselt B-Hb 121 g/l (normaalne 134-170) (dtl 339).

13. Eesti Töötukassa ekspertarst on selgitanud täiendavalt 16.04.2024 seisukohas, et

väsimustunnet võib kaebajal esineda suurematel koormustel kerge aneemia tõttu; aneemia on

ravimitega hästi kompenseeritav ja kaebaja üldist töövõimet ei mõjuta; töövõimet hinnatakse

adekvaatse ravi foonil ja abivahendeid kasutades; terviseandmed ei kinnita abivahendite

vajadust ja käimiskeppide kasutamine ei ole piirang; südamehaigusi ei ole kaebajal

diagnoositud ning ravi ega eriarsti konsultatsiooni ei ole kaebaja vajanud; viimati on

terviseandmete alusel kardiaalset seisundit hinnatud perearsti dr GO poolt 21.12.2023, siis

kõrvalekaldeid südametegevuses ei esinenud; kaebaja südametoonid on olnud rütmilised,

pulsisagedus 70x ning vererõhk 140/90 mmHg (dtl 346). Seega on töötukassa arvesse võtnud

olulisi asjaolusid ning kaebaja ei ole välja toonud, milliseid konkreetseid terviseandmeid

arvestatud ei ole.

14. Kohus ei nõustu kaebajaga, et on ebaselge, milliste andmete või uuringute põhjal tuvastas

uus ekspertiis, et kaebaja tervislik seisund on sedavõrd muutunud, et töövõime ei ole

vähenenud.

6(8)

3-24-742

15. TVTS § 5 lg 2 punkti 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena, et

töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes takistatud. See tähendab, et isiku tervislik seisund ei takista tema töötamist.

16. Tallinna Ringkonnakohus on oma 26.01.2024 otsuse nr 3-22-1294 punktis 15 selgitanud

järgmist: „Töövõimereform käivitus 2016. a-l. Selle eesmärk oli tuua vähenenud töövõimega

inimesed tagasi tööturule, leida neile sobiv töö või soodustada töötamist ja tagada sissetulek

ning ühes sellega toetada inimeste aktiivsust ja vähendada tööjõupuudust. Reformi

tulemusena hakati senise püsiva või osalise töövõimetuse asemel hindama inimese säilinud

töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust. /…/ Töövõime

hindamise metoodika tugineb uutele alustele, võttes inimese terviseseisundi kõrval arvesse

tema funktsionaalset ja tööalast võimekust. Uus hindamismetoodika ei ole seotud püsiva

töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud

töövõime kaotuse ulatusest.“

17. Ka õiguskantsler on hinnanud 16.06.2022 kirjas nr 7-4/220676/2203299 töövõime

hindamise süsteemi kooskõla põhiseadusega ning leidnud, et see ei ole põhiseadusega

vastuolus. Õiguskantsler on viidatud kirjas selgitanud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §

28 lõige 2 näeb ette, et inimesel on õigus riigi abile töövõimetuse korral; mis tingimustel riik

abi annab, otsustab Riigikogu; seega on Riigikogul selles asjas suur otsustusõigus;

paratamatult tuleb Riigikogul abi andmise tingimusi kindlaks määrates võtta arvesse riigi

majanduslikku olukorda ja abi andmise võimalusi, sest riik ei saa inimestele anda rohkem, kui

selleks võimalusi on.2

18. Käesoleval juhul on TTO ekspertarst koostanud eksperthinnangu 27.12.2023 ning

vaadanud kaebaja terviseandmed veelkord vaidemenetluses läbi. Lisaks on vaidemenetluses

analüüsinud kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud

asjaolusid ja TTO ekspertarsti arvamust Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst

(dtl-d 350-351). Sellest johtuvalt on ka paljasõnaline kaebaja väide, et vaideotsusest ei selgu,

kas töötukassa on kasutanud ka mõnda teist eksperti.

19. Ühtlasi ei nõustu kohus kaebajaga, et tema ärakuulamisõigust on rikutud. Kaebajale on

tagatud ärakuulamisõigus, kui ta esitas töötukassale töövõime hindamise taotluse (vt Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1695, p 10).

20. Kaebaja heidab vastustajale ette, et ekspertarstil on jäänud tähelepanuta, et kaebajale ei

sobi jätkuvalt raskuste tõstmine ja kandmine, välistatud/takistatud/piiratud esemete tõstmine

ja kandmine, pikkade vahemaad kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine.

21. TTO ekspertarsti 27.12.2023 hinnangus on antud hinnang liikumise valdkonnale, sh

võimekusele treppidest liikuda (dtl 37). Käelises tegevuses piiranguid kaebaja märkinud ei ole

(dtl-d 71-72). Lisaks on töötukassa ekspertarst selgitanud, et käesolevalt on kaebaja seisund

kompenseeritud, ei esine kasvaja retsidiive ega kauglevikut, seega puudub vajadus

täiendavaks taastumisperioodiks; raske füüsiline töö ei ole endiselt kaebajale tõenäoliselt

soovitatav, kuid ei vaja eraldi rõhutamist; raskuste käsitsi teisaldamist reguleerib kehtiv

sotsiaalministri 27.02.2001 määrus nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded“, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi kajastamist; töövõime hindamisel võetakse

arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -

tingimusi saab vältida; samuti arvestades töövõime hindamisel, et töötamise saab üles ehitada

tuginedes valdkondadele, milles piirangud puuduvad või ei mõjuta üldist töövõimet (dtl 347).

2 Kättesaadav internetist: https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/t%C3%B6%C3%B6v

%C3%B5ime-ja-puude-raskusastme-hindamine

7(8)

3-24-742

22. Viimaks on töötukassa ka vaidemenetluses selgitanud, miks erineb käesoleval juhul antud

töövõime hinnang varasematest hinnangutest. Nii on vaideotsuses märgitud, et kasvaja on

vaide esitajal edukalt ravitud ning retsidiivi ega metastaase ei esine; valuravi on vaide esitaja

vajanud ühekordselt alles 09.01.2024; unehäirete osas on vaide esitajale ravi määratud,

misjuures ei saa välistada juba sõltuvuse teket; terviseandmetes esinevad viited

alkoholitarvitamisele; varasemalt on vaide esitaja töövõime hinnatud osaliseks seoses

pahaloomulise kasvaja ravi ja taastumisperioodiga; käesolevalt aga retsidiivi ega metastaase

ei esine, seega on vaide esitaja terviseseisund kompenseeritud ja oluliselt enam tema

töövõimet ei mõjuta (dtl 11). Kuigi sellesisulised põhjendused oleks pidanud olema esialgses

otsuses, mistõttu on Eesti Töötukassa

27.12.2023 otsus nr TVH/23/049330

põhjendamispuudustega. Siiski on need puudused kõrvaldatud vaidemenetluses.

23. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude välja mõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

25. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuse kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)