Legislator Case Law & Legislation
2-24-6713/15 AI generated

2-24-6713/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-6713/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Harju Maakohtu 28.08.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Legislator headnote

AI generated

2-24-6713/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb

Keywords

AI generated
banking law bank resolution private bank bank charges reapplication for disability benefits development bank
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

11.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6713

Kohtuasi

D.K avaldus täitemenetluse täiteasjas nr

022/2020/6265 lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.08.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.K määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja D.K (isikukood XXX)

Puudutatud isik Swedbank Liising Aktsiaselts

(registrikood 10434248), lepinguline esindaja H.B

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.08.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

muuta kohtumääruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud D.K kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-6713

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D.K (avaldaja, võlgnik) esitas 28.04.2024 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr

022/2020/6265 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.

1.1. Avalduse kohaselt on täitemenetlus algatatud Harju Maakohtu 17.01.2014 kohtumääruse

alusel tsiviilasjas 2-13-11041.

1.2. Avaldajalt mõisteti käenduslepingust tulenev võlgnevus Swedbank Liising Aktsiaseltsi

(puudutatud isik, sissenõudja) ees välja Harju Maakohtu 30.03.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-

10-44562. Puudutatud isik esitas 19.07.2012 kohtutäiturile esimest korda täitmisavalduse

kohtuotsusega tunnustatud nõude täitemenetluse läbiviimiseks (täiteasi 022/2012/5163).

Avaldaja esitas 08.03.2013 selle nõude tõttu avalduse maksejõuetuse väljakuulutamiseks,

mille maakohus võttis menetlusse. Maakohus lõpetas 17.01.2014 määrusega

pankrotimenetluse ja algatas avaldaja kohustustest vabastamise menetluse tsiviilasjas nr 2-13-

11041. Avaldaja kohustustest vabastamise menetlus lõpetati 16.06.2020 ja avaldaja jäeti

täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Puudutatud isik esitas 31.07.2020 uuesti

kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks, kuid

nõudedokumendid olid pankrotimenetlusest (täiteasi nr 022/2020/6265). Kui avaldaja poleks

maksejõuetusavaldust esitanud, siis oleks nõude aegumine toimunud juba 2022. a-l.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik oli seisukohal, et nõue ei ole aegunud, mistõttu tuleb avaldus jätta

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja selgitas, et Harju Maakohtu

17.01.2014 määrusega lõpetati avaldaja pankrotimenetlus ja algatati tema kohustustest

vabastamise menetlus. Kohus lõpetas 16.06.2020 määrusega avaldaja kohustustest

vabastamise menetluse ja jättis avaldaja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Puudutatud isik esitas kohtutäiturile 31.07.2020 avalduse täitemenetluse

algatamiseks. Nõude aegumise kohaldamiseks puudub alus, sest kohustustest vabastamise

menetluse ajaks peatus nõude aegumine.

Kohtutäituri seisukoht

3. Kohtutäitur on seisukohal, et aegumistähtaeg algas praegusel juhul alates täitmisvalduse

esitamisest, s.o 31.07.2020. Kohtutäitur selgitas, et täitemenetluse algatamise aluseks on

Harju Maakohtu 17.01.2014 määrus tsiviilasjas 2-13-11041, millega tunnustati puudutatud

isiku nõuet 8235,83 eurot ja puudutatud isiku 31.07.2020 täitmisavaldus. Harju Maakohtu

17.01.2014 määrus tsiviilasjas 2-13-11041 jõustus 04.02.2014. Puudutatud isik esitas

kohtutäiturile ka Harju Maakohtu 16.06.2020 määruse tsiviilasjas 2-13-11041, millega

lõpetati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja jäeti avaldaja pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Harju Maakohtu 16.06.2020 määrus tsiviilasjas 2-

13-11041 jõustus 04.07.2020.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 28.08.2024 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Kohus määras kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puudusid.

2-24-6713

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et nõude täitmine

täitemenetluses ei olnud aegunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 mõttes.

6. Kohus tuvastas täitmisavalduse põhjal, et täitemenetluse algatamise aluseks on Harju

Maakohtu 17.01.2014 määrus tsiviilasjas 2-13-11041. Nimetatud määrusega lõpetati avaldaja

pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning märgiti, et puudutatud

isikul on jäänud saamata tunnustatud nõude eest 8235,83 eurot.

7. Tunnustatud nõuete osas on pankrotiseaduse (PankrS) § 168 järgi täitedokumendiks

pankrotimenetluse lõpetamise määrus (vt ka TrtRnKm 20.12.2022, 2-22-12649, p 10).

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 3 järgi on pankrotimenetluses tunnustatud

nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates.

8. Lisaks üldisele nõude täitmise aegumise tähtajale tuleb arvestada ka võimaliku

täitemenetluse peatumisega. Kohus tuvastas täitmisavalduse põhjal, et täitmisavaldus esitati

esmakordselt täitmiseks 31.07.2020. Täitemenetluse registri andmed kinnitasid, et täitetoimik

avati 05.08.2020. Seega TsÜS § 159 lg 1 alusel 17.01.2014 kohtumäärusest tuleneva nõude

täitmise aegumine katkes ja algas uuesti 31.07.2020. Sellist seisukohta toetab ka senine

kohtupraktika (nt TlnRnKm 15.05.2023, 2-22-17853, p 21). Seega saab avaldaja esitada TMS

§ 2231 lg 1 kohase avalduse kohtule kõige varem 31.07.2030.

9. Asja lahendamisel ei omanud tähtsust avaldaja 18.07.2024 esitatud seisukohad tsiviilnõuete

üldise aegumise kohta, sh maksejõuetusavalduse esitamisel, sest praegusel juhul on

lahendamisel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine vastavalt TMS § 2231 lg-le

1. 10. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetluskulud

avaldaja kanda. Kuna sissenõudja kinnitas menetluskulude puudumist ja kohtutäiturit ei

esindanud lepinguline esindaja, määras kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud

puudusid.

Määruskaebus

11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Lisaks palub

avaldaja tagastada ja tema kasuks välja mõista pärast 2024. a jaanuari kohtutäiturile kantud

1297 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.

12. Maakohus, kohtutäitur ja sissenõudja eiravad asjaolu, et esimest korda esitati nõue

täitmiseks juba 2012. aastal, mitte 2020. aastal. Täitemenetlus kuulub lõpetamisele, sest

esmakordselt tunnustati nõuet Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-44562 juba

30.03.2011 ning aegumise katkemine toimus 19.07.2012, mil sissenõudja esitas kohtutäiturile

täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse täiteasjas 022/2012/5163 läbiviimiseks.

Seega täitus 2022. a juulis 10 aastat täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisest. Kui

sellele liita juurde pankrotimenetlusele kulunud aeg, s.o maksejõuetusavalduse esitamine

08.03.2013 kuni 17.01.2014 pankrotimenetluse lõpetamise määruseni, mil TsÜS § 160 lg 2 p

31 kohaselt nõude aegumine peatus, saabus võla aegumine 2023. a mai lõpus.

13. Kui ringkonnakohus on maakohtuga samal seisukohal, et nõue esitati esmakordselt

täitmisele 31.07.2020, siis palub avaldaja ringkonnakohtul selgitada, mis on nõude tekkimise

alusdokument. Avaldaja ei ole pärast 2006. aastat sõlminud puudutatud isikuga ühtki uut

2-24-6713

lepingut ja seegi oleks ilma 2011. a kohtuotsuseta vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 2013. a-ks

aegunud.

14. Avaldajale on selgusetu, kuhu kadus nõue, mida tunnustati 30.03.2011 kohtuotsusega

asjas 2-10-44562 ja mille suhtes alustati täitemenetlust 2012. aastal täiteasjas nr

022/2012/5163. Ükski võlasuhe ei lõppe ega kao ära pankrotimenetluse alustamisega.

Avaldajale on ka arusaamatu, milliste sätete alusel ei rakendata võla aegumistähtaja

saabumise arvutamisel TsÜS § 160 lg 2 p-i 31. Avaldaja ei ole saanud õiguskaitset.

15. Üheski seaduses ei ole kirjas, et kui täitedokumendiks on pankrotimenetluse lõpetamise

määrus, tuleb kohaldada TsÜS § 157 lg 3. Uueks täitedokumendiks on PankrS § 158 lg-s 4

või 163 lg-s 4 nimetatud määrus sellepärast, et nagu PankrS § 168 sätestab, on seal kirjas

millises ulatuses on võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata, sest eeldatavasti erineb see summa algsest nõude suurusest.

16. Avaldaja palub tagastada ja tema kasuks välja mõista pärast 2024. a jaanuari kohtutäiturile

kantud avaldaja tulud kokku 1297 eurot, s.o pärast kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks

täitmise aegumise tõttu avalduse esitamist kohtutäituri poolt kinnipeetav raha, kuna Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 25 järgi on igaühel õigus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele.

17. Avaldaja palub talle tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot, sest

maakohtupoolne seaduse eiramine on ebaseaduslik ja avaldaja pere ei tohiks selle pärast

kannatada.

Menetlusosaliste seisukohad

18. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

18.1. Puudutatud isiku väitel on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus

tuvastas, et täitmisavaldus esitati esmakordselt täitmiseks 31.07.2020, seega TsÜS § 159 lg 1

alusel 17.01.2014 määrusest tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti

31.07.2020. Sellist seisukohta toetab ka senine kohtupraktika (nt TlnRnKm 15.05.2023,

2-22-17853, p 21). Seega ei ole nõue aegunud.

Menetluse edasine käik

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja §

659 alusel jätta muutmata, kuid kohtumääruse põhjendusi tuleb muuta osas, milles maakohus

selgitas täitmise aegumistähtaega. Määruskaebus jääb rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

21. Avaldus on esitatud TMS § 2231 lg 1 alusel, mille esimese lause kohaselt võib võlgnik

esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui

2-24-6713

jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda

täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.

22. Avalduses esile toodu ja sellele lisatud tõendite kohaselt rahuldati Harju Maakohtu

30.03.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-44562 puudutatud isiku hagi avaldaja vastu (dtl 23-

26) ning selle otsuse alusel algatati täitemenetlus täiteasjas nr 022/2012/5163 (dtl 27).

Avaldaja esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ning avaldaja pankrot

kuulutati välja Harju Maakohtu 15.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-11041 (dtl 8-10).

TMS § 51 lg 1 (15.04.2013 kehtinud redaktsioonis) alusel lõppes alustatud täitemenetlus

pankroti väljakuulutamisega. Harju Maakohtu 17.01.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-

11041 lõpetati avaldaja pankrotimenetlus ning kinnitati pankrotimenetluse lõpparuanne. Selle

määruse kohaselt ei ole avaldaja esitanud nõuetele vastuväiteid ning võlausaldajate

tunnustatud nõuetest on mh täitmata puudutatud isiku nõue 8235,83 eurot (dtl 11-17). Harju

Maakohtu 17.01.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-11041 algatati avaldaja kohustustest

vabastamise menetlus, mis lõpetati 16.06.2020 määrusega, millega jäeti avaldaja

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohtute infosüsteemist nähtub,

et Harju Maakohtu 16.06.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-13-11041 jõustus 04.07.2020.

23. Maakohus tuvastas, et täiteasjas 022/2020/6265 täidetakse Harju Maakohtu 17.01.2014

kohtumäärusest tsiviilasjas 2-13-11041 (kohtumäärus) tulenevat nõuet ning esimest korda

esitati nõue kohtutäiturile täitmiseks 31.07.2020. Avaldaja on määruskaebuses seisukohal, et

nõue esitati esimest korda kohtutäiturile täitmiseks juba 2012. aastal. Ringkonnakohus selle

avaldaja seisukohaga ei nõustu. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

24. Määruskaebuses tugineb avaldaja täiteasjale nr 022/2012/5163, mille täitedokumendiks on

Harju Maakohtu 30.03.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-44562. Selle esitas puudutatud isik

esimest korda kohtutäiturile täitmiseks 19.07.2012. Ringkonnakohus selgitab, et avaldaja

pöördus siinses asjas kohtusse avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr

022/2020/6265, mille täitedokumendiks on Harju Maakohtu 17.01.2014 kohtumäärus

tsiviilasjas 2-13-11041. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 17.01.2014 määrusest sai

iseseisev täitedokument PankrS § 168 mõistes ning seda ka Harju Maakohtu 30.03.2011

otsusest tsiviilasjas nr 2-10-44562 tuleneva puudututatud isiku nõude osas. Riigikohtu

praktikast saab teha järelduse, et rahuldamata nõude märkimine pankrotimenetluse lõpetamise

määruses loob eraldi täitedokumendi, mille täitmise aegumine ei sõltu nõude varasemast

täitmisest teise täitedokumendi alusel (RKHKo 18.04.2016, 3-3-1-4-16, p 15). Seega oli

puudutatud isikul seaduslik täitedokument, s.o Harju Maakohtu 17.01.2014 määrus tsiviilasjas

nr 2-13-11041, mille alusel kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks pöörduda.

Maakohus selgitas põhjendatult, et PankrS §-st 168 järeldub, et kui võlgnik ei ole

pankrotimenetluses esitanud nõudele vastuväidet, siis võib võlausaldaja oma tunnustatud

nõude pankrotimenetluses rahuldamata jäänud ulatuses esitada võlgniku vastu täitmiseks

pärast pankrotimenetluse lõppu (vt ka RKTKm 04.11.2015, 3-2-1-34-15, p 25).

25. Nõude aegumise hindamisel tuleb kõigepealt kindlaks teha nõudele kohaldatava

aegumistähtaja pikkus ja selle kulgema hakkamise ajahetk. Maakohus tõi esile, et

täitemenetluses on täitmisel puudutatud isiku avaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue;

pankrotimenetluses tunnustatud nõuete osas on PankrS § 168 järgi täitedokumendiks

pankrotimenetluse lõpetamise määrus ning TsÜS § 157 lg 3 järgi on pankrotimenetluses

tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest

2-24-6713

arvates. Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu tuvastatud asjaoludega. Samuti ei ole

kohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.

26. Ringkonnakohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse ajal kehtinud PankrS §

174 lg 1 sätestas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sh need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Rahuldamata nõudeid saab hakata üldises korras

täitemenetluses täitma alles siis, kui on jõustunud otsustus kohustustest vabastamata jätmise

kohta. Lõpparuande kinnitamise määruse täitmine on peatunud kuni kohustustest vabastamise

menetluse lõppemiseni (TsÜS § 160 lg 3). Seega ei saanud puudutatud isik kohtutäituri poole

täitemenetluse algatamiseks pöörduda PankrS §-s 174 sätestatud sissenõude keelust tulenevalt

enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja kohustustest vabastamata

jätmist (vt ka TlnRnKm 01.11.2023 2-23-419, p 19,TrtRnKm 20.12.2022, 2-22-12649, p 10 ja

TlnRnKm 02.06.2021, 2-21-1534, p 33). Määrus, millega keelduti avaldajat tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, jõustus 04.07.2020 ja

puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 31.07.2020.

27. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude

täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda

täitmiseks esitamisega. Avaldaja esitatud täitmisteate kohaselt esitati kohtumäärus

kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 31.07.2020. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise

aegumine katkes seega 31.07.2020 ning algas samast kuupäevast uuesti. Ringkonnakohus

muudab siiski maakohtu põhjendusi nõude aegumiskuupäevaga seoses. Maakohus leidis, et

avaldaja saab esitada TMS § 2231 lg 1 kohase avalduse kohtule kõige varem 31.07.2030.

Ringkonnakohus muudab sellekohaseid maakohtu põhjendusi. TsÜS § 136 lg 2 sätestab, et

kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase

aasta vastaval kuul ja päeval. Seega on aegumistähtaja viimaseks päevaks 31.07.2030 ja

avaldaja saab aegumisele tugineda kõige varem 01.08.2030 (RKTKo 18.04.2018, 2-15-6538,

p 15).

28. Määruskaebusest nähtub, et kohtutäitur on kinni pidanud avaldaja sissetulekut.

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja esmakordselt määruskaebuses esitatud nõuet kahju

hüvitamiseks ei saa ringkonnakohus lahendada, kuivõrd tegemist on esmakordselt esitatud

materiaalõigusliku nõudega, mida maakohus ei ole lahendanud. Käesolevas menetluses on

maakohtule esitatud üksnes avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. TsMS § 631

lg 1 ja 659 koosmõjus võib määruskaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu

otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite

kohaselt tuleks teha esimese astme kohtust erinev otsus. Nõuet, mida ei ole maakohtus

esitatud ja mis väljub olemasoleva avalduse piiridest, ei saa ringkonnakohus kontrollida.

29. Kuna maakohtus jättis avalduse põhjendamatult rahuldamata, ei ole alus muuta ka

menetluskulude jaotust.

30. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Kuna avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta

TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-24-6713

32. TsMS § 696 lg 3 ja TMS § 2231 lg 4 kohaselt võivad praeguse määruse peale osas,

millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu,

esitada määruskaebuse avaldaja ja sissenõudja. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1

kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati

(allkirjastatud digitaalselt)