2-24-6713/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Harju Maakohtu 28.08.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
Legislator headnote
AI generated2-24-6713/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Siret Siilbek, Liis Arrak ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
11.11.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-6713
Kohtuasi
D.K avaldus täitemenetluse täiteasjas nr
022/2020/6265 lõpetamiseks nõude täitmise aegumise
tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.08.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
D.K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja D.K (isikukood XXX)
Puudutatud isik Swedbank Liising Aktsiaselts
(registrikood 10434248), lepinguline esindaja H.B
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 28.08.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt
muuta kohtumääruse põhjendusi.
2. Jätta määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud D.K kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-24-6713
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1. D.K (avaldaja, võlgnik) esitas 28.04.2024 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr
022/2020/6265 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.
1.1. Avalduse kohaselt on täitemenetlus algatatud Harju Maakohtu 17.01.2014 kohtumääruse
alusel tsiviilasjas 2-13-11041.
1.2. Avaldajalt mõisteti käenduslepingust tulenev võlgnevus Swedbank Liising Aktsiaseltsi
(puudutatud isik, sissenõudja) ees välja Harju Maakohtu 30.03.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-
10-44562. Puudutatud isik esitas 19.07.2012 kohtutäiturile esimest korda täitmisavalduse
kohtuotsusega tunnustatud nõude täitemenetluse läbiviimiseks (täiteasi 022/2012/5163).
Avaldaja esitas 08.03.2013 selle nõude tõttu avalduse maksejõuetuse väljakuulutamiseks,
mille maakohus võttis menetlusse. Maakohus lõpetas 17.01.2014 määrusega
pankrotimenetluse ja algatas avaldaja kohustustest vabastamise menetluse tsiviilasjas nr 2-13-
11041. Avaldaja kohustustest vabastamise menetlus lõpetati 16.06.2020 ja avaldaja jäeti
täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Puudutatud isik esitas 31.07.2020 uuesti
kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks, kuid
nõudedokumendid olid pankrotimenetlusest (täiteasi nr 022/2020/6265). Kui avaldaja poleks
maksejõuetusavaldust esitanud, siis oleks nõude aegumine toimunud juba 2022. a-l.
Puudutatud isiku seisukoht
2. Puudutatud isik oli seisukohal, et nõue ei ole aegunud, mistõttu tuleb avaldus jätta
rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja selgitas, et Harju Maakohtu
17.01.2014 määrusega lõpetati avaldaja pankrotimenetlus ja algatati tema kohustustest
vabastamise menetlus. Kohus lõpetas 16.06.2020 määrusega avaldaja kohustustest
vabastamise menetluse ja jättis avaldaja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastamata. Puudutatud isik esitas kohtutäiturile 31.07.2020 avalduse täitemenetluse
algatamiseks. Nõude aegumise kohaldamiseks puudub alus, sest kohustustest vabastamise
menetluse ajaks peatus nõude aegumine.
Kohtutäituri seisukoht
3. Kohtutäitur on seisukohal, et aegumistähtaeg algas praegusel juhul alates täitmisvalduse
esitamisest, s.o 31.07.2020. Kohtutäitur selgitas, et täitemenetluse algatamise aluseks on
Harju Maakohtu 17.01.2014 määrus tsiviilasjas 2-13-11041, millega tunnustati puudutatud
isiku nõuet 8235,83 eurot ja puudutatud isiku 31.07.2020 täitmisavaldus. Harju Maakohtu
17.01.2014 määrus tsiviilasjas 2-13-11041 jõustus 04.02.2014. Puudutatud isik esitas
kohtutäiturile ka Harju Maakohtu 16.06.2020 määruse tsiviilasjas 2-13-11041, millega
lõpetati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja jäeti avaldaja pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Harju Maakohtu 16.06.2020 määrus tsiviilasjas 2-
13-11041 jõustus 04.07.2020.
Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Harju Maakohus jättis 28.08.2024 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud
avaldaja kanda. Kohus määras kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puudusid.
2-24-6713
5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et nõude täitmine
täitemenetluses ei olnud aegunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 mõttes.
6. Kohus tuvastas täitmisavalduse põhjal, et täitemenetluse algatamise aluseks on Harju
Maakohtu 17.01.2014 määrus tsiviilasjas 2-13-11041. Nimetatud määrusega lõpetati avaldaja
pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning märgiti, et puudutatud
isikul on jäänud saamata tunnustatud nõude eest 8235,83 eurot.
7. Tunnustatud nõuete osas on pankrotiseaduse (PankrS) § 168 järgi täitedokumendiks
pankrotimenetluse lõpetamise määrus (vt ka TrtRnKm 20.12.2022, 2-22-12649, p 10).
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 3 järgi on pankrotimenetluses tunnustatud
nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates.
8. Lisaks üldisele nõude täitmise aegumise tähtajale tuleb arvestada ka võimaliku
täitemenetluse peatumisega. Kohus tuvastas täitmisavalduse põhjal, et täitmisavaldus esitati
esmakordselt täitmiseks 31.07.2020. Täitemenetluse registri andmed kinnitasid, et täitetoimik
avati 05.08.2020. Seega TsÜS § 159 lg 1 alusel 17.01.2014 kohtumäärusest tuleneva nõude
täitmise aegumine katkes ja algas uuesti 31.07.2020. Sellist seisukohta toetab ka senine
kohtupraktika (nt TlnRnKm 15.05.2023, 2-22-17853, p 21). Seega saab avaldaja esitada TMS
§ 2231 lg 1 kohase avalduse kohtule kõige varem 31.07.2030.
9. Asja lahendamisel ei omanud tähtsust avaldaja 18.07.2024 esitatud seisukohad tsiviilnõuete
üldise aegumise kohta, sh maksejõuetusavalduse esitamisel, sest praegusel juhul on
lahendamisel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine vastavalt TMS § 2231 lg-le
1. 10. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetluskulud
avaldaja kanda. Kuna sissenõudja kinnitas menetluskulude puudumist ja kohtutäiturit ei
esindanud lepinguline esindaja, määras kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud
puudusid.
Määruskaebus
11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Lisaks palub
avaldaja tagastada ja tema kasuks välja mõista pärast 2024. a jaanuari kohtutäiturile kantud
1297 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.
12. Maakohus, kohtutäitur ja sissenõudja eiravad asjaolu, et esimest korda esitati nõue
täitmiseks juba 2012. aastal, mitte 2020. aastal. Täitemenetlus kuulub lõpetamisele, sest
esmakordselt tunnustati nõuet Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-44562 juba
30.03.2011 ning aegumise katkemine toimus 19.07.2012, mil sissenõudja esitas kohtutäiturile
täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse täiteasjas 022/2012/5163 läbiviimiseks.
Seega täitus 2022. a juulis 10 aastat täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisest. Kui
sellele liita juurde pankrotimenetlusele kulunud aeg, s.o maksejõuetusavalduse esitamine
08.03.2013 kuni 17.01.2014 pankrotimenetluse lõpetamise määruseni, mil TsÜS § 160 lg 2 p
31 kohaselt nõude aegumine peatus, saabus võla aegumine 2023. a mai lõpus.
13. Kui ringkonnakohus on maakohtuga samal seisukohal, et nõue esitati esmakordselt
täitmisele 31.07.2020, siis palub avaldaja ringkonnakohtul selgitada, mis on nõude tekkimise
alusdokument. Avaldaja ei ole pärast 2006. aastat sõlminud puudutatud isikuga ühtki uut
2-24-6713
lepingut ja seegi oleks ilma 2011. a kohtuotsuseta vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 2013. a-ks
aegunud.
14. Avaldajale on selgusetu, kuhu kadus nõue, mida tunnustati 30.03.2011 kohtuotsusega
asjas 2-10-44562 ja mille suhtes alustati täitemenetlust 2012. aastal täiteasjas nr
022/2012/5163. Ükski võlasuhe ei lõppe ega kao ära pankrotimenetluse alustamisega.
Avaldajale on ka arusaamatu, milliste sätete alusel ei rakendata võla aegumistähtaja
saabumise arvutamisel TsÜS § 160 lg 2 p-i 31. Avaldaja ei ole saanud õiguskaitset.
15. Üheski seaduses ei ole kirjas, et kui täitedokumendiks on pankrotimenetluse lõpetamise
määrus, tuleb kohaldada TsÜS § 157 lg 3. Uueks täitedokumendiks on PankrS § 158 lg-s 4
või 163 lg-s 4 nimetatud määrus sellepärast, et nagu PankrS § 168 sätestab, on seal kirjas
millises ulatuses on võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue jäänud
pankrotimenetluses rahuldamata, sest eeldatavasti erineb see summa algsest nõude suurusest.
16. Avaldaja palub tagastada ja tema kasuks välja mõista pärast 2024. a jaanuari kohtutäiturile
kantud avaldaja tulud kokku 1297 eurot, s.o pärast kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks
täitmise aegumise tõttu avalduse esitamist kohtutäituri poolt kinnipeetav raha, kuna Eesti
Vabariigi põhiseaduse § 25 järgi on igaühel õigus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele.
17. Avaldaja palub talle tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot, sest
maakohtupoolne seaduse eiramine on ebaseaduslik ja avaldaja pere ei tohiks selle pärast
kannatada.
Menetlusosaliste seisukohad
18. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja
menetluskulud avaldaja kanda.
18.1. Puudutatud isiku väitel on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus
tuvastas, et täitmisavaldus esitati esmakordselt täitmiseks 31.07.2020, seega TsÜS § 159 lg 1
alusel 17.01.2014 määrusest tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti
31.07.2020. Sellist seisukohta toetab ka senine kohtupraktika (nt TlnRnKm 15.05.2023,
2-22-17853, p 21). Seega ei ole nõue aegunud.
Menetluse edasine käik
19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja §
659 alusel jätta muutmata, kuid kohtumääruse põhjendusi tuleb muuta osas, milles maakohus
selgitas täitmise aegumistähtaega. Määruskaebus jääb rahuldamata. Maakohtu määrus on
seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
21. Avaldus on esitatud TMS § 2231 lg 1 alusel, mille esimese lause kohaselt võib võlgnik
esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui
2-24-6713
jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda
täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.
22. Avalduses esile toodu ja sellele lisatud tõendite kohaselt rahuldati Harju Maakohtu
30.03.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-44562 puudutatud isiku hagi avaldaja vastu (dtl 23-
26) ning selle otsuse alusel algatati täitemenetlus täiteasjas nr 022/2012/5163 (dtl 27).
Avaldaja esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ning avaldaja pankrot
kuulutati välja Harju Maakohtu 15.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-11041 (dtl 8-10).
TMS § 51 lg 1 (15.04.2013 kehtinud redaktsioonis) alusel lõppes alustatud täitemenetlus
pankroti väljakuulutamisega. Harju Maakohtu 17.01.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-
11041 lõpetati avaldaja pankrotimenetlus ning kinnitati pankrotimenetluse lõpparuanne. Selle
määruse kohaselt ei ole avaldaja esitanud nõuetele vastuväiteid ning võlausaldajate
tunnustatud nõuetest on mh täitmata puudutatud isiku nõue 8235,83 eurot (dtl 11-17). Harju
Maakohtu 17.01.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-11041 algatati avaldaja kohustustest
vabastamise menetlus, mis lõpetati 16.06.2020 määrusega, millega jäeti avaldaja
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohtute infosüsteemist nähtub,
et Harju Maakohtu 16.06.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-13-11041 jõustus 04.07.2020.
23. Maakohus tuvastas, et täiteasjas 022/2020/6265 täidetakse Harju Maakohtu 17.01.2014
kohtumäärusest tsiviilasjas 2-13-11041 (kohtumäärus) tulenevat nõuet ning esimest korda
esitati nõue kohtutäiturile täitmiseks 31.07.2020. Avaldaja on määruskaebuses seisukohal, et
nõue esitati esimest korda kohtutäiturile täitmiseks juba 2012. aastal. Ringkonnakohus selle
avaldaja seisukohaga ei nõustu. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus
järgmist.
24. Määruskaebuses tugineb avaldaja täiteasjale nr 022/2012/5163, mille täitedokumendiks on
Harju Maakohtu 30.03.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-44562. Selle esitas puudutatud isik
esimest korda kohtutäiturile täitmiseks 19.07.2012. Ringkonnakohus selgitab, et avaldaja
pöördus siinses asjas kohtusse avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr
022/2020/6265, mille täitedokumendiks on Harju Maakohtu 17.01.2014 kohtumäärus
tsiviilasjas 2-13-11041. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 17.01.2014 määrusest sai
iseseisev täitedokument PankrS § 168 mõistes ning seda ka Harju Maakohtu 30.03.2011
otsusest tsiviilasjas nr 2-10-44562 tuleneva puudututatud isiku nõude osas. Riigikohtu
praktikast saab teha järelduse, et rahuldamata nõude märkimine pankrotimenetluse lõpetamise
määruses loob eraldi täitedokumendi, mille täitmise aegumine ei sõltu nõude varasemast
täitmisest teise täitedokumendi alusel (RKHKo 18.04.2016, 3-3-1-4-16, p 15). Seega oli
puudutatud isikul seaduslik täitedokument, s.o Harju Maakohtu 17.01.2014 määrus tsiviilasjas
nr 2-13-11041, mille alusel kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks pöörduda.
Maakohus selgitas põhjendatult, et PankrS §-st 168 järeldub, et kui võlgnik ei ole
pankrotimenetluses esitanud nõudele vastuväidet, siis võib võlausaldaja oma tunnustatud
nõude pankrotimenetluses rahuldamata jäänud ulatuses esitada võlgniku vastu täitmiseks
pärast pankrotimenetluse lõppu (vt ka RKTKm 04.11.2015, 3-2-1-34-15, p 25).
25. Nõude aegumise hindamisel tuleb kõigepealt kindlaks teha nõudele kohaldatava
aegumistähtaja pikkus ja selle kulgema hakkamise ajahetk. Maakohus tõi esile, et
täitemenetluses on täitmisel puudutatud isiku avaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue;
pankrotimenetluses tunnustatud nõuete osas on PankrS § 168 järgi täitedokumendiks
pankrotimenetluse lõpetamise määrus ning TsÜS § 157 lg 3 järgi on pankrotimenetluses
tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest
2-24-6713
arvates. Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu tuvastatud asjaoludega. Samuti ei ole
kohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.
26. Ringkonnakohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse ajal kehtinud PankrS §
174 lg 1 sätestas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa
pankrotivõlausaldajad, sh need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid
esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Rahuldamata nõudeid saab hakata üldises korras
täitemenetluses täitma alles siis, kui on jõustunud otsustus kohustustest vabastamata jätmise
kohta. Lõpparuande kinnitamise määruse täitmine on peatunud kuni kohustustest vabastamise
menetluse lõppemiseni (TsÜS § 160 lg 3). Seega ei saanud puudutatud isik kohtutäituri poole
täitemenetluse algatamiseks pöörduda PankrS §-s 174 sätestatud sissenõude keelust tulenevalt
enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja kohustustest vabastamata
jätmist (vt ka TlnRnKm 01.11.2023 2-23-419, p 19,TrtRnKm 20.12.2022, 2-22-12649, p 10 ja
TlnRnKm 02.06.2021, 2-21-1534, p 33). Määrus, millega keelduti avaldajat tema
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, jõustus 04.07.2020 ja
puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 31.07.2020.
27. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude
täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda
täitmiseks esitamisega. Avaldaja esitatud täitmisteate kohaselt esitati kohtumäärus
kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 31.07.2020. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise
aegumine katkes seega 31.07.2020 ning algas samast kuupäevast uuesti. Ringkonnakohus
muudab siiski maakohtu põhjendusi nõude aegumiskuupäevaga seoses. Maakohus leidis, et
avaldaja saab esitada TMS § 2231 lg 1 kohase avalduse kohtule kõige varem 31.07.2030.
Ringkonnakohus muudab sellekohaseid maakohtu põhjendusi. TsÜS § 136 lg 2 sätestab, et
kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase
aasta vastaval kuul ja päeval. Seega on aegumistähtaja viimaseks päevaks 31.07.2030 ja
avaldaja saab aegumisele tugineda kõige varem 01.08.2030 (RKTKo 18.04.2018, 2-15-6538,
p 15).
28. Määruskaebusest nähtub, et kohtutäitur on kinni pidanud avaldaja sissetulekut.
Ringkonnakohus märgib, et avaldaja esmakordselt määruskaebuses esitatud nõuet kahju
hüvitamiseks ei saa ringkonnakohus lahendada, kuivõrd tegemist on esmakordselt esitatud
materiaalõigusliku nõudega, mida maakohus ei ole lahendanud. Käesolevas menetluses on
maakohtule esitatud üksnes avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. TsMS § 631
lg 1 ja 659 koosmõjus võib määruskaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu
otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite
kohaselt tuleks teha esimese astme kohtust erinev otsus. Nõuet, mida ei ole maakohtus
esitatud ja mis väljub olemasoleva avalduse piiridest, ei saa ringkonnakohus kontrollida.
29. Kuna maakohtus jättis avalduse põhjendamatult rahuldamata, ei ole alus muuta ka
menetluskulude jaotust.
30. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31. Kuna avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta
TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-24-6713
32. TsMS § 696 lg 3 ja TMS § 2231 lg 4 kohaselt võivad praeguse määruse peale osas,
millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu,
esitada määruskaebuse avaldaja ja sissenõudja. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1
kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude
jaotus kindlaks määrati
(allkirjastatud digitaalselt)