2-24-6654/23 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

P a n k r o t i m ä ä r u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-6654

Tsiviilasi

XX-i (XX) ja XX-i (XX) ühine

maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

XX-i pankroti väljakuulutamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Ärakuulamise toimumise aeg

Avaldaja/võlgnik 1 XX, isikukood XXX, elukoht x,

XXX-i, XXX, e-post x

Avaldaja/võlgnik 2 XX, isikukood XXX, elukoht x,

XXX-i, XXX, e-post x

Pankrotihaldur/usaldusisik Ly Müürsoo

19.09.2024

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja XX-i (isikukood XXX) pankrot 11.11.2024 kell 17:00 ja

algatada XX-i kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada XX-i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (OÜ

Sentire M.K., asukoht x, 10129 Tallinn, e-post XXX, mobiiltelefon x, telefon x).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 27.11.2024

algusega kell 13.00 Pärnu Maakohtus (Sauna 5, Rapla).

4. Kohustada XX-i ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta 27. oktoober 2024 kell 13:00 Pärnu Maakohtusse (Sauna 5,

Rapla). XX-i ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema

suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 07.10.2025.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise

tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. XX-i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud

nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja

möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate lõplik nimekiri on esitatud

kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik

pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud,

võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

10. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile XX-i

tuludeklaratsioonid.

11. Jätta maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud menetluskulud

võlgniku kanda.

12. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasu suuruseks 1105 eurot, millele lisandub

käibemaks 243,10 eurot, kokku 1348,10 eurot.

12.1.

Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 561 eurot,

millele lisandub käibemaks 22%, s.o 123,42 eurot, s.o kokku 684,42 eurot ning

maksta see välja riigi vahenditest OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935)

arvelduskontole nr x, Swedbank AS).

12.2.

Usaldusisiku tasust 663,68 eurot koos käibemaksuga (usaldusisiku tasu

544 eurot ja käibemaks 22%, s.o 119,68 eurot) jätta XX-i kanda.

13. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks

tegemisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib avaldaja esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Sisulised asjaolud

1. XX ja XX esitasid 26. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule ühise maksejõuetusavalduse

võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikel XX-il ja XX-il

võlgnevused 16-ne võlausaldaja ees (TF Bank, Laen.ee, Svea Finance, Raha24, Monefit,

Credit24, Modena, Inbank, Esto, Ühisraha, Kreditex autolaen, LHV, Bondora, Coop,

Ferratum, Swedbank) 26 nõuet, võlgade summa avalduse esitamise ajal on ca 103 523,79

eurot ja avaldajad ei suuda makseraskuste tõttu oma kohustusi täita. Avaldaja 1 töötab

puhastusteenindajana x OÜ-s ja x AS-s töötasuga 705,35 eurot ja 289,20 eurot. Avaldaja 2

töötab traktoristina x OÜ-s töötasuga 1800 eurot. Töötasud kokku 2794,54 eurot.

Võlgnike ülalpidamisel on kaks alaealist last. Avaldajad põhjendavad avalduses, et

makseraskused tekkisid, kuna on võetud kiirlaene, mille tagasimaksed ületavad

sissetulekuid. Korduvalt on võetud uusi laene varasemate laenude tasumiseks. Tasutakse

intresse, kuid laenude põhiosa ei vähene. Võlgnikud on proovinud laene tasuda uute

laenude võtmisega, kuid laenuringist enam välja ei saa ilma maksegraafikuta ja võlgade

vähendamiseta. Avalduses toodud kohustuste nimekirja järgi on võlgnikel kohustusi 16

võlausaldaja ees ca 103 523,79 euro ulatuses. Avaldajatele kuulub kinnistu väärtusega 190

000 eurot ja mootorsõiduk väärtusega 10 000 eurot, pangakontod Swedbank AS-s ja Coop

Pangas (kokku 3 kontot). Avaldajad on märkinud, et sissetulekud on kokku 2794,54 eurot

kuus.

2. 14.05.2024 võttis kohus avalduse menetlusse ja määras võlgnikele ühise usaldusisiku Ly

Müürsoo. Usaldusisiku aruande kohaselt on XX-i poolt võetud kohustused usaldusisikule

teadaolevalt kokku vähemalt 21 789,92 eurot, XX-i poolt võetud kohustused on

usaldusisikule teadaolevalt kokku vähemalt 50 242,56 eurot ja ühiselt võetud kohustused

on usaldusisikule teadaolevalt kokku vähemalt 33 409,43 eurot. Seisuga 26.04.2024.a., s.o

maksejõuetusavalduse esitamise päeva seisuga, on XX-il ja XX-il vara kokku

hinnanguliselt 194 410 euro väärtuses, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt

105 441,91 eurot. Eraldiseisvalt ei piisa XX-i sissetulekutest tema kohustuste täitmiseks.

XX-i sissetulekutest piisab tema kohustuste täitmiseks.

3. Kohus kuulas XX-i, XX ja usaldusisiku ära 19.09.2024. Kohus arutas menetlusosalistega

nende majanduslikku seisu ja väljavaateid tekkinud makseraskuste ületamiseks. Kohus

määras võlgnikele tähtaja kuni 02.10.2024 oma avalduse täpsustamiseks.

4. 30.09.2024 esitasid abikaasad taotluse, millega muutsid oma esialgset taotlust. XX taotles

enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. XX

taotles jätkuvalt enda võlgade ümberkujundamist.

Määruse põhjendused

5. Kohus, tutvunud avalduse ja usaldusisiku aruandega ning kuulanud XX ja XX-i

isiklikult ära, on seisukohal, et XX-i maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada. Kohus

kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse.

6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise

iseloomuga. Vastavalt usaldusisiku aruandele on võlgnikul rahalisi kohustusi vähemalt

21 789,92 eurot, mis ületavad olulises määras tema vara ja sissetulekuid ning see

olukord ei ole avalduses toodu ja usaldusisiku aruande kohaselt ajutise iseloomuga.

7. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15

lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha

tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel

lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus on seisukohal,

võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FiMS § 18 lg

8).

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud

haldurile esitatavatele nõuetele.

9. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29

lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes

siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3

kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase

kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi

või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida

maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske

hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult

või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Praegusel

juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Eeltoodust tulenevalt

algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

10. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

11. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega

isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab

usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal

aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 07.10.2025.

12. Kohus selgitab:



PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust

võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS §

44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS §-d

47 lg-d 1 ja 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9).

13. PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb

märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et

võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

14. Menetluskulud. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse

välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja

läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on

pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg

2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta

tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud

menetluskulud võlgniku kanda.

15. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes

2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11

sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse,

välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana

ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri

tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (ilma käibemaksuta).

17. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku

tunnitasu määr 140 eurot tunnis mahub kehtestatud piirmääradesse. Usaldusisik on teinud

tööd kokku 8 tundi. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata

1105 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 243,10 eurot, kokku 1348,10 eurot.

18. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuigi antud juhul

pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks

summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes FiMS § 45 g-s 2 sätestatu, s.t

kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning just seetõttu on kohus pankroti välja

kuulutanud. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi

vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

19. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

20. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik

TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi

kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata

võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183

lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku

tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda

menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei

saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei

või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse

üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest

pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest

vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

21. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 17/2=8,5 tunni eest (pooltunde

17 x 33 eurot) 561 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt

määrab kohus usaldusisiku tasu 561 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi

vahenditest.

22. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 561

eurot, millele lisandub käibemaks, menetlusabi korras riigi vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik