3-24-1623/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

V . O H A L D U S K O H U S

V . O k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1623

Määruse kuupäev

11. november 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X tuvastamiskaebus seoses terviseandmete kasutamisega

tõenditena

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Viru Vangla, Andmekaitse Inspektsioon

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse V.O

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte-

toimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 9).

ASJAOLUD

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas V.O Halduskohtule kaebuse, see jõudis kohtusse

30.05.2024. Kaebaja ei ole rahul sellega, et vangla juristid on saanud kasutada kaebaja

terviseandmeid ning Andmekaitse Inspektsioon lõpetas kaebaja kaebuste alusel algatatud

järelevalvemenetluse ja ei rahuldanud selle peale esitatud vaiet. Kaebuse nõueteks on:

- tuvastada, et kaebaja terviseandmete töötlemine vanglas (kaebaja terviseandmete

üleandmine vangla juristile) oli õigusvastane;

- tuvastada, et Andmekaitse Inspektsiooni 28.03.2024.a otsus järelevalvemenetluse

lõpetamise kohta ja 02.05.2024.a vaideotsus oli õigusvastane.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel,

kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik

kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et

tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse

esitamiseks.

Tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole reaalset mõju, s.h ei kohusta see haldusorganit

haldusakti andma või kehtetuks tunnistama või toimingut tegema või sellest hoiduma.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et tuvastamiskaebuse esitamine eeldab

põhjendatud huvi. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus on lubatav, kui on

usutav, et vastustaja võib tulevikus sarnasel viisil kaebaja õigusi rikkuda ning rikkumise

kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult

raske.

3. Kaebuse ja sellele lisatud vaideotsuse põhjal peab kaebaja õigusvastaseks seda, et vangla

tutvus kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluste lahendamise raames kaebaja

terviseandmetega ning kasutas neid tõenditena kohtueelses menetluses ja kohtus.

Kohtu hinnangul ei ole terviseandmete töötlemise õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatav,

kohus põhjendab seda järgmiselt.

4. Esiteks ei ole täidetud tingimus, et vangla võib tulevikus sarnasel viisil kaebaja õigusi

rikkuda.

Üldisel tasandil ei saa olla vaidlust selles, et terviseandmete (ja ka muude eriliiki

isikuandmete) töötlemine on lubatud olukorras, kus haldusorgan töötleb neid tema vastu

esitatud õigusnõude lahendamise või kohtus poolena oma seisukoha kaitsmise eesmärgil.

Selle õiguslikuks aluseks on isikuandmete kaitse üldmääruse (Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 27.04.2016.a määrus (EL) 2016/679) art 9 lg 2 punkt f - eriliiki isikuandmete

töötlemine on lubatud, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või

kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni.

Kui kaebaja esitab vangla vastu nõude tervise kahjustamise alusel või seoses

tervishoiuteenuse osutamisega, siis peab kaebaja arvestama sellega, et vangla töötleb nõude

lahendamise raames tema terviseandmeid. Ei ole mõeldav, et vanglal on tema vastu esitatud

nõude lahendamisel või kohtuvaidluses võimalik kasutada ainult neid asjaolusid ja tõendeid,

mille esitab või mille kasutamiseks annab nõusoleku kaebaja.

Kaebaja viidatud Riigikohtu lahend 1-20-5071 ei käsitle olukorda, kus andmesubjekt esitas

õigusnõude haldusorgani vastu, vaid olukorda, kus uurimisasutus kasutas süüdistatava

terviseandmeid süüteomenetluses. Lahendi seisukohad ei ole praeguses vaidluses

kohaldatavad.

Üksikasjalikuma hinnangu terviseandmete töötlemisele (näiteks selle mahule, ulatusele vms)

saab anda ainult konkreetse vaidluse raames. Sellise hinnangu kujundamine toimunud

vaidluste põhjal preventiivsel eesmärgil ei ole põhjendatud, kuna vaidluse ese ja tõendamise

ese on iga vaidluse puhul erinev. Vähe tõenäoline on selline sarnasus vaidluste vahel, et ühe

vaidluse asjaoludel ja selles vaidluses kasutatud terviseandmete põhjal antav hinnang on üle

kantav teistesse vaidlustesse.

6. Teiseks ei ole täidetud tingimus, et kaebajal puuduvad tõhusamad õiguskaitsevahendid.

Halduskohtumenetluse ülesandeks ei ole teises haldus- või halduskohtumenetluses kasutatud

tõendi või tehtud menetlustoimingu õiguspärasuse hindamine. Kohane ja tõhus

õiguskaitsevahend on vaidlustada terviseandmete töötlemine ja sel teel saadud tõendi

lubatavus vastavas menetluses. Seda on kaebajal võimalik teha igas käimasolevas või

tulevases vaidluses.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et eeltoodu on kaebajale teada ja kaebaja on seda

õiguskaitsevahendit kasutanud.

V.O Halduskohus tegi 16.04.2024 otsuse kohtuasjas 3-23-2859. Tegemist oli kaebaja kahju

hüvitamise nõudega Viru Vangla vastu seoses hambaraviga. Otsusest nähtub, et kaebaja esitas

vastuväite sellele, et vanglal oli kahju hüvitamise taotluse lahendamisel juurdepääs tema

terviseandmetele, vangla kasutas neid nõude lahendamisel kohtueelses menetluses ja esitas

tõendina kohtule. Kohus käsitles seda küsimust otsuse punktis 9.2 ning leidis, et vangla

töötles kaebaja terviseandmeid õiguspäraselt.

V.O Halduskohus tegi 27.03.2024 määruse kohtuasjas 3-24-18. Tegemist oli kaebaja kahju

hüvitamise nõudega Viru Vangla vastu seoses tervise kahjustamisega. Kaebaja esitas taotluse

jätta vastu võtmata terviseandmed, mille vangla esitas kohtule tõendina. Kohus leidis, et

vanglal oli kahju hüvitamise taotluse lahendamise ja kohtule tõendite esitamise raames õigus

kaebaja terviseandmeid töödelda.

7. Kohtule ei ole äratuntav, et Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvemenetluse lõpetamise

otsuse või vaideotsuse õiguspärasuse hindamine tuvastamisnõude lahendamise raames aitaks

mistahes viisil kaasa kaebaja õiguste teostamisele või kaitsele.

8. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.

9. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik Karin Jõks