3-24-3045/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3045

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevusetusele

oktoober 2024

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde haldusasja nr

3-24-2894 toimik.

2. Tagastada kaebus Xile.

3. Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Kohtumääruse avaldamisel asendada füüsiliste

isikute

nimed ja määruses kajastatud

aadressiandmed tähemärgiga.

5. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks

kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. 21.10.2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse

tegevusetusele oktoobrikuus 2024. aastal (haldusasi nr 3-24-2894). Kaebaja palus nimetatud

kaebuses:

1) Tuvastada Tallinna Kesklinna valitsuse poolt avalduste lahendamise viivitamise

õigusvastasus Oktoober 2024.

2) Kohustada vastustajat Xi taotlust läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni

jooksul määruse tegemisest.

3) Rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustada vastustajat esialgse õiguskaitse

korras maksma kaebajale toimetulekutoetust oktoobri 2024 eest 397,58 eurot.

Tallinna Halduskohus tõlgendas kaebust ja leidis, et kaebaja soovib esitada vastustaja

tegevuse viivituse tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 6) ja kohustamisnõude kohustamaks

Tallinna linna kaebaja taotlust menetlema (HKMS § 37 lg 2 p 2) ja seda 24 tunni jooksul.

Kohustamisnõue hõlmab endas tuvastamisnõude, kuna selle rahuldamise eelduseks on

vastustaja viivitus ja selle tuvastamine.

Kaebuse lubatavuse kontrollimiseks palus kohus Tallinna linnal esitada kohtule informatsioon

kaebaja taotluse lahendamise kohta, milline info saabus 28.10.2024.

Tallinna Halduskohtu 29.10.2024 määrusega nr 3-24-2894 otsustas kohus: 1) Tagastada

kaebus. 2) Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastav määrus ei ole hetkel veel

jõustunud. Kaebaja on määruse kätte saanud 29.10.2024, seega on viimane

määruskaebuse esitamise päev 13.11.2024.

Kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel, kuna kui kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kohus tõi oma määruses mh välja, et kaebaja 13.10.2024 taotluse osas on võimalik teha otsus

peale seda, kui kaebaja on 21.10.2024 kirja kätte saanud (millest hakkab kulgema kaebaja

vastamistähtaeg) ja sellele vastanud või kui kaebajale vastamiseks antud tähtaeg on

möödunud. Eelnevat arvestades ei ole äratuntav, et vastustaja oleks menetlusega

põhjendamatult viivitanud.

Esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus rahuldamata, kuivõrd kaebajal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus, kaebusel on vähesed eduväljavaated ning kaebus kuulub tagastamisele.

Lisaks on avalikes huvides see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks

vajadus ja õiguslik alus.

2. 05.11.2024 esitas X Tallinna Halduskohtule uue samasisulise kaebuse Tallinna

Kesklinna Valitsuse tegevusetusele oktoobrikuus 2024. aastal (käesolev haldusasi nr 3-

24-3045). Kaebaja palub:

1) Tuvastada Tallinna Kesklinna valitsuse poolt avalduste lahendamise viivitamise

õigusvastasus Oktoober 2024.

2) Kohustada vastustajat Xi taotlust läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni

jooksul määruse tegemisest.

3) Rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustada vastustajat esialgse

õiguskaitse korras maksma kaebajale toimetulekutoetust oktoobri 2024 eest 397,58

eurot.

Kaebaja toob uue asjaoluna välja, et küsimustele vastamisest on möödas 5 päeva ja seaduses

sätestatud aeg otsuse tegemiseks on möödas.

Kohus mõistab jätkuvalt kaebust selliselt, et kaebaja soovib esitada vastustaja tegevuse

viivituse tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 6) ja kohustamisnõude kohustamaks Tallinna

linna kaebaja taotlust menetlema (HKMS § 37 lg 2 p 2) ja seda 24 tunni jooksul.

Kohustamisnõue hõlmab endas tuvastamisnõude, kuna selle rahuldamise eelduseks on

vastustaja viivitus ja selle

tuvastamine.

3. Kohus võtab esmalt asja õigeks lahendamiseks käesoleva haldusasja juurde haldusasja nr 3-

24-2894 toimiku koos selles sisalduvate tõenditega.

4. Vastuseks kohtunõudele teatas 08.11.2024 vastustaja, et kaebus on sisuliselt põhjendamata

ning vastustaja hinnangul kuritarvitab kaebaja oma kaebeõigust süstemaatiliselt. Vastustaja

hinnangul esitab kaebaja kaebusi vaid põhimõtte pärast. Vastustaja on seisukohal, et kaebus

on ilmselgelt perspektiivitu ning seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka esialgse õiguskaitse

taotlus.

4.1. Vastustaja selgitab, et kaebaja esitas vastustajale sotsiaaltoetuste taotluse 13.10.2024 (lisa

1, dtl 17-37). Kuivõrd mõlema toetuse puhul tuleb kaebaja abivajadus hinnata ja esitatud on

ka füüsiliselt üks taotlus, on menetlusökonoomikat silmas pidades otstarbekas koguda

tõendeid perekonna sotsiaalmajandusliku olukorra ehk abivajaduse kohta korraga, antud juhul

esitati kaebajale küsimused 21.10.2024 kirjaga. Küll aga toimub toetuste sisuline menetlus

eraldi riiklik toimetulekutoetus Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) ja

sissetulekust sõltuv universaaltoetus Tallinna universaaltoetuste andmekogus (UNTO),

arvestades vastavalt konkreetseid toetusi reguleerivaid õigusakte. Taotluse läbi vaatamata

jätmise korral ei ole vastustaja pidanud samuti põhjendatuks otsuse tegemist toetuste puhul

eraldi, kuivõrd alused on samad.

Vaidlusaluse taotluse esitamisel (aga ka korduvalt varem) on kaebaja avaldanud enda ja

perekonna kohta teavet valikuliselt, mistõttu taotluse menetlemiseks piisav hindamine on

tänaseks läbi viimata. Et see nii on, näitab selgelt kaebajale 21.10.2024 adresseeritud kiri

täiendavate küsimustega ja taotlusega esitada täiendavaid dokumente. Omniva kaudu kaebaja

21.10.2024 kirja vastu ei võtnud ning see loeti kaebajale kätte toimetatuks 29.10.2024, kui

kaebaja sai kirja kätte e-toimiku kaudu haldusasja nr 3-24-2894 materjalidega. Kaebaja sõnul

esitabki ta esialgse õiguskaitse taotlusi, et vastustajalt dokumente kätte saada (lisa 6, dtl 177).

Seega on kaebajal võimalik vastata 21.10.2024 kirjas esitatud küsimustele ja esitada nõutud

dokumente kuni 12.11.2024 (kaasa arvatud).

Vastustaja märgib, et vastab tõele, et kaebaja on esitanud küsimuste osas oma selgitused

29.10.2024 (lisa 16, dtl 69-75), kuid sisulisi ja konkreetseid vastuseid esitatud küsimustele,

mis võimaldaksid kaebaja perekonna majanduslikku toimetulekut terviklikult hinnata, ei ole

kaebaja seni andnud. Samuti ei ole kaebaja esitanud palutud dokumente. Kuivõrd kaebajal on

võimalik teavet ja dokumente vastustajale esitada kuni 12.11.2024 (kaasa arvatud), ei ole täna

alust 13.10.2024 taotluse osas menetluse lõpule viimiseks.

Toimetulekutoetuse määramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus (SHS), mille

§ 134 lg 2 kohaselt määratakse toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast kõikide

dokumentide esitamist. Tallinna linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva

universaaltoetuse osas sätestab Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26

"Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord" § 3 lg 2, et otsus tehakse kümne tööpäeva

jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud

tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäevast.

Seega ei ole vastustaja hinnangul võimalik kohustada vastustajat taotlust läbi vaatama, tegema

ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest, kui vaidlusaluse taotluse

menetlemiseks kogu vajalik teave puudub (kaebaja on vastanud osaliselt ja kaebaja vastamise

tähtaeg ei ole veel saabunud). Seesugune apaatsus toetuste saamise eelduseks olevate

toimingute teostamisel (ka varasemate taotluste puhul) näitab selgelt, et kaebaja heaolu

vaidlusalusest rahast tegelikkuses mingilgi määral ei sõltu ja tal ei ole selle raha

kättesaamisega kiiret.

Samuti märgib vastustaja, et ülal viidatud õigusaktidest tulenevad tähtajad ei ole veel

möödunud ja vastustajal ei ole kohustust sotsiaaltoetuste määramise üle enne otsustada, kui

kaebaja on esitanud nõutud dokumendid ja teabe. Samuti nähtub eelnevast, et vastustaja ei ole

kaebaja 13.10.2024 taotluse menetlemisega viivitanud, vaid järginud kõiki seadusest

tulenevaid tähtaegu. Kaebajal ei ole ka seetõttu õigusaktidest tulenevat õigust nõuda taotluse

läbivaatamist 24 tunni jooksul määruse tegemisest, sest taotlus tuleb läbi vaadata vastavalt

toimetulekutoetuse puhul viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist ja

sissetulekust sõltuva universaaltoetuse puhul kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud

lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise

osa väljamaksmise tähtpäevast.

Samas on üldse küsitav, kas kaebaja aadressil xxxxxxxx, ka tegelikult elab (viimati õnnestus

kodukülastus nimetatud aadressile teha 06.10.2023, hiljem seda kaebaja ei ole erinevatel

põhjustel võimaldanud, vt ka lisad 18, dtl 78-79 ja 20, dtl 83-87) või viibib hoopis välismaal

(teadaolevalt on kaebaja seotud Hispaaniaga), sest 22.10.2024 teda kodus ei viibinud (sama

toimus ka 13.09.2024 taotlusega seotud kirjadega, viimati haldusasi 3-24-2830). Kodus ei

olnud ei kaebajat ega ka tema tütart, samuti elukaaslast Y (mida tõendab ka äsja 23.10.2024

ilmunud Eesti Ekspressi artikkel https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120330852/valede-vorgus-

kuidas-evelyn-sepp-sasshenno-tudruku-ema-ja-virginia-woolfi-grupi-pr-naine-publikut-

tinistasid ), kes oleks saanud kirja pereliikmena vastu võtta. Samas väidab kaebaja, et on

kodus haige (lisa 2, dtl 164), mis on vastuolus tema poolt 03.10.2024 esitatuga, et ta ei saa

tähtkirju vastu võtta koolikohustuse, praktikumide ja töö tõttu (lisad 5-7, dtl 174-180).

Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja tõendanud ka sellist pikaajalist haigust, mis välistab

kirjade kättesaamise, sest ajutist haigestumist esineb kõigil ehk ka teistel taotlejatel, mis ei saa

olla erikohtlemise aluseks.

Vastustaja kirjade kättetoimetamiseks koduteenuse taotlemine ilmestab taaskord kaebaja

suhtumist koostöösse vastustajaga (lisad 15, dtl 67-68 ja 17-20, dtl 76-87).

4.2. Kaebaja leiab, et tal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest ta elab riiklikest toetustest,

mis tema hinnangul ei ole toimetulekuks piisavad. Väidetavalt on kaebaja ja tema tütre

tervislik seisund toetuste mittemääramise tõttu halvenenud.

Vastustaja poolt riiklikesse andmebaasidesse tehtud päringutest nähtub, et kaebajale on

Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja tütrele on

määratud puudetoetus summas 36,31 eurot. Eesti Töötukassa on määranud kaebaja tütrele ja

kaebajale töövõimetoetuse septembris 2024 vastavalt summas 363,47 eurot ja 363,47 eurot.

Kaebaja on saanud Eesti Töötukassalt tasemeõppes osalemise toetust summas 362,70 eurot

(lisad 8-12, dtl 181-188). Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka

lapsetoetus, töövõimetoetused ja tasemeõppes osalemise toetus ehk kokku summas 1169,64

eurot. Vastustaja märgib, et kaebaja tütrele makstav puudetoetus ei lähe küll sissetulekuna

toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid on ettenähtud tütre puudest tingitud lisakuludeks.

Arvestades seda, et toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri määr esmavajaduste

rahuldamiseks (SHS § 131 lõike 3 kohaselt minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja

jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele) kaebaja perekonnale on vastavalt

pereliikmete arvule 360 eurot (ema ja tütar), mis on riiklike toetustega kaetud, olid

vaidlusalusel perioodil (ehk oktoobri 2024 toimetulekutoetuse taotluse puhul septembris 2024

kaebaja perekonnal) vahendid esmavajaduste rahuldamiseks olemas.

Vastustaja möönab, et kaebajal võivad tekkida seoses toimetulekutoetuse mittemääramisega

võlgnevused, kuid kas ja millises suuruses võlgnevused tegelikult on, ei ole võimalik

tuvastada.

Samuti ei ole kaebaja toonud välja ühtegi tõsiselt võetavat asjaolu, millised konkreetsed

tagajärjed esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega kaebajale kaasnevad ning

milliseid õigusi õiguskaitse puudumine kahjustab, mistõttu on vastustaja seisukohal, et

kaebajal puudub õiguskaitsevajadus.

Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja ja tema perekonda ähvardaks otsene oht

üüripinnalt väljatõstmiseks.

Kaebaja palub, et kohus talle 2024. aasta oktoobrikuu eest toimetulekutoetuse esialgse

õiguskaitse korras koheselt välja maksaks, kuid kaebaja toetuse vajadust ei ole olnud võimalik

veel hinnata, seega ei ole teada, kas kaebaja toetusele üldse kvalifitseerub. Seetõttu tuleb

hetkel hinnata kaebust pigem perspektiivituks. Kuivõrd kaebaja saavutaks esialgse õiguskaitse

kohaldamisel eelduslikult segi soodsama olukorra, kui ta võiks saavutada kaebuse

rahuldamisel, siis välistab see juba iseenesest esialgse õiguskaitse kohaldamise.

Siinkohal leiab vastustaja, et ei saa olla veendunud, et kohus kaebaja kaebuse rahuldab. Kui

kaebajale makstakse esialgse õiguskaitse korras toimetulekutoetust ja kaebus jäetakse

rahuldamata, võib selguda, et toimetulekutoetuse maksmine esialgse õiguskaitse abinõuna oli

alusetu.

Samuti selgitab vastustaja, et SHS § 15 lõiked 1 ja 2 sätestavad kohaliku omavalitsuse

kohustuse hinnata abi saamiseks pöördunud isiku abivajadust terviklikult ning

toimetulekutoetuse määramisel tuleb lähtuda SHS §-dest 131-135, Riigikogu poolt kehtestatud

toimetulekupiiri määrast ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud eluasemekulude

piirmääradest. Seadus sätestab toimetulekutoetuse määramisel teatud kindlad põhimõtted, kus

kaalutlusõigus puudub, kuid annab kohalikule omavalitsusele teatud juhtudel ka

kaalutlusõiguse. Seetõttu leiab vastustaja, et kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse korras

toimetulekutoetuse määramiseks on meelevaldne, kaebaja on lähtunud enda suvast mitte

kehtivast toimetulekutoetuse regulatsioonist, samuti Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021

määrusega nr 32 "Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude

piirmäärad" kehtestatud piirmääradest. Kui kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldab,

muutub põhimenetlus kaebuse suhtes sisuliselt mõttetuks. Arvestades haldusmenetluses

kohaldatavat võrdse kohtlemise põhimõtet, oleks äärmiselt ebaõiglane määrata kaebajale

ebavõrdselt teiste toimetulekutoetuse taotlejatega toetust õigusaktidega kehtestatud reegleid

järgimata ning abivajadust ja asjaolusid kohaselt hindamata. Ei ole õiglane määrata kaebajale

toimetulekutoetust nö suvalises summas, sest toimetulekutoetuse määramine ei pruugi kõiki

asjaolusid (sh pereliikmete arvu ja nende sissetulekuid) arvestades olla võimalik, kui selgub,

et kaebaja ja tema pereliikmete sissetulek peale jooksval kuul tasumisele kuuluvate

eluasemekulude mahaarvamist on suurem kui toimetulekupiir. Tallinna Ringkonnakohus on

küll 24.11.2023 kohtumääruse haldusasjas nr 3-23-2201 punktis 19 märkinud, et kui kaebus

jääb rahuldamata, tuleb kaebajal esialgse õiguskaitse korras saadu alusetu rikastumise sätete

alusel tagastada (vt HKMS § 254 lg 2; vt ka Riigikohtu 17.06.2004 määrus nr 3- 3-1-17-04)

ning vaidlusaluste rahasummade suurust arvestades ei saa eeldada, et kaebaja ei oleks

tulevikus (nt palgatööle asumise korral) võimeline alusetult saadud raha tagasi maksma, ei saa

alusetult saadu tagastamises kaebaja käitumismustreid arvestades olla veendunud.

Siinkohal märgib ka vastustaja, et kaebaja arvates taotletakse ja makstakse toimetulekutoetust

iga kuu, kuid toimetulekutoetus ei ole oma olemuselt igakuine regulaarne vaid vajaduspõhine

toetus, mille saamine sõltub abivajaduse sh majandusliku olukorra hindamisest ning see ei pea

olema tingimata igakuine.

Vastustaja toob välja, et kohus on kaebajaga seotud haldusasjades varasemalt märkinud, et

riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud ja seetõttu on kaalukaks avalikuks huviks, et

toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus.

Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada seda elustandardit, mille isik on endale valinud.

Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates)

tekitatud.

Vastustaja on eeltoodut arvestades seisukohal, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole

põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Asjas ei viita miski sellele, et toimetulekutoetuseta

võiksid kaebajale saabuda pöördumatud tagajärjed, mis muudaksid tema õiguste kaitse

kaebust rahuldava kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Lisaks märgib vastustaja, et Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on käesoleva

asjaga sarnaste vaidluste puhul korduvalt hinnanud kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ning

jätnud esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2023

määrus asjas nr 3-23-2405, Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus asjas nr 3-23-2633,

Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2024 määrus asjas nr 3-23-2201, Tallinna Ringkonnakohtu

12.02.2024 määrus asjas nr 3-23-2633).

5. HKMS § 121 lg 1 punktis 3 sätestatakse, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse,

kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel

ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

Nagu kohus ülal välja tõi, on kaebaja esitanud täpselt samasisulise kaebuse haldusasjas nr 3-

24-2894. Kohus on kaebuse küll oma 29.10.2024 määrusega nr 3-24-2894 tagastanud, kuid

vastav määrus ei ole hetkel veel jõustunud. Kaebaja on määruse kätte saanud 29.10.2024,

seega on viimane määruskaebuse esitamise päev 13.11.2024.

Kohus leiab, et kaebajal oleks tulnud määrusega mitte nõustumisel esitada sellele

määruskaebus, mitte täpselt samasisuline uus kaebus halduskohtule. Ka asjaolu, et vahepeal

on olukord muutunud selles osas, et kaebaja on linna küsimustele vastanud, eeltoodut ei väära.

Muutunud asjaolud oleks kaebaja saanud määruskaebuses välja tuua ning ringkonnakohus

neid määruskaebuse lahendamisel arvestada. Kohus märgib, et samasisuliste kaebuste korduv

esitamine käesoleva kaebusega seotud asjaoludel koos esialgse õiguskaitse taotlusega üksnes

koormab kohtusüsteemi, samuti kaebajat ennast ega ole kooskõlas menetlusökonoomia

põhimõttega.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastada.

6. Kohus märgib, et isegi kui asuda seisukohale, et uue kaebuse esitamine ajal, mil eelmise

samasisulise kaebuse kohta tehtud kaebuse tagastamise määrus ei ole veel jõustunud, on

lubatav, siis sellisel juhul tuleb kaebaja kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel.

Nimelt leiab kohus, et vastustaja poolt välja toodud asjaoludest tulenevalt ei ole muutunud

olukord ka selles osas, et kaebaja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus põhjendab oma

seisukohta alljärgnevalt.

6.1. Vaidlust ei ole järgmiste faktiliste asjaolude üle:

- 13.10.2024 esitas X Tallinna Kesklinna Valitsusele (TKV) taotluse 2024. aasta oktoobrikuu

eest riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva

universaaltoetuse saamiseks (lisa 1, dtl 16-37). Ühtlasi teavitas kaebaja, et soovib tulla

15.10.2024 TKV sotsiaalhoolekande osakonda vastuvõtule.

- 14.10.2024 teatati kaebajale e-kirja teel, et tema poolt pakutud aeg ei sobi, kuid pakuti selle

asemel kolm uut aega (17.10.2024 kell 15.00; 21.10.2024 kell 10.00 ja 16.00) ning paluti

sobiv aeg esimesel võimalusel teatada (lisa 2, dtl 164-167).

- 15.10.2024 e-kirjas kaebaja sobivat aega ei teatanud, vaid palus saata küsimused e-kirja teel

(lisa 2, dtl 164-167).

- 17.10.2024 e-kirjaga edastas kaebaja arstitõendi, et kontaktkohtumised temaga on välistatud

ja palus esitada taotlusega seotud küsimused kirjalikult (lisa 2, dtl 164-167).

- 21.10.2024 kirjaga nr 5-8/1695-4, mis edastati Xile tähitult (jälgitav Omnivas numbriga

RR676376773EE), teavitas vastustaja Xi vajadusest vastata esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest kirjas toodud küsimustele, mille

osas sotsiaalhoolekande osakonnal teave puudub. Ühtlasi juhiti tähelepanu, et kui kirjas

nimetatud tähtaja jooksul isik asjakohaseid dokumente ja teavet ei esitata, võib TKV SHO

jätta taotluse HMS § 38 lg 3 alusel läbi vaatamata (lisa 3, dtl 168-171). Kaebaja ei võtnud

21.10.2024 kirja Omniva kaudu vastu, 22.10.2024 nimetatud kirja väljastamine kaebajale

isiklikult ebaõnnestus ning kiri ootab saajat Kaubamaja postkontoris (lisa 4, dtl 172-173).

Kaebaja sai vastustaja 21.10.2024 kirjakätte haldusasja nr 3-24-2894 materjalidega tutvudes e-

toimikus 29.10.2024. Seega on kaebajal võimalik vastata 21.10.2024 kirjas esitatud

küsimustele ja esitada nõutud dokumente kuni 12.11.2024 (kaasa arvatud).

- 29.10.2024 e-kirjadega palus kaebaja vastustajalt 21.10.2024 kirja saatmist e-kirjaga ja

tähitud kirjade edastamist kaebajale koduteenuse abil (lisad 14 ja 15, dtl 66-68).

- 29.10.2024 edastas kaebaja e-kirja teel ka osaliselt vastused vastustaja 21.10.2024 kirjas

nr 5- 8/1695-4 esitatud küsimustele (lisa 16).

- 05.11.2024 vastas vastustaja kaebaja pöördumistele (lisa 17, dtl 76-77).

- 06.11.2024 e-kirjaga soovis kaebaja abivajaduse hindamise läbiviimist kohtumajas (lisa 18,

dtl 78-79).

- 06.11.2024 vastas vastustaja täiendavale kaebaja pöördumisele abivajaduse hindamise osas

(lisa 19, dtl 80-82).

- 06.11.2024 teatas kaebaja vastustajale ja kohtule, et abivajaduse hindamine toimub Tallinna

Ringkonnakohtus haldusasjas nr 3-23-2201 toimuval istungil (lisa 20, dtl 83-87).

6.2. Vastustaja on oma vastuses välja toonud, et vastab tõele, et kaebaja on esitanud küsimuste

osas oma selgitused 29.10.2024 (lisa 16, dtl 69-75), kuid sisulisi ja konkreetseid vastuseid

esitatud küsimustele, mis võimaldaksid kaebaja perekonna majanduslikku toimetulekut

terviklikult hinnata, ei ole kaebaja seni andnud. Samuti ei ole kaebaja veel esitanud palutud

dokumente. Kuivõrd kaebajal on võimalik teavet ja dokumente vastustajale esitada kuni

12.11.2024 (kaasa arvatud), ei ole täna alust 13.10.2024 taotluse osas menetluse lõpule

viimiseks.

Kohus nõustub eeltoodud vastustaja seisukohaga ning leiab sellest tulenevalt, et vastustaja ei

ole kaebuse esitamise ega ka hetke seisuga ilmselgelt õigusvastases viivituses kaebaja

13.10.2024 taotluse lahendamisega.

Kohtu hinnangul võimaldavad Tallinna linna esitatud seisukohad ja tõendid järeldada, et

Tallinna linnal on menetlus kaebaja taotluse osas jätkuvalt pooleli ning linn ei ole kaebaja

taotluse lahendamisega põhjendamatult viivitanud.

SHS, SÜS ning Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi

andmise kord“ (määrus nr 24) ja Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 26

"Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord" (määrus nr 26) kohustavad taotlejat esitama

Tallinna linnale toetuse saamiseks nõutavad asjakohased tõendid ning aitama asjaolude

selgitamisele kaasa. Nii sissetulekust sõltuva universaaltoetuse arvestamiseks ja maksmiseks

(määruse nr 26 § 14) kui ka toimetulekutoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (SHS § 132

lõiked 3 ja 4, § 133 § 1-5, 6¹- 10) tuleb välja selgitada nii pere sissetulek kui ka

dokumentaalselt tõendatud kulud. Vastavaid asjaolusid on nii vastustaja kui ka kohus

kaebajale korduvalt selgitanud. Viimati on seda tehtud 29.10.2024 määruses haldusasjas nr 3-

24-2894 ning kohus ei pea vajalikuks kõiki vastavaid seisukohti korrata vaid piirdub üksnes

viitega neile.

Mis puudutab kaebaja väidet, et toimetulekutoetuse määramiseks ette nähtud aeg on igal juhul

möödunud, siis ka sellega ei saa kohus nõustuda. SHS § 134 lõike 2 alusel määratakse

toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. See

tähendab ühtlasi, et kui Tallinna linnal on puudu vajalikud dokumendid, ei saa linn taotluse

üle otsustada. SHS § 134 lõikes 2 määratud tähtaega ei saa möödunuks lugeda enne, kui

kaebaja on esitanud kogu vajaliku (sh täiendavalt põhjendatult nõutud) teabe ja dokumendid.

Toimetulekutoetuse taotlemise korra sätestab SHS § 132 ning arvestamise korra SHS § 133.

Linn on kohtule selgitanud, et kaebajal on endiselt esitamata vajalikud dokumendid, samuti ei

ole kaebaja korrektselt vastanud kõigile küsimustele. Kaebajal on aega dokumentide

esitamiseks kuni 12.11.2024.

Praegusel juhul saab pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. Kaebaja nõue

on suunatud menetluse kiirendamisele ning kaebaja saab tema taotluse suhtes tehtava

lõppotsuse osas kaebuse esitada, mis tagab ka kaebaja õiguste kaitse. Seetõttu peab kohus

menetluse kiirendamisele suunatud kaebusega kaitstava õiguse (PS § 14, § 28 lg 2) riivet

väheintensiivseks. Sealjuures arvestab kohus, et isikul on ka ise läbi kaasaaitamiskohustuse

täitmise võimalik menetlust kiirendada, mis vähendab kohtu hinnangul riive intensiivsust

veelgi.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Esialgse õiguskaitse taotlus

8. Kuivõrd kaebus tuleb tagastada, siis tuleb jätta rahuldamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus.

Lisaks nõustub kohus Tallinna Halduskohtu 29.10.2024 määruses nr 3-24-2894 toodud

põhjendustega esialgse õiguskaitse osas (vt dtl 122-128) ega pea vajalikuks neid korrata vaid

piirdub üksnes viitega neile.

9. Käesoleva kohtumääruse avaldamisel asendab kohus füüsiliste isikute nimed ja määruses

kajastatud aadressiandmed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik