2-24-15917/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Gerty Pau

Alari Avamägi

Määruse tegemise aeg

11. november 2024

Tsiviilasja number

2-24-15917

Tsiviilasi

K.P. hagi Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K.P. (isikukood XXX)

Kostja Tartu Vangla (registrikood 70006056)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast K.P. hagi Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks.

2. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. K.P. (hageja) esitas 19.10.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju 7500 euro hüvitamiseks.

K.P. hagiavalduse kohaselt on tema nägemine Tartu Vangla tegevuse tõttu vanglas

viibimise ajal oluliselt nõrgenenud. Hageja väitel on tal nägemine halvenenud vanglas

kasutatava LED-valgustuse tõttu, mis rikub tema silmi, ja seetõttu, et vangla ei ole pannud

tema kambrisse akna ette ei rulood ega kardinat. Vangla poolt hagejale osutatud raviteenus

ei ole olukorda mitte parandanud, vaid muutnud tema silmade seisundi halvemaks. Seetõttu

on Tartu Vangla rikkunud oma kohustusi ja hagejale on tekkinud mittevaraline kahju.

Hageja nõuab, et Tartu Vangla viiks ta silmaarsti vastuvõtule, samuti soovib ta tugevamaid

prille ja et vangla laseks tal teha silma laseroperatsiooni. Eelnimetatu teoks tegemiseks

nõuab hageja talle 7500 euro suuruse kahju hüvitamist.

KOHTU SEISUKOHT

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

TsMS § 1 kohaselt mõistetakse maakohtu pädevuses olevate tsiviilasjadena eraõigussuhtest

tekkinud vaidlusi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt kuulub

halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus

ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikust

suhtest tulenevad vaidlused ja üldkohtu (maakohtu) pädevuses eraõiguslikest suhetest

tulenevad vaidlused.

Tulenevalt HKMS § 5 lg-st 1 saab halduskohus kaebuse rahuldamisel muu hulgas

kohustada avaliku võimu kandjat toimingut tegema ja mõista välja hüvitise avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest.

Riigikohtu üldkogu on väljendanud seisukohta, et kõiki kinnipeetavatele vanglas

tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi (sh vaidlusi taotluse üle kohustada vanglat

abivahendit väljastama) on pädevad lahendama halduskohtud (vt Riigikohtu 28.06.2021

määrus nr 3-21-30, p 28).

3. Hageja tugineb hagi alusena Tartu Vangla kui täidesaatva riigivõimu asutuse poolt avalik-

õiguslike kohustuste rikkumisele ja sellega seoses kahju tekkimisele. Seega ei ole tegemist

eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga, mida on pädev lahendama maakohus.

Hagiavalduses väljatoodud asjaoludel võivad K.P. õigused olla rikutud Tartu Vangla

tegevusega avaliku võimu teostamisel, mistõttu vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu

pädevusse.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et esitatud avaldus ei kuulu lahendamisele maakohtus

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ning selle lahendamine kuulub

halduskohtu pädevusse. Kohus keeldub TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel K.P. hagi menetlusse

võtmast.

4. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus avaldaja võimalikud menetluskulud tema enda

kanda.

5. Kohus selgitab, et K.P.-l on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole.

Kui K.P. soovib pöörduda oma nõuetega halduskohtusse, siis tuleb tal vastav kaebus

esitada otse halduskohtule. Maakohus kaebust halduskohtule ei edasta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik