1-24-3648/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

12. november 2024. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-3648

Kohtukoosseis

Sekretär

kohtunik Marju Persidskaja, rahvakohtunikud Heino

Hommik ja Pille Liiva

Merili Riga

Kriminaalasi

Aimur Silgo süüdistuses KarS § 113 lg 1, § 121 lg 2 p

2, 3 ja § 424 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Süüdistatav

Kaitsja

Külli Saks

Aimur Silgo, isikukood: 37306082748; XXX kodanik;

emakeel: XXX; hetkel asub vahistatuna Tartu vanglas;

XXX;

varem

kriminaalkorras

karistatud.

Kahtlustatavana kinni peetud 04.-05.04.2023, 22.-

23.01.2024 ja 25.03.2024. Tõkend – vahistamine.

Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309 lg-dest 2, 3, § 311-313,

kohus otsustas:

1. Mõista Aimur Silgo osaliselt õigeks süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, s.o

07.01.2024 kehalise väärkohtlemise episoodis.

Süüdi tunnistada Aimur Silgo KarS § 113 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9 aastat

vangistust.

Süüdi tunnistada Aimur Silgo KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista 6

kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Aimur Silgo KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega,

mõista Aimur Silgole liitkaristuseks 9 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 04.-05.04.2023 ja 22.-23.01.2024,

s.o 4 päeva karistusaja hulka ning lugeda Aimur Silgo kandmata karistuseks 8 aastat 11

kuud ja 26 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates tema kinnipidamisest,

s.o alates 25.03.2024.

Aimur Silgo suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - jätta muutmata ning tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

Tartu Maakohtu 23.01.2024. a määrusega nr 1-24-436 kohaldatud ajutine

lähenemiskeeld kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.

2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasust 1880,08 eurot, ekspertiisikuludest

4706,57 eurot ja sundrahast pool, s.o 1025 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Aimur

Silgolt välja menetluskuluna ekspertiisikulu 4706 eurot, kaitsjatasu 1625,04 eurot ja

sundraha 1025 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 7356,04 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS,

märkides ära viitenumbri 99924700031961 ning selgituse “Aimur Silgo, otsus nr 1-24-

3648, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde

pakendites nr AS4, AS1, AS2, AS3, HK1, AT1 asuvad CD-R ja DVD-R plaadid neile

salvestatud andmetega.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel akti nr 24ATH30037

alusel PPA Lõuna prefektuuris hoiul olevad järgmised esemed:

-

Aimur Silgole teksapüksid ja saapad (pakendites nr AS2, AS3), edastades need Tartu

vanglasse tema isiklike asjade hulka;

-

Politsei- ja Piirivalveametil nende omanikule A. S. tema nimele väljastatud Swedbank

AS pangakaart, SEB Pank AS pangakaart ja Partnerkaart (pakendis nr VR6);

-

H.-A. H. hele kampsun, halli värvi püksid ja hele-kirju jope (pakendites HH1, HH2,

HH3).

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lõuna prefektuuris akti nr

24ATH30037 alusel hoiul olev valge t-särk (pakend nr AS1), DNA proov verejäljest vasaku

jalatsi tallalt (pakend nr ASN3), pabersalvrätik verejäljega (pakend nr 5), pabersalvrätik

verejäljega (pakend nr 6), valget värvi padi (pakend nr 8), musta värvi sokk 1 (pakend nr

VR3), musta värvi sokk 2 (pakend nr VR4), tumedat värvi dressipüksid (pakend nr VR5),

sinist värvi aluspüksid (pakend nr VR2) ja musta värvi pusa Adidase logoga (pakend nr VR1).

4. Kannatanud V. M. (ik. XXX, XXX) ja M. S. (ik. XXX, tel. XXX) on KrMS § 38 lg 5

alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Aimur Silgo vahistamisest ja vahi alt

vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Aimur Silgo’t süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 24.03.2024 kella 20.30

paiku kuni 25.03.2024 kella 04.40 paiku Tartu linnas XXX asuvas toas „H“ tahtliku tapmise

eesmärgil peksis V. R.’t korduvalt, st vähemalt kuuel korral rusikatega pähe, tekitades pea

kinnise tömbi trauma koljuluude murdude ning kõvakelme-ja ämblikuvõrkkestaaluste

verevalumitega. Vigastuste tüsistusena tekkis traumaatiline peaajuturse ja ajukoe

ishemiseerumine, mis on eluohtlik tervisekahjustus ning mille tagajärjel V. R. suri kohapeal.

Lahangul ja kompuutertomograafilisel uuringul sedastati V. R. järgmised värsked vigastused:

vasakule oimu- ja kiiruluule ulatuv koljupõhimikumurd; vasaku sarnakaare nihketa murd;

ämblikuvõrkkestaalused verevalumid suuraju põhimikul, väikeajul, suuraju parema kiiru- ja

oimusagara ajuvagudes ning mõlema kuklasagara ajuvagudes; verevalumid ajutüve ümber

ämblikuvõrkkesta laiendites (tsisternides) ja seljaaju kaelaosa ees; veri kõikides

ajuvatsakestes; õhuke kõvakelmealune verevalum mõlemal pool kiiru-kukla piirkonnas;

verevalumid kõõlustanul mõlemal pool oimupiirkonnas; nahaalused verevalumid mõlemal

kõrvalestal; verevalumitega ümbritsetud põrutushaavad vasakul oimupiirkonnas ning huulte

nahal ja limaskestal; põrutushaav lõual; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused lõuatsil

ning vasakul oimupiirkonnas; nahaalune verevalum paremal oimupiirkonnas; nahaalune

verevalum ja nahamarrastus vasaku silma välisnurgas. Nahaalused verevalumid kaela paremal

külgpinnal alumises kolmandikus; verevalum parema rangluu rinnakupoolse otsa kohal

olevates pehmetes kudedes; verevalum kilpnäärme vasakus sagaras; verevalumid vasakul pool

neelu limaskestal; kilpkõhre deformatsioon vasaku ülemise sarve lähtekohas. Väikeste

nahaaluste verevalumitega ümbritsetud nahamarrastused parema õlavarre eespinnal; põrutus-

rebimishaavad (kokku 2) parema käe IV sõrme sirutus- ja painutuspinnal. Väikeste nahaaluste

verevalumitega ümbritsetud nahamarrastused kehatüve eespinnal. Kirjeldatud vigastused

tekitas V. R. peksmisega Aimur Silgo.

Sellega pani Aimur Silgo tahtlikult toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o teise inimese tapmise.

Aimur Silgo’t süüdistatakse lisaks selles, et tema, olles 16.03.2021 karistatud Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-21-1177/12 vägivallakuriteo toimepanemise

eest,

- 04.02.2023 kella 19.20 paiku Tartumaal Luunja vallas XXX kasutas füüsilist vägivalda

XXX M. S. suhtes, mis seisnes selles, et Aimur Silgo väänas kannatanul telefoni käest, mille

käigus murdis kannatanu parema käe keskmist sõrme selliselt, et sõrm läks tursesse. Sellise

tegevusega tekitas Aimur Silgo M. S.’le füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

- 07.01.2024 kella 19.30 paiku Tartumaal Luunja vallas XXX kasutas füüsilist vägivalda

XXX M. S. suhtes, mis seisnes selles, et Aimur Silgo lükkas kannatanu tahtlikult selja tagant

põrandale pikali, mille käigus kukkus kannatanu peaga vastu voodi äärt. Sellise tegevusega

tekitas Aimur Silgo M. S.’le füüsilist valu ja rindkerekontusiooni ja pea muude osade

pindmise vigastuse (parema silma ümbruses, paremal suunurga piirkonnas ja lõual

hematoomid, turse paremal põsesarnal.

Sellega pani Aimur Silgo toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

ehk teise inimese tervise kahjustamise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

Aimur Silgo’t süüdistatakse lisaks selles, et tema 04.04.2023 kella 05:46 paiku Tartu

maakonnas Luunja vallas XXX juures juhtis mootorsõidukit Audi 80 Avant

registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas

õhus oli 0,82 mg/l kohta.

Sellega Aimur Silgo rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks,

kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.

Lisaks eelnevale puudub Aimur Silgol juhtimisõigus, millega ta rikkus liiklusseaduse § 90 lg

1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani Aimur Silgo toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

2. Prokurör asus kohtuvaidluses seisukohale, et A. Silgo süüdistus on täielikult

tõendatud. Ta palus A. Silgo süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 järgi, karistades teda 11-aastase

vangistusega, ning KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, karistades teda 1-aastase vangistusega. Ühtlasi

palus prokurör A. Silgo süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4

kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista talle

liitkaristuseks 11 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda kahtlustatavana

kinnipidamine 04.-05.04.2023 ja 22.-23.01.2024, s.o 4 päeva, karistusaja hulka ja mõista A.

Silgole lõplikuks karistuseks 11 aastat, 8 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise

algust arvestada A. Silgo kinnipidamisest 25.03.2024.

3. Süüdistatavale on süüdistus arusaadav. Ta ei tunnista end süüdi tapmises, XXX valu

ning tervisekahjustuse tekitamises tunnistab süüd osaliselt. Mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimises on süüdi.

4. Kaitsja märkis, et KarS § 424 lg 1 osas vaidlus puudub. Kaitsja hinnangul tuleks A.

Silgo XXX kehalises väärkohtlemises tervikuna õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise

tõttu, kuna A. Silgo ei väänanud XXX sõrme ega teinud talle haiget tahtlikult ning teises

episoodis ei ole välistatud, et M. S. komistas ise kas vaiba otsa või susside tõttu, saades selle

tagajärjel haiget ja vigastusi. Tapmise süüdistus tuleks kvalifitseerida ümber KarS § 118 lg 1

p 7 järgi, kuivõrd kuigi A. Silgo kasutas V. R. suhtes füüsilist vägivalda, ei näinud ta ette ega

möönnud, et tema löökide tulemusena võib saabuda kannatanu surm.

5. Kannatanu M. S. avaldas, et ei soovi XXX lähenemiskeeldu, kuid võimalusel sooviks

telefoni teel teavitusi tema vahi alt vabastamise, ennetähtaegse vabastamise või

kinnipidamisasutusest põgenemise kohta. Ta ei tea, kuidas tuleks XXX karistada, ta ei taha

selles osas midagi avaldada.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohtukoosseis hindab A. Silgole (I) KarS § 113 lg 1 järgi, KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3

järgi ja KarS § 424 lg 1 järgi esitatud süüdistuste põhjendatust, seejärel mõistab talle karistuse

(II) ja otsustab menetluskulude hüvitamise (III). Viimaseks võtab kohus seisukoha asitõendite

(IV) ja ajutise lähenemiskeelu ning kannatanute teavitamise osas (V).

(I)

7. Tapmise koosseisuline tagajärg on teise inimese surm ja see on võimalik ükskõik, mis

teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses.1

Kohus on seisukohal, hinnates järgnevalt käsitlemisele tulevaid tõendeid nende kogumis ja

siseveendumuse kohaselt, et A. Silgo süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi on tõendatud.

8.

26.03.2024 asitõendi vaatlusprotokollides (I kd, tl 35-41, 42-44) sedastatuga on

tõendatud, et 25.03.2024 kell 04:41:23 helistas telefoninumbrilt XXX häirekeskusesse

naisterahvas, kelle sõnul on XXX teisel korrusel 48-aastase V. laip. Naine tuli aadressile külla

2 tundi tagasi ja siis oli ta juba surnud. Kuna esialgne kõne lõppes ootamatult, helistati kell

05:02:40 häirekeskusest telefoninumbrile XXX tagasi. Kõnele vastas A. Silgo, kes avaldas, et

ei tea midagi – tema on elukaaslase juures aadressil XXX.

9. Häirekeskusesse helistamist kinnitas ka tunnistaja Y. K. (II kd, tl 134-138). Ta

helistas, kui Aimur ta 25.03.2024 kella 04.00 või 05.00 ajal üles ajas ja ütles, et V. on laip

ning nad ära läheksid. Seda, et Y. K. helistas häirekeskusesse ja sealt helistati ka tagasi,

tõendab lisaks 01.04.2023 asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 87-93) nähtuv – Y. K.

telefoni on tema enda numbrina salvestatud number XXX ja sellelt on 25.03. tehtud kõne

häirekeskusesse ja seejärel on talle helistatud numbrilt, mis on telefoni salvestatud nime

„Policei“ ehk politsei alla.

10. Väljakutsele kaasati politseiametnikud R. R. (II kd, tl 122 pöördel-124 pöördel) ja M.

N. (II kd, tl 139-141). Mõlema tunnistaja sõnul oli XXX korteris surnukeha. Seejuures oli

vägivalla tundemärkidega surnukeha R. R. sõnul voodil selili ja kedagi teist korteris ei olnud.

Edasise osas selgub R. R. ja M. N. ütlustest, et mindi XXX tänavale. XXX tänava korteris

olid H.-A. H., A. Silgo ja Y. K.. A. Silgo, kellel oli seljas valge särk ja teksased, toimetati

politseibussi, kuna tema riietel oli verekahtlane määrdumine ja tema parem käsi oli vigastatud

– värsked marrastused nukkidel. Tunnistaja M. N. sõnul oli A. Silgo nukkidel olev veri pigem

kuivanud, aga riiete vastu panemisel oleks ilmselt määrinud. Nii A. Silgolt kui ka H.-A. H.

võeti verised riided ära. R. R. sõnul võeti XXX tänavalt kriminalistide poolt ka proove.

11. Tunnistajate R R. ja M. N. ütlustega on kooskõlas 25.03.2024. a asitõendi

vaatlusprotokollis (I kd, tl 62-86) sedastatu. Vaatlusprotokolli kohaselt toimub vaatlus XXX,

Tartu aadressil ja selle aadressiga korteris asub magamisasemel selili asendis surnukeha, kelle

näo piirkonnas ja parema käe nimetul sõrmel on haavad ning veri. Eelnimetatud tunnistajate

ütlustega on kooskõlas ka 10.04.2024 asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 94-115) ja

25.03.2024. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd, tl 45-61) nähtuv. Esimesest nähtuvalt

olid XXX, Tartu korteris Y. K., A. Silgo ja ka H.-A. H. (I kd, tl 100 üleval, 102) ning A. Silgo

seljas oleval särgil olid verekahtlased määrdumised (I kd, tl 101). 25.03.2024. a

vaatlusprotokollis sisalduvad samuti fotod A. Silgost ja tema seljas olevatel riietel on näha

plekid (I kd, tl 47-49). Samuti on tema käed vigastatud (I kd, tl 50).

12. Siinkohal märgib kohus, et tunnistajate R. R. ja M. N. ütlustest tuleneb seegi, et XXX

1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 113 komm. 5

tänaval ei rääkinud ükski kinni peetud isik (A. Silgo, H.-A, H. ega Y. K.) V. R. seonduvast.

Samas selgub M. N. ütlustest, et H.-A. H. ei olnud küll väga jutualdis, kuid ütles, et kes

surnuks pekstakse, pekstakse asja eest – tal olid ka riided verised. A. Silgo sõnul polnud tema

riietel aga vereplekid ning nukivigastused olid vanad (R. R. ütlused). Seoses eelnevaga oli

kohtueelses menetluses kontrollimisel ka versioon, et toimepanijaks oli H.-A. H. Viimane

kinnitust ei leidnud.

13. Nii nähtub tunnistaja M. N. ütlustega haakuvalt, et H.-A. H. võeti 25.03.2024 hoiule

hele kirju jope, heledat tooni kampsun ja halli tooni püksid (II kd, tl 9-pöördel) ja A. Silgolt

võeti ära valget värvi t-särk, sinised teksapüksid ja mustad jalanõud (II kd, tl 17-19).

03.04.2024 kontrolliti H.-A. H. ja A. Silgo riietel verejälgede olemasolu ning võeti DNA

proovid. H.-A. H. jopel ja pükstel oli veri ning verd leidus ka A. Silgo t-särgil, teksapükstel ja

saabastel (I kd, tl 181-200, 151-180).

14.

03.04.2024 H.-A. H. riietelt võetud DNA proovide (pakendid 2.1, 2.2, 3.1; I kd, tl 181-

200) kui ka A. Silgo riietelt võetud DNA proovide (pakendid AST1, AST2, AST3, AST4,

ASP1, ASP2, ASP3, ASN1, ASN2, ASN3; I kd, tl 151-180) osas viidi läbi ekspertiis.

Viimase tulemusena H.- A. H. riietelt V. R. DNA-d ei leitud, samas leiti V. R. DNA-d A.

Silgo t-särgilt, parema jala jalatsi nina osalt ja vasaku jala jalatsi nina osalt võetud proovidest

(II kd, tl 1-8).

15. Lisaks sellele, et erinevalt A. Silgost ei leitud H.-A. H. riietelt kannatanu V. R. DNA-

d, selgus H.- A. H. (II kd, tl 10-16) ja süüdistatav A. Silgo läbivaatusel (II kd, tl 20-29), et H.-

A. H. kätel ei ole ühtegi vigastust, kuid A. Silgo tuvastati muude vigastuste hulgas paremal

käel vigastused, s.o parema labakäe seljal 3. ja 4. kämblaluu kaugmise otsa kohal servades

kuivanud verega väikese liigutatava nahalapiga nahamarrastused läbimõõduga 0,5cm ja 4.

sõrme sirutuspinnal keskmise sõrmelüli kohal kuivanud verega määrdunud punktikujuline

nahamarrastus läbimõõduga 0,2 cm.

16. Toonud välja eelneva, mis võimaldab asuda seisukohale, et H.-A. H. ei olnud V. R.

suhtes vägivalda tarvitanud isikuks, võib siinkohal märkida sedagi, et nii XXX, Tartu kui ka

XXX, Tartu vaatluste käigus võeti neist kohtadest DNA proovid (I kd, tl 45-61, 62-86). XXX,

Tartu võetud DNA proovidest V. R. DNA-d ei leitud, küll aga leiti V. R. kui ka A. Silgo

DNA-d XXX, Tartu võetud proovidest (I kd, tl 141-150). Ehk siis, kuigi A. Silgo väitis

esialgu häirekeskuse kõnele vastates, et ei tea midagi ja on elukaaslase juures XXX tänaval,

asetab DNA ekspertiisi tulemus ta V. R. korterisse.

17. Tegelikult kohtulikul uurimisel selles, et A. Silgo viibis V. R. korteris, vaidlust ei

olnudki. Lisaks seda kinnitavatele A. Silgo ütlustele, asetavad ta sündmuskohale ka Y. K. (II

kd, tl 134-138), H.-A. H. (II kd, tl 131-134) ja J. L. (I kd, tl 68-70) ütlused. Seejuures tuleneb

kõigi ütlustest, et XXX tänavale saabuti 24.03.2024. Kuivõrd selles vaidlust ei ole, ei peatu

kohus pikemalt isikute ütlustel, mis puudutavad A. Silgo V. R. elukohas viibimist.

Vaidlusalune ei ole seegi, et A. Silgol oli V. R. konflikt. Milles konflikt täpsemalt seisnes ja

kuidas A. Silgo V. R. osas vägivalda rakendas, on korteris viibinud A. Silgo, Y. K. ja H.- A.

H. ütlused mõnevõrra erinevad.

18. Tunnistaja H.-A. H. ütlustest selguvalt tema V. R. korteris füüsilist konflikti ei näinud.

Korteri omaniku ja Aimuri vahel oli aga tüli. See tekkis, kui korteri omanik ütles V. lits, mis

Aimurit ärritas. Ta kuulis läbi une, et see oli suusõnaline vaidlus. Sarnaselt H.-A. H.

kinnitasid A. Silgo ja Y. K., et konflikt V. R. ja A. Silgo vahel sai alguse, kui V. R. kasutas Y.

K. suhtes H.-A. H. nimetatud väljendit. Erinevalt H. A. H. kirjeldavad Y. K. ja A. Silgo aga

mõlemad sellele järgnenud füüsilist konflikti, mille käigus A. Silgo lõi korduvalt V. R.

19. Enne A. Silgo ütluste käsitlemist, märgib kohus siinkohal, et kohtu hinnangul on A.

Silgo ütlused V. R. toimunud konflikti osas laveerivad ning need on lükatud ümber kohtu

käsutuses olevate Y. K. ütluste ja surnu ekspertiisiaktis nr 24E-AOS00336-01/TRT81 (I kd, tl

116-140) sedastatuga.

20. Täpsemalt selgitas A. Silgo esialgu kaitsjale vastates, et kui V. R. oli Y. solvanud,

ütles ta veel midagi ja tõusis siis püsti. Püsti tõusis ka A. Silgo. V. hakkas tema poole tulema

ja ta lõi V. voodile pikali. Algul lõi 2-3 lööki ja siis 5-6 lööki rusikaga vastu V. nägu. Löökide

tulemusena ta V. vigastusi alguses ei näinud, nägi, kui ta juba surnud oli – huul oli katki ja

nägu paistes. Seejärel kõik rahunesid ja võtsid viina edasi, s.h V. R.. Siis viskas V. R. pikali ja

jäi magama, hakkas norskama. Nad võtsid Y. veel viina ja hommikul oli V. R. surnud.

Prokurörile vastates kirjeldas A. Silgo, kuidas V. R. kallale minnes oli V. R. voodil selili. Ta

ütles V. R., et ta vabandaks ja siis lõi 2-3 lööki parema käe rusikaga talle vastu lõuga. V. R. ei

öelnud seepeale midagi, oli vait ja viina võeti edasi. Ta ütles veel V. R., et ta vabandust

paluks ja võttis ise suutäie viina. Siis ütles V. R. uuesti, et ta vabandaks, kuid ta ei

vabandanud. Ta andis V. R. veel 5-6 pauku vastu hambaid, s.o parema käe rusikaga vastu

lõuga. V. R. oli ka nende löökide ajal voodis pikali ega öelnud ka 5-6 löögi järel mitte midagi.

V. R. vahepeal voodilt ei tõusnud ega liikunud ringi. Ta ei näinud V. R. esialgu vigastusi. V.

R. ei palunud ka pärast teistkordset löömist vabandust ja see ei meeldinud talle. Uuesti

löömisel ta mõtet ei näinud, kuna V. R. on juba niivõrd verine, et nagunii ei vabanda. V. R.

võttis veel korra viina ja siis viskas pikali, jäi küljele magama. Pärast peksmise lõpetamist ei

rääkinud V. R. midagi ja jäi samasse asendisse, kus oli. Hommikul V. R. enam ei ärganud.

Uuesti kaitsjale vastates kinnitas A. Silgo, erinevalt prokurörile kirjeldatust, et kui palus V. R.

Y. ees vabandada, tuli V. R. korra püsti, kuid istus kohe maha tagasi. Tema löökide ajal ei

istunud R. voodil, ta lõi ta pikali voodi peale ja siis jäigi voodile. Pärast löömist tuli V. R.

suust ja ninast verd, aga mingeid vigastusi ta ei näinud. Pärast lööke tarvitas V. R. veel korra

alkoholi, võttis viina, aga siis rohkem ei võtnud, jäi magama.

Kohtule vastates selgitas A. Silgo, et sõna lits on tema jaoks ebameeldiv, aga mingeid seoseid,

mälestusi tal sellega seoses ei ole. Ta ei näinud, kas V. R. on kuskilt katki, ta ei vaadanud

konkreetselt. Tal tuli aga verd ninast ja suust ning see, et V. R. oli suus veri, oli tema

käitumise tagajärg.

21. Ehk siis nähtub A. Silgo eelnevalt kajastatud ütlustest, et osas, mis asendis oli V. R.,

kui ta teda esimest korda lõi, on tema ütlused erinevad – kaitsjale vastates oli V. R. enne

esimest lööki püsti ja A. Silgo lõi ta pikali ning prokurörile vastates oli V. R. ka esimeste

löökide ajal voodil selili. Seejuures kinnitab A. Silgo vaid, et lõi kogu füüsilise konflikti ajal

V. R. rusikaga vastu lõuga. Selles osas on kohtu käsutuses, nagu juba nähtus, ka tunnistaja Y.

K. ütlused. Tunnistaja ei kinnita A. Silgo ütlusi, et V. R. seisis enne esimesi lööke. Tunnistaja

ütluste kohaselt istus V. R., kui neil Aimuriga vaidlus oli, diivanil. Ta ütles Aimurile vastu ja

siis lõi Aimur V. parema käe rusikaga vastu otsmikku, põsesarnadele ja suu lähedale vasakult

poolt. Ta ei lugenud, mitu korda Aimur lõi, aga alguses võib-olla 4-5 korda. V. kallale minnes

Aimur seisis. H. ütles Aimurile, et ta lõpetaks ja siis vahetasid Aimur ja V. fraase. Siis lõi

Aimur V. uuesti rusikaga näkku. See toimus ajaliselt 2-3 minutit. Kui peksmine-löömine

lõppes, Aimur rahunes ja V. heitis voodile pikali, lamas vaikides ning pilgutas silmi. Tema

huultel oli verd. Nemad jõid edasi ja kui joomise lõpetasid, oli V. ikka samas asendis,

diivanilt ta püsti ei tõusnud. Enne nende magama minemist V. hingas, pilgutas silmi, kuid

vestlust polnud. Aimur ajas ta üles ja ütles, et V. on laip.

22. Kohus märgib, et kuigi A. Silgo kaitsjale antud ütlustes ja Y. K. ütlustes esineb

vastuolu selles, mis asendis oli V. R. enne A. Silgo esimesi lööke, on kohtu hinnangul,

arvestades V. R. tuvastatud joovet (veres 3,45 mg/g ja uriinis 4,53 mg/g kohta etanooli; I kd,

tl 125), eluliselt usutavam A. Silgo poolt prokurörile avaldatud versioon, mida kinnitas ka Y.

K. Ehk siis, et niivõrd raskes joobes isik oli terve konflikti ajal voodis selili. Samas ei oma see

kohtu hinnangul asjas ka niivõrd suurt kaalu, kuivõrd ei A. Silgo ega ka Y. K. ning tegelikult

ka H.-A. H. ütlustest ei tule välja, et V. R. oleks kuidagi füüsiliselt A. Silgo suhtes ründav

olnud. Samuti, lisaks sellele, et A. Silgo ja Y. K. ütlustest tuleb välja, et A. Silgo lõi V. R.

korduvalt, on see tõendatud ka juba viidatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi tulemusega.

Lisaks lükkavad ekspertiisi tulemusena V. R. tuvastatud vigastused ümber A. Silgo versiooni

kannatanu vaid vastu lõuga löömisest, kinnitades Y. K. ütlusi, et A. Silgo lõi V. R. ka mujale

pea piirkonda.

23. Nii on surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga (I kd, tl 116-140) tõendatud V. R.

süüdistuses loetuletud vigastuste olemasolu. Seejuures oli V. R. surma põhjuseks

eksperdiarvamuse kohaselt pea kinnine tömp trauma koljuluude murdude ning kõvakelme- ja

ämblikuvõrkkestaaluste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline peaajuturse.

Lisaks sellele, et A. Silgo ja Y. K. ütlustest tuleb välja, et V. R. peksmine toimus lühikese

ajavahemiku jooksul ning lööke oli mitu, tõendab seda ka surnu kohtuarstlikus ekspertiisis

sedastatu. Selle kohaselt tekitati süüdistusaktis loetletud vigastused, mis ekspertiisi

tulemusena tuvastati (kajastatud eksperdiarvamuse p-s 3), sama ajavahemiku vältel suhteliselt

lühikest aega enne V. R. surma saabumist. Näo- ja peapiirkonnas esinevad vigastused on

iseloomulikud tömbile traumale ja võivad olla tekitatud korduvatest löökidest kõva tömbi

pinnaga eseme(te)ga (nt rusikaga või muu sarnase esemega) vasaku silma välisnurga-, suu-,

lõua- ja mõlema kõrva-/oimupiirkonda. Seejuures asus ekspert seisukohale, et on alust arvata,

et näo piirkonna lööke on olnud vähemalt neli ning mõlema kõrva-/oimupiirkonda vähemalt

üks. V. R. surm võis saabuda, arvestades surmajärgseid muutusi ning silmaklaasvedeliku

proovi tulemust, kehatemperatuuri järgi võetuna orienteeruvalt 6-12 tundi enne

temperatuuride mõõtmist (I kd, tl 122 märgitu kohaselt toimus see kell 08.57) ja

klaaskehavedeliku proovi tulemuse järgi võetuna orienteeruvalt 5 kuni 12 tundi enne proovi

võtmist (I kd, tl 122 märgitu kohaselt võeti proov 08:43).

24. Kaitsja märkis, et ekspert on leidnud, et kannatanul esinev joove võis soodustada

peaajuturset ning kui kannatanu oleks olnud kaine või abi saanud, oleks küll temale tekitatud

vigastused olnud eluohtlikud, kuid saabunud poleks tema surm. Riigikohus on seda küsimust

ka vaaginud ning asunud 08.12.2016. a lahendis nr 3-1-1-102-16 p-s 13 seisukohale, et sel

asjaolul on tagajärje omistamise seisukohast tähtsust vaid juhul, kui see vallandas tagajärje,

s.o surma saabumise suhtes täiesti uue kvaliteediga kausaalahela. Kui kannatanu enda

käitumine üksnes soodustas või kiirendas surma kui tagajärje saabumist, ei ole sellel

karistusõigusliku vastutuse seisukohalt tähtsust. Kohtu hinnangul on, arvestades V. R.

tuvastatud vigastusi, ainetu rääkida, et kui ta oleks abi saanud või kaine olnud, oleks

tuvastatud vigastused olnud küll eluohtlikud, kuid poleks (ilmselt) surma kaasa toonud. Ehk

siis on kohus seisukohal, arvestades V. R. tuvastatud ulatuslikke vigastusi, et kuigi tema poolt

alkoholi tarvitamine võis, nagu märgib ka ekspert, soodustada peaajuturse tekkimist, viisid

tema surmani siiski A. Silgo tegevuse (korduvad löögid pea piirkonda) tulemusena tekkinud

ulatuslikud vigastused.

25. Kohus on eelkäsitletud tõendite alusel seisukohal, et A. Silgo lõi süüdistuses toodud

ajal V. R. Tartus XXX toas H korduvalt rusikaga pea piirkonda, tekitades talle süüdistuses

toodud vigastused, mille tagajärjel V. R. suri oma elukohas. Kuivõrd V. R. surm saabus A.

Silgo poolt talle rusikaga korduvalt pea piirkonda löömise tulemusena tekkinud vigastuste

tagajärjel, on A. Silgo tegevus ja kannatanu surm põhjuslikus seoses. Seega realiseeris A.

Silgo KarS § 113 lg 1 objektiivse koosseisu.

26. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste –

surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseoses – suhtes. A. Silgo süüdistuse kohaselt

tegutses ta V. R. tahtliku tapmise eesmärgil. Samuti asus prokurör kohtuvaidluses

seisukohale, et A. Silgo tegutses kavatsetult. A. Silgo aga avaldas, et ta ei tahtnud, et nii

armutult läheb. Ta kartis, et lööb V. R. lõualuu puruks, aga surma ei saanud ta ette näha.

Kohus ei nõustu riikliku süüdistajaga, et A. Silgo lõi kannatanut korduvalt rusikaga just

tahtliku tapmise eesmärgil. Samas jäävad kohtu hinnangul ainetuks ka A. Silgo väited, et ta ei

saanud pidada kannatanu surma võimalikuks ega seda möönda. Kohtu hinnangul pani A.

Silgo tapmisteo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, kuna lõi füüsiliselt nõrgemat

ja raskes alkohijoobes kannatanut üle kuue korra tugevate rusikalöökida oimu ja näo

piirkonda, tekitades pea ja aju raskeid hulgi vigastusi, mille tagajärjel kannatanu suri.

Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija küll kindlalt ei tea, kuid peab

võimalikuks, et tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda.2 Sellisel arvamusel on

kohus seetõttu, et eelkäsitletud tõenditest nähtuvalt lõi A. Silgo raskes joobes kannatanut

korduvalt elutähtsasse piirkonda, s.o pähe, lõpetades kannatanu rusikaga peksmise alles siis,

kui viimane oli, nagu ta ise ütles, liiga verine. Seda, et verd oli küllaltki palju, kinnitavad ka

sündmuskoha vaatluse käigus (I kd, tl 62-86) kannatanust tema elukohas tehtud fotod.

Seejuures, vaadates 25.03.2024. a sündmuskoha vaatlusprotokollis kannatanust tehtud fotosid,

jäävad ainetuks A. Silgo väited, et ta ei näinud kannatanul mingeid vigastusi. Seda enam, et

tegelikult, isegi kui A. Silgo ei oleks tõepoolest vigastusi näinud, mis on kohtu hinnangul

enam kui küsitav, oleks ta nende olemasolu peksmise järel pidanud eeldama juba seetõttu, et

tema sõnul oli kannatanu verine – verd ilma vigastuseta olla ei saa. Lisaks nähtub eelnevast, et

V. R. jäi pärast A. Silgo lööke samasse asendisse ega liikunud enam, s.h ei suhelnud enam

teiste korteris viibinutega. Eelneva pinnalt on kohtu hinnangul ainetu väita, et A. Silgo,

peksnud kannatanut korduvalt pea piirkonda, mille tagajärjel jäi kannatanu lihtsalt verisena

lebama ega suhelnud enam, ei näinud V. R. surma saabumise võimalikkust ette ega möönnud

seda. Seda enam, et sellise tagajärje saabumist peaks võimalikuks ja möönaks ka iga nn

keskmine inimene.

27. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest,

samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on pandud toime lähi- või

sõltuvussuhtes ning korduvalt.

04.02.2023 episood

28. Süüdistatava sõnul tulid nad XXX juurest, kus olid võtnud pärast sauna napsu. Kuna

XXX on komme purjus peaga igale poole helistama hakata, tahtis ta XXX telefoni ära võtta.

XXX ei tahtnud telefoni anda, hoidis seda kinni. Ta tõmbas XXX telefoni käest ja võib-olla

murdis siis kogemata sõrme ka. Järgmisel hommikul kurtis XXX sõrmevalu ja sõrm oli

paistes. Sõrmevalu oli telefoni äravõtmisest. Ta ei soovinud XXX sellega haiget teha, kuid tal

võis mingil määral telefoni äravõtmisest valus olla, kuid ta ei tahtnud seda tahtlikult teha.

2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 113 komm. 7.4

29. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati prokuröri taotlusel tema

kohtueelses menetluses antud ütlustest 8 lauset. Neis kirjeldas süüdistatav, kuidas XXX

hakkas talle käsipidi kallale tulema, tahtis teda lüüa. Seepeale võttis A. Silgo tal sõrmest kinni

ja XXX rahunes. Mingit löömist või väänamist ei olnud. Prokuröri küsimuse peale, miks on

kohtueelses menetluses antud ütlused kohtulikul uurimisel antutest erinevad, selgitas A. Silgo,

et ta ei mäleta päris täpselt, kinnitades siiski, et mingit väänamist ei olnud, oli telefoni

äravõtmine ja kõik.

30. Kohus on seisukohal, et A. Silgo ütlused XXX sõrme väänamises on laveerivad ja ta

üritab ilmselgelt vabaneda vastutusest. Tõendikogum ei kinnita, et M. S. oleks A. Silgot

rünnanud. Järgnevalt käsitlemisele tulev tõendite kogum kinnitab, et 04.02.2023 kella 19.20

paiku väänas A. Silgo Tartumaal Luunja vallas XXX oma XXX M. S. telefoni äravõtmiseks

M. S. paremat kätt ja murdis parema käe keskmist sõrme selliselt, et sõrm läks paiste. Ühtlasi

põhjustas ta sellega M. S. valu.

31. Nii kirjeldas kannatanu M. S. (II kd, tl 113-117 pöördel), kuidas XXX tõi nad

Aimuriga koju. Ühel hetkel tahtis ta XXX helistada, aga Aimur tuli kallale ja murdis tema kätt

ning võttis telefoni käest ja viskas voodi taha. Telefoni äravõtmisel murdis Aimur tema

paremat kätt tahapoole – võttis keskmisest sõrmest kinni ja murdis. Tal on siiani seal mõhk

üleval. Sõrm läks paiste ja siis hakkas jupi aja pärast valutama. Kui Aimur võttis või tahtis

temalt telefoni ära võtta, ei hakanud ta vastu. Aimur sai telefoni tema käest lihtsalt kätte.

32. Kannatanu ütlustega on kooskõlas 18.01.2024. a ja 23.01.2024. a asitõendi

vaatlusprotokollides (II kd, tl 42-44, 45-49) sedastatu. 18.01.2024. a protokollist nähtuvalt

helistas M. S. 04.02.2023 kell 19:25:25 häirekeskusesse ja avaldas, et on XXX Aimur Silgoga

Tartumaal Luunja vallas XXX kahekesi ja kui ta tahtis XXX helistada, hakkas XXX tema kätt

murdma ja viskas telefoni nurka. 23.01.2024. a protokollist nähtuvalt reageerisid

häirekeskusesse tehtud kõnele patrullpolitseinikud, kes saabusid Kõivu XXX 04.02.2023 kell

19:38:31. Tallu jõudes oli õuel Aimur Silgo, kes selgitas, et tahtis XXX telefoni ära võtta, et

ta kuskile ei helistaks. Ta võttiski XXX telefoni ära ja viskas või pani kõrvale. XXX kutsus

seepeale politsei välja, öeldes, et ta on tema sõrmeluud murdnud. M. S. avaldas

sündmuskohale saabunud politseinikele, sarnaselt häirekeskusele ja ka kohtulikul uurimisel

selgitatule, et tahtis XXX helistada, aga XXX väänas tema kätt ja viskas telefoni nurka.

Samuti näitas M. S. politseiametnikele enda kätt ja ütles, et XXX murdis täna tema sõrmeluid.

Käesolevas punktis eelnevalt tooduga sarnaselt on 04.02.2023 sündmuste käiku kirjeldatud ka

politsei teenistuslehe väljavõttel (II kd, tl 36-37).

33. Kuigi nad ei näinud pealt Aimur Silgo poolt M. S. telefoni äravõtmist ja sõrme

väänamist, on eelkäsitletud tõenditega kooskõlas ja kinnitavad kannatanu ütluste

usaldusväärsust tunnistajate A. S. (II kd, tl 126-129 pöördel) ja K. S. ütlused (II kd, tl 120

pöördel-122). A. S. kirjeldas, kuidas viis Aimuri ja XXX koju ning hiljem andsid XXX talle

teada, et politsei on XXX M. S. juures hoovil. XXX rääkis talle järgmisel päeval, et Aimur

tahtis temalt telefoni ära võtta ja oli siis kuidagi tema sõrme väänanud. K. S. sõnul rääkis M.

S., kui ta teda 07.01.2024 sündmusega seoses uurija juurde viis, et kunagi oli Aimur tema

sõrme väänanud, aga siis ta ei käinud seda fikseerimas.

7.1.2024

episood

34. Süüdistatava, kannatanu M. S. (II kd, tl 113-117 pöördel) ja tunnistaja K. K. ütlused

(II kd, tl 76-78) on käesolevas episoodis ühetaolised selles, et nad olid 07.01.2024 kolmekesi

M. S. kodus XXX, kus tarvitati alkoholi. Seejuures nähtub M. S. ütlustest, et kui K. ja Aimur

tema juurde tulid, oli K. purjus, aga ta ei saanud aru, et Aimur nii purjus oli. Eelnevat kinnitas

ka A. S. (II kd, tl 126-129 pöördel). Tema käis 07.01.2024 kella 18-19 ajal XXX juures ja seal

olid lisaks emale Aimur Silgo ja K. K.. Kõik olid napsused. Ta oli seal natuke aega ja läks ära.

Tema sealolekul tüli ei olnud.

35. Vaidlusalune pole seegi, et pärast 07.01.2024 sündmust oli M. S. nägu vigastatud.

Aimur Silgo selgituste kohaselt kukkus XXX näo parema poolega ja tal oli nägu hommikul

paistes. M. S. sõnul kukkus ta samuti näo parema poolega ja pärast seda oli tal nägu verine

ning ta tundis, kuidas nägu, sh silmaalune hakkasid paiste minema. Seda, et sündmuse järel

oli M. S. nägu vigastatud, kinnitasid ütlustes ka A. S. (II kd, tl 126-129 pöördel ) ja K. S. (II

kd, tl 120 pöördel-122). A. S. sõnul oli XXX järgmisel päeval pool nägu paistes ja sinine. K.

S. käis enda sõnul Aimur Silgot XXX kas esmaspäeval või teisipäeval otsimas ning M. S. oli

vasaku näo poolel või silma ümber suur hematoom.

36. Lisaks eelnevas punktis toodud ütlustele tõendavad M. S. 07.01.2024 sündmuse järel

näovigastuste olemasolu ka temast ülekuulamisel tehtud fotod (II kd, tl 64-67) ja SA Tartu

Ülikooli Kliinikumi poolt menetlejale edastatud ravidokumentides (II kd, tl 30-33) sedastatu.

Ülekuulamisel tehtud fotodelt on näha M. S. näo paremal poolel vigastused ja hematoomid.

Epikriisi kohaselt saabus M. S. erakorralisele vastuvõtule 09.01.2024 ning tal tuvastati

vigastustena parema silma ümbruses, paremal suunurga piirkonnas ja lõunal hematoomid ning

turse paremal põsesarnal.

37. Teinud kindlaks, et M. S. olid 07.01.2024 sündmuse järel Aimur Silgo süüdistuses

toodud näovigastused, tuleb teha kindlaks, kas saab lugeda tõendatuks, et need tekkisid Aimur

Silgo teo tulemusena, s.o seetõttu, et ta lükkas M. S. tahtlikult selja tagant, mille tagajärjel

kukkus M. S. põrandale pikali, kukkudes ühtlasi peaga vastu voodi äärt.

38. Vaadates Aimur Silgo ja M. S. ütlusi, selgub, et nii tema kui ka M. S. sõnul sai

intsident alguse, kui M. S. pakkus K. K. suppi, mida viimane ei soovinud. Kuigi K. K. ei räägi

midagi supist, kirjeldab ta sarnaselt Aimur Silgoga, kuidas M. S. tahtis talle ühel hetkel

kallale minna, millesse sekkus Aimur Silgo. Sekkumine seisnes Aimur Silgo sõnul selles, et ta

ütles XXX, et ta läheks magama, kuna on purjus. XXX hakkaski minema, läks sinna köögi ja

toa vahele, kuid siis tahtis kööki tagasi tulla ja siis XXX kas kuidagi komistas vaiba peale või

ta ise võib-olla lükkas XXX, mille peale XXX komistas ja kukkus näo parema poole põsega

vastu tugitooli. M. S. kirjeldab toimunut tegelikult Aimur Silgoga sarnaselt – ta kinnitab, et

kui K. ei tahtnud pärast supi pakkumist Aimuri tuppa minna, võttis ta ise veel viina ning

hakkas siis oma tuppa minema. Ta jäi uksele küljega seisma ja ütles veel midagi. Aimur tuli

vahele ja müksas teda või ta komistas ise põrandatekile või siis jalas olnud suurte susside

tõttu. Aimur ei lükanud teda õlast tugevalt, kuid ta komistas esiteks tooli otsa ja siis kukkus

näo parema küljega uksest umbes 2 meetri kaugusel oleva voodi peale. K. K. sõnul hakkas M.

S. vahele tulnud Aimuriga sõnaliselt vaidlema, mille peale võttis Aimur M. käest kinni ja

saatis magamistoa ukseni. Aimur sai M. tuppa ja jäi uksele seisma, et M. kööki tagasi ei

tuleks. Kuna M. ei tahtnud magama minna, nüksas Aimur teda õrnalt ühe käega vastu õlga.

Kui Aimur oli M. nüksanud, ei näinud ta, et M. oleks kukkunud. Samas kuulis ta õrna kolksu,

mis võib viidata, et M. võis kuskile vastu kukkuda või kukkus lihtsalt voodile. Pärast kolksu

ei kuulnud ta, et M. oleks valust karjunud või midagi sellist. Aimur tuli kööki ja M. jäi

magama.

39. Aimur Silgo, M. S. ja K. K. ütlustega, kust selgub, et Aimur Silgo kas lükkas või

nüksas oma XXX M. S. 07.01.2024 sündmuse käigus, on kooskõlas ka A. Silgo (II kd, tl 126-

129 pöördel) ja K. S. (II kd, tl 120 pöördel-122) ütlused. Tunnistajad ei näinud küll ise

sündmust pealt, kuid kinnitavad kannatanu ütlusi selles, et ta kukkus 07.01.2024 Aimuri

lükkamise tõttu. Nii kinnitas A. S., et XXX rääkis talle järgmisel päeval, kuidas Aimur oli

teda selja tagant lükanud, mille pärast oli ta vastu voodi äärt kukkunud. A. S. sai ka Aimur

Silgoga enda sõnul ühendust ja viimane avaldas talle, et ega ta kõvasti ei lükanud. K. S. rääkis

M. S. aga, kui ta teda uurija juurde toimetas, et Aimuriga alkoholi tarvitades või pärast selle

lõppemist oli Aimur teda lükanud kas vastu uksepiita või voodit.

40. Siinkohal märgib kohus, et kohtu käsutuses on sündmuse osas ka politsei

andmesüsteemi väljatrükk (II kd, tl 34-35) ja ka sellelt nähtuv kattub sisuliselt eelnevalt

käsitletuga – M. S. pöördus 10.01.2024 piirkonnapolitseiniku poole ja teatas, et pühapäeva

õhtul lükkas Aimur teda nii kõvasti, et tal on selle tagajärjel pool nägu paistes ning

hematoomid näos. Ta käis EMO-s vigastusi fikseerimas.

41. Kohus on seisukohal, et eelnevalt käsitletud tõendite alusel saab lugeda tõendatuks, et

Aimur Silgo kergelt lükkas oma XXX 07.01.2024 sündmuse käigus. Kohtu hinnangul jääb

eelnevalt toodud tõendikogumi pinnalt aga kahtlus, et alkoholijoobes kannatanu ei kukkunud

lükkamise tagajärjel, vaid võis kukkuda peale kerget tõuget oma toa suunas, komistades vaiba

või suurte susside tõttu. Sellele, et M. S. võis kukkuda kas tal esinenud alkoholijoobe või

komistamise tõttu, viitab seegi, et nii A. Silgo, K. K. kui ka kannatanu M. S. avaldasid

kohtulikul uurimisel, et A. Silgo poolt M. S. lükkamine ei olnud tugev ning kannatanu arvates

võis ta ka komistamise tulemusel kukkuda. Ehk siis on kohus seisukohal, et A. Silgo, kes ei

lükanud sündmuse juures viibinute (A. S., M. S. ja K. K.) sõnul M. S. tugevalt, ei pidanud

võimalikuks ega möönma, et M. S. võib selle tagajärjel kukkuda vastu voodi äärt ning lisaks

valu tundmisele saada ka tal tuvastatud vigastused.

42. Seega, kuivõrd kohus ei ole tuvastanud Aimur Silgo tegevuses 07.01.2024 episoodi

puhul koosseisu täitmiseks vajalikku tahtlust, tuleb asuda seisukohale, et antud episoodis on

tema vastutus välistatud. Riigikohtu praktika kohaselt3 peab õigeksmõistva otsuse tegemiseks

mõni süüdistuses osutatud iseseisev kuriteosündmus või süüdistatava seotus kuriteoga

tervenisti ära langema – olgu siis tõendamatuse tõttu või põhjusel, et mitte miski sellest

faktikogumist, mis on süüdistusse märgitud ja kohtu poolt kindlaks tehtud, ei vasta ühegi

süüteokoosseisu tunnustele. Süüdistatava saab õigeks mõista vaid mingis teos tervikuna, mitte

selle teo mõnes asjaolus (nt vägivalla kasutamises võõra asja äravõtmisel). 07.01.2024 on

iseseisev kuriteosündmus ja kuivõrd kohus selle toimepanemiseks tahtlust ei tuvastanud, tuleb

A. Silgo, tuginedes eeltoodud Riigikohtu praktikale, selles õigeks mõista.

43. Nagu kohus märkis, näeb KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette vastutuse teise inimese

tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on

pandud toime lähi- või sõltuvussuhtes ning korduvalt. Arvestades, et kohus luges tõendatuks

A. Silgo poolt XXX M. S. sõrme väänamise, mille tagajärjel läks see paiste, mis on hinnatav

tervisekahjustusena4, ning see hakkas ka valutama, pani A. Silgo toime XXX M. S. kehalise

väärkohtlemise. Kuivõrd kannatanu M. S. on A. Silgo XXX, kellega kohtulikul uurimisel

selgunust on A. Silgol tavaliselt head suhted ning kelle juures ta ka vabaduses tihtipeale

peatus (elas), saab nende vahel jaatada lähisuhte olemasolu. A. Silgot karistati Tartu

Maakohtu 16.03.2021. a otsusega nr 1-21-1177 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (II kd, tl 79-87, 92-

3 Riigikohtu 04.03.2021. a määrus nr 1-20-470, p-d 15-27

4 Vabariigi Valitsuse 13.08.2022. a määruse nr 266 § 1 lg 2 kohaselt on tervisekahjustus määruse mõttes organismi

elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu

patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel.

96). See karistus oli 04.02.2023 ja on ka käesoleval ajal kehtiv. Seega realiseeris ta KarS §

121 lg 2 p 2, 3 objektiivse koosseisu.

44. Subjektiivsest küljest pani A. Silgo kohtu hinnangul süüteo toime vähemalt kaudse

tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul ei

saa olla kahtlust, et väänates vanemas eas kannatanu kätt ja sealhulgas tema sõrme temalt

telefoni äravõtmiseks, pidi A. Silgo pidama vähemalt võimalikuks ja möönma, et ta võib

lisaks valule tekitada XXX ka tervisekahjustuse. Seda enam, et selliste järelmite saabumine

on arusaadav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

45. KarS § 424 lg 1 objektiivse koosseisu täidab mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi on

mootorsõidukijuht alkoholijoobes, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50

milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri

kohta või rohkem.

46. Süüdistatav A. Silgo tunnistas kohtulikul uurimisel mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimist. Süü omaksvõtuga kogumis kinnitavad talle selles esitatud süüdistust ka teised kohtu

käsutuses olevad tõendid.

47. Tunnistaja J. L. sõnul (I kd, tl 33-34) sõitsid nad 04.04.2023 väljakutsele. Luunja-

Kavastu-Koosa teel tuli neile vastu sõiduk reg.nr. XXX ja nad sõitsid sõidukile järele. Sõiduk

jäi seisma Tartu maakonnas XXX. Juhiks oli A. Silgo. Tema joobe kontrollimisel oli

tõendusliku alkomeetri tulemuseks 0,82 mg/l kohta. A. Silgol polnud ka juhtimisõigust. A.

Silgo tunnistas alkoholi tarvitamist ja lubade puudumist – ta läks sõpradele appi, tahtis nad

koju viia. A. Silgo toimetati kinnipidamisele.

48. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka tõendusliku alkomeetri väljatrükkidelt (I kd, tl

27) nähtuv – A. Silgo tuvastati 04.04.2023 joove 0,82 mg/l kohta. Juba käsitletud tõenditega

on kooskõlas, tõendades A. Silgole KarS § 424 lg 1 järgi esitatud süüdistust, ka sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (I kd, tl 26-pöördel) ja kahtlustatavana kinnipidamise

protokollist (I kd, tl 30-32) nähtuv. A. Silgo kõrvaldati 04.04.2023 kell 05.53 mootorsõiduki

Audi 80 reg.nr. XXX juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tema väljahingatavas õhus on

alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Samal päeval, s.o 04.04.2023 kell

05.53 peeti ta Tartumaal XXX mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises kahtlustatavana kinni.

Seda, et mootorsõiduk reg.nr. XXX, mille juhtimiselt A. Silgo kõrvaldati, oli Audi 80 Avant,

tõendab vastavasisuline õiend (I kd, tl 29).

49. Eeltooduga on tõendatud, et A. Silgo juhtis 04.04.2023 süüdistuses toodud ajal ja

kohas mootorsõidukit Audi 80 Avant reg.nr. XXX, olles joobeseisundis. Kuivõrd tema

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,82 mg/l kohta, rikkus ta LS § 69 lg-s 1 ja LS § 69

lg 2 p-s 1 sätestatud nõudeid. Seega realiseeris ta KarS § 424 lg 1 objektiivse koosseisu.

50. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste

suhtes. Koosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega

ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.5 Kohtu hinnangul

pani A. Silgo süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Vaadates

tunnistaja J. L. ütlusi, tunnistas A. Silgo kinnipidamisel alkoholi tarvitamist. Ehk siis oli ta

5 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 424 komm. 9.1

teadlik, et ta on tarvitanud alkoholi ning arvestades temal tuvastatud joovet (0,82 mg/l kohta)

pole kahtlust, et ta pidi aru saama, et ta ei ole seisundis, millises oleks lubatud mootorsõidukit

juhtida. Vaatamata sellele otsustas ta seda aga siiski teha.

51. Ühegi süüdistatavale etteheidetava teo puhul ei ole kohus tuvastanud õigusvastasust

ega süüd välistavaid asjaolusid. Viiteid, et A. Silgo poleks inkrimineeritavate kuritegude

toimepanemise ajal süüdiv olnud, pole (II kd, tl 90-91).

(II)

52. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

53. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.6 Süü suurust hinnates tuleb keskenduda

teole, mitte süüdistatava isikule. See, et süüdistataval on näiteks üks kriminaal- ja neli

kehtivat väärteokaristust ja et ta pani kuriteod toime katseajal, ei iseloomusta kuritegusid, vaid

tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele vastava karistuse

kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel.7

54. KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikut karistada

kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi rahalise karistuse või

kuni viieaastase vangistusega. KarS § 424 lg 1 näeb sanktsioonina ette lisaks rahalisele

karistusele kuni kolmeaastase vangistuse.

55. Hinnates A. Silgo süü suurust, märgib kohus, et A. Silgo pani küllaltki lühikese

ajavahemiku jooksul toime esiteks XXX kehalise väärkohtlemise, siis mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise ning seejärel raske isikuvastase kuriteona tapmise. Seejuures võtab

kohus arvesse, et XXX tekitas ta tervisekahjustuse ja valu temalt telefoni äravõtmise käigus.

Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise puhul arvestab kohus, et A. Silgol tuvastatud joove

oli 0,82 mg/l kohta, s.o mitte oluliselt üle kriminaalvastutustust ettenägeva joobe piiri 0,75

mg/l kohta. Samas ei saa jätta arvestama, et joobeseisundis mootorsõidukit juhtides

ohustatakse sellega lisaks iseendale ka teisi isikuid. Ühtlasi arvestab kohus sedagi, et A. Silgol

ei ole juhtimisõigust (I kd, tl 28). Tapmise puhul arvestab kohus, et kohtulikul uurimisel leidis

tõendamist, et A. Silgo lõi kannatanut V. R. korduvalt rusikaga pähe, tekitades kannatanule

lühikese ajavahemiku jooksul raskeid vigastusi, mis tõid tagajärjena kaasa tema surma.

Arvestamata ei saa jätta sedagi, et kannatanu oli raskes joobes, mis ei võimaldanud tal A.

Silgole vastuhakku. Eelnevat kinnitab ka kannatanul tüüpiliste enesekaitsele viitavate

vigastuste puudumine (I kd, tl 124). Samas arvestab kohus sedagi, et V. R. tapmine ei olnud

A. Silgo eesmärgiks, vaid ta pani tapmise toime kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul ei esine

ei karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ega ka karistust raskendavaid

6 Riigikohtu 03.04.2020. a otsus nr 1-18-2232, p 71

7 Riigikohtu 03.04.2023. a otsus nr 1-22-227, p 10

asjaolusid KarS § 58 mõttes. Seega, arvestades kuriteoasjaolusid, karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist, hindab kohus A. Silgo süü keskmiseks.

56. Karistusregistri teatise (II kd, tl 79-87) ja kohtule esitatud kohtuotsuste väljatrükkide

(II kd, tl 91-105) kohaselt on A. Silgot korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste

kuritegude toimepanemise eest. Seejuures nähtub, et ta on karistusena kandnud nii reaalset

vangistust kui ka saanud kohtult võimaluse kanda oma karistust vabaduses, olles allutatud

käitumiskontrollile või tehes üldkasulikku tööd. Vaadates tema suhtes tehtud viimaste aastate

süüdimõistvaid otsuseid, selgub, et ta mõisteti Tartu Maakohtu 09.09.2015. a otsusega nr

1-15-7095 süüdi omavolilise sissetungi ja kehalise väärkohtlemise eest ning tal võimaldati 1

aasta, 7 kuu ja 27 päeva pikkust karistust kanda vabaduses, tehes üldkasulikku tööd. A. Silgo

aga jätkas õigusvastast käitumist, mistõttu mõisteti ta Tartu Maakohtu 07.09.2017. a otsusega

nr 1-17-3639 süüdi üldkasuliku töö tegemise ajal toimepandud röövimises. Ühtlasi moodustati

talle KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust Tartu Maakohtu 09.09.2015. a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osaga. A. Silgol tuli see karistus kanda ära reaalse vangistusena. Pärast

07.09.2017. a otsust ja reaalse vangistuse kandmist mõisteti A. Silgo uuesti süüdi Tartu

Maakohtu 16.03.2021. a otsusega ning teda karistati lisaks kehalisele väärkohtlemisele ja

ähvardamisele karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste kuritahtliku

rikkumise eest. Ka Tartu Maakohtu 16.03.2021. a otsusega mõistetud karistus tuli tal kanda

ära reaalselt vangistuses ning ta vabanes selle kandmiselt 23.09.2022 (II kd, tl 79). Ehk siis

näitab eeltoodu, et hoolimata kohtu antud võimalustest ja ka varasemalt reaalselt

vangistusasutuses viibimisest, ei ole A. Silgo suutnud senini oma käitumises korrektiive teha

ja seaduskuulekale teele asuda, vaid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist.

57. Eeltoodu alusel kogumis ja arvestades A. Silgo süü suurust, mõistab kohus talle KarS

§ 113 lg 1 järgi karistuseks 9 aastat vangistust, KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 6 kuud vangistust

ja KarS § 424 lg 1 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel on kohtu hinnangul

põhjendatud lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes Aimur Silgole

liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud

aeg 04.-05.04.2023 ja 22.-23.01.2024 (I kd, tl 30-32, II kd, tl 17-19, 52-57), s.o 4 päeva

karistusaja hulka ning lugeda A. Silgo kandmata karistuseks 8 aastat 11 kuud ja 26 päeva

vangistust, mille kandmise algust tuleb arvestada alates tema kinnipidamisest, s.o alates

25.03.2024. A. Silgo tõkend vahistamine tuleb jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks

muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

(III)

58. Menetluskuluks on käesolevas asjas KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA-ekspertiisi

maksumus 2520 eurot (II kd, tl 1-8) surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 1642,57 eurot

(I kd, tl 116-132), DNA-ekspertiisi maksumus 5250 eurot (I kd, tl 141-159), s.o kokku

9412,57 eurot. Lisaks on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

kohtueelses menetluses makstud tasu 1880,08 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 1625,04

eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha. Esimese

astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o

2050 eurot (alates 1. jaanuarist 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot). Seega on

menetluskulud kokku 14967,69 eurot.

59. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

60. Süüdistatava kaitsja taotles, arvestades A. Silgol sissetulekute, vara ja säästude

puudumist, KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude vähendamist.

61. Süüdistatav A. Silgo vabanes vangistusest septembris 2022 ning ta ei olnud enne

vahistamist tööga hõivatud. Lisaks kaitsja poolt avaldatule A. Silgo varandusliku seisu kohta

kinnitavad ka kohtu käsutuses olevad andmed tema päevasissetuleku kohta, et A. Silgol on

menetluskulude kandmiseks ilmselt vähe rahalisi võimalusi – tema keskmise päevasissetuleku

väljaarvutamiseks pole kas olnud andmeid või on tal päevasissetulek puudunud (II kd, tl 88-

89). Arvestades eelnevat ja seda, et A. Silgol tuleb käesoleva otsusega mõistetud vangistus

kanda ära reaalselt kinnipidamiskohas, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta suur osa tema

menetluskuludest riigi kanda. Samuti, kuigi Riigikohtu praktika kohaselt8 ei pea taotluse

puudumisel põhjendama, miks ei võimalda menetluskulude ositi tasumist, märgib kohus

siiski, et arvestades karistuseks mõistetud reaalset vangistust, ei pruugi menetluskulude

katteks osamaksete tegemine olla võimalik.

62. Eeltoodu alusel jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel määratud kaitsja kulu kohtueelses

menetluses, s.o 1880,08 eurot, ekspertiisikuludest 4706,57 eurot ja sundrahast poole, s.o 1025

eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-d 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel

mõistab kohus A. Silgolt menetluskuluna riigieelarvesse välja ekspertiisikulu 4706 eurot,

kaitsjatasu 1625,04 eurot ja sundraha 1025 eurot. A. Silgo kohustub need ära tasuma

ühekordse maksena 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(IV)

63. Käesolevas asjas on CD-R plaatidele (pakendid nr AS4, AS1, HK1) salvestatud

häirekeskusesse tehtud kõnede salvestised. Lisaks on DVD-R plaatidele (pakendid nr AS2,

AS3, AT1) salvestatud politsei vormikaamerate videofailid seoses Tartus XXX ja XXX

aadressidel käimisega ning ka Tartumaal Luunja vallas XXX käimisega. Kohtu hinnangul

tuleb need plaadid salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel

kriminaalasja juurde.

64.

25.03.2024 toimunud XXX, Tartu linn sündmuskoha vaatluse (I kd, tl 62-86) käigus

leiti ja võeti kaasa rahakott koos seal sees olnud A. S. nimele väljastatud Swedbank AS ja

SEB Pank AS pangakaartide ning partnerkaardiga. V. M. ütluste kohaselt on talle tagastatud

musta värvi rahakott (II kd, tl 71-75). Ülejäänud esemed asuvad hoiul Lõuna prefektuuris (akt

nr 24ATH30037, pakend nr VR6). Vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-s 2 sätestatule tuleb Politsei-

ja Piirivalveametil eelnimetatud kaardid tagastada nende omanikule, s.o kaardil märgitud A.

S.

65. PPA Lõuna prefektuuris on akti nr 24ATH30037 alusel hoiul H.-A. H. ära võetud (II

kd, tl 9-pöördel) hele-kirju jope, hele kampsun ja hallid püksid (pakendid nr HH1, HH2,

HH3). Need tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel H.-A. H. tagastada.

66. PPA Lõuna prefektuuris on akti nr 24ATH30037 alusel hoiul A. Silgo valge T-särk,

teksapüksid ja jalanõud (I kd, tl 17-19; pakendid nr AS1, AS2, AS3). Süüdistatav avaldas

kohtulikul uurimisel, et soovib tagasi saada teksaseid ja saapaid. Adidase T-särki ta tagasi ei

8 Riigikohtu 30.03.2017.a lahend nr 3-1-1-7-17, p 8

taha, selle võib hävitada. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et teksased ja saapad tuleb A.

Silgole kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada, edastades need Tartu

vanglasse tema isiklike asjade hulka, ning valge T-särk tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada.

67. Kriminaalasjas võeti A. Silgol jalas olnud saabastel olnud verejälgedest, sh tallalt

DNA proovid (I kd, tl 151-180). Vasaku jalatsi tallalt leitud verejäljest võetud DNA proov on

hoiul PPA Lõuna prefektuuris (akt nr 24ATH30037, pakend nr ASN3). Ühtlasi võeti

25.03.2024 toimunud sündmuskoha vaatluse käigus XXX, Tartu (I kd, tl 62-86) kaasa kaks

verist paberit (pakendid nr 5, 6) ja padi (pakend nr 8), mis on samuti akti nr 24ATH30037

alusel hoiul Lõuna prefektuuris. Nii DNA proov, verised paberid ja padi kuuluvad KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele.

68. Lõuna prefektuuris on akti nr 24ATH30037 alusel pakendites nr VR3, VR4, VR5,

VR2, VR1 hoiul kannatanult V. R. ekspertiisi käigus (I kd, tl 117) eemaldatud musta värvi

sokid, tumedat värvi dressipüksid, sinist värvi aluspüksid ja musta värvi pusa Adidase logoga.

Kuivõrd V. R. riideid ei ole keegi tagasi taotlenud, s.h tema XXX V. M. (II kd, tl 71-75),

tuleb need kohtu hinnangul kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

69.

25.03.2024 võeti XXX, Tartu aadressilt kaasa tumesiniste nahkkaantega Y. K.

mobiiltelefon Redmi A1, mis pakendati pakendisse LT8583137 (I kd, tl 87-93). Kuigi

süüdistusakti kohaselt on telefon hoiul Lõuna prefektuuris, see nii ei ole. Vastavalt prokuröri

poolt kohtule esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktile on telefon J. K. tagastatud 21.05.2024.

Seega puudub vajadus antud telefoni osas seisukoha võtmiseks.

(V)

70. Tartu Maakohtu 23.01.2024. a määrusega nr 1-24-436 (II kd, tl 58-63) kohaldati A.

Silgole ajutist lähenemiskeeldu M. S. suhtes. Kannatanu M. S. avaldas kohtulikul uurimisel

(II kd, tl 117-pöördel), et ei tea, miks oli lähenemiskeeldu tarvis. Ta üldiselt ei karda XXX.

Kui XXX politsei kutsus, siis kartis. Ta ei soovi ega taotle XXX lähenemiskeeldu.

71. KrMS § 3101 alusel saab kohus lähenemiskeeldu kohaldada kannatanu taotlusel tema

eraelu või muude isikuõiguste kaitseks isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos

süüdimõistetule kuni kolmeks aastaks. Seega, kuivõrd vastavat taotlust kohtule esitatud ei ole,

puudub alus kaaluda M. S. kaitseks A. Silgo suhtes edasise lähenemiskeelu kohaldamist.

Ühtlasi tähendab vastava taotluse puudumine, et kohtueelses menetluses A. Silgole M. S.

suhtes kohaldatud ajutine lähenemiskeeld kaotab kehtivuse käesoleva kohtuotsuse

jõustumisel.

72. KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet

kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu

vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale

ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

73. Kannatanu V. M. soovib teavitusi A. Silgo vahistamise ja vahi alt vabastamise ning

tema ennetähtaegse vabastamise või kinnipidamisasutusest põgenemise kohta (II kd, tl 74).

Kannatanu M. S. soovis samuti vastavaid teavitusi (II kd, tl 117 pöördel). Kuivõrd A. Silgo

süüdistus V. R. tapmises ja XXX M. S. sõrme väänamises ning sellega talle valu tekitamises

on tõendatud, on kannatanutel õigus saada KrMS § 38 lg 5 p-des 1, 2 märgitud teavet. Seega

tuleb kannatanute vastavad teavitamissoovid kajastada kohtuotsuse resolutiivosas.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

Heino Hommik Pille Liiva

kohtunik rahvakohtunik rahvakohtunik